Tsiviilasi nr.2-08-52012
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.augustil 2008.a.; Valga
Tsiviilasja number
2-08-52012
Tsiviilasi
Võlgnik AS X pankrotiavaldus AS X suhtes pankroti välja kuulutamise nõudes. Võlgnik : AS X (äriregistri kood xxxxxxxx; asukoht : X) esindaja : juh.liige H. L. (is kood xxxxxxxxxxx) Ajutine pankrotihaldur : Ene Ahas (Advokaadibüroo Valg&Uiga, Aleksandri 8, 51004 Tartu 28.08.2008.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes Pankrotiseaduse §-dest 1, 9, 13, 31-33 kohus
otsustas: Viivitamatult välja kuulutada AS X (äriregistri kood xxxxxxxx; asukoht : X, pankrot. Nimetada AS X pankrotimenetluses pankrotihalduriks Ene Ahas (pankrotihalduri tunnistus nr 88, Advokaadibüroo Valge&Uiga, Aleksandri 8, 51004 Tartu, Tel 5106442, 7 344 294, Faks 7340 003) Korraldada AS X (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek 26.septembril 2008.a. kell 13.00 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja istungisaalis (Vabaduse 10 Valga linn).
Teha võlausaldajatele ettepanek täita oma Pankrotiseaduse §-s 91 sätestatud kohustus - teatada haldurile nõudeavaldusega hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku AS X vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõuet ei ole tähtajaks esitatud ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. AS-le X (pankrotis) võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Jätta kehtima Tartu Maakohtu 07.augusti 2008.a pankrotimenetluse algatamise määrusega rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. Avaldada viivitamatult AS X (pankrotis) pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (29.08.2008.a.).
Võlgniku esindaja taotleb X AS pankroti väljakuulutamist. X AS põhiliseks tegevusalaks oli puitsõrestikmajade tootmine. Äriühingu normaalset majandustegevust takistasid objektiivsed asjaolud, millised on võlgniku esindaja poolt märgitud selgituses maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta, eelkõige tellimuste vähesus või puudumine. Käesoleval ajal on äriühing pankrotiseisus. Ettevõtte võlad ületavad tunduvalt vara väärtust. X AS majandustegevus on sisuliselt lõppenud, puuduvad tegevuse jätkamiseks vajalikud põhi-ja käibevahendid ning töötajad. Maksuvõimetus ei ole ajutine. Võlgnik leiab, et asjas kogutud materjalide põhjal on veenvalt tuvastatav, et võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel võlgnik palub välja kuulutada X AS pankrot. Võlgniku esindaja tunnistab, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik teatab kohtule, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Tartu Maakohtu 07.08.2008.a. määrusega algatati AS X suhtes pankrotimenetlus. Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja pankotiavalduses ja selle lisades esitatu juurde ning palub välja kuulutada AS X pankroti. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub järgmist : I Võlgniku üldiseloomustus Võlgniku peamiseks tegevusalaks on pankrotiavalduses märgitud puitsõrestikmajade tootmine.
Võlgniku raamatupidamise korraldamise eest oli ja on seadusest tulenevalt vastutavad juhatuse liikmed H. L. ja T. K. . Võlgniku esindaja ütluste kohaselt on töötajaid teavitatud probleemidest ning osa töötajaid on omal algatusel lahkunud, kuid suurema osa töötajatega ei ole töölepingud lõpetatud. Lõpetamata on töölepingud 28 töötajaga, neist üks töötaja viibib lapsehoolduspuhkusel. Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgniku faktiline majandustegevus lõppenud. II Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta Võlgniku varade ja kohustuste hindamisel on aluseks võetud võlgniku esindaja poolt esitatud dokumendid ja andmed, pankrotiavaldustele lisatud dokumendid, avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja muudelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Ajutise pankrotihalduri küsimused võlgnikule. Võlgniku esindaja vastused halduri küsimustele Võttes aluseks eelnimetatud andmed selgitas ajutine haldur välja, et võlgnikul on järgmine vara ja esinevad järgmised allajärgnevalt toodud kohustused.
Võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduse märkinud, et võlgnikul on seisuga 29.07.2008.a vara kokku 26 003 632 krooni, sh
summas 2 000 000 krooni OÜ X (registrikood xxxxxxxx, Tallinna linn) kasuks – väljatrükk kinnistusregistri teabesüsteemist kinnisasja registriosa number xxxxxxx kohta. 30.05.2008.a registreeritud kinnistamisavalduse lisast nähtub, et nimetatud kinnistut ei saa lugeda võlgniku vara hulka, kuna Tartu Maakohtu 28.05.2008.a määrus kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise kohta tsiviilasjas 2-08-16856 järgi on võlgnik kohustatud tagastama eelpool nimetatud kinnisasja OÜ-le X (pankrotis). Tartu Maakohtu 28.05.2008.a kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise määrus Eesti Riikliku Autoregistri andmetel kuulub võlgnikule omandiõigusel alusel RESPO haagis, reg.märk xxxDV, ehitusaasta 2005 (lisa 9 – ARK 14.08.2008.a vastus koos lisadega halduri teabenõudele). Halduri hinnangul on haagise väärtuseks 5 000 krooni. Lisatud ARK-i teate alusel on AS X vastutavaks kasutajaks alates 21.04.2006.a sõidukile Renault Laguna, registreerimismärgiga xxxAXF; alates 15.05.2006.a sõidukile Ford Focus, registreerimismärgiga xxxAXO ning alates 21.08.2007.a sõidukile Renault Trafic, registreerimismärgiga xxxAZD, eelnimetatud sõidukid kuuluvad AS-le Hansa Liising Eesti. Võlgnikul on nõue kliendi OÜ X (pankrotis) vastu summas 13 592 594,25 kr. Kuna Tartu Maakohtu 20.02.2008.a otsusega kuulutati välja OÜ X (reg.-kood xxxxxxxx, asukoht X) pankrot, leiab võlgniku esindaja, et on ebatõenäoline, et seda võlga õnnestub mingiski ulatuses sisse nõuda. Ka immateriaalse põhivara võõrandamine ei ole ajutise halduri hinnangul tõenäoline võlgniku poolt vara nimekirjas esitatud summades. Kokkuvõttes tuvastas haldur, et võlgnikul on järgmine vara: 1) pangakontodel raha summas 16 krooni; 2) kinnisasi koguväärtusega 5 942 385 krooni; 3) Immateriaalne põhivara (117 erinevat projekti) - 5 980 438 krooni; 4) Immateriaalne põhivara (puitkonstruktsioonide projektprogramm) – 488 214 krooni; 5) haagis väärtusega 5 000 krooni; 6) debitoorne nõue OÜ X (pankrotis) vastu summas -13 592 594,25 krooni. Kokkuvõtvalt leidis pankrotimenetluses tuvastamist, et võlgnikul on vara arvestuslikus väärtuses 5 947 401 krooni.
Võlgnik ise on hinnanud oma kohustuste suuruseks kohtule koos pankrotiavaldusega esitatud võlanimekirjas seisuga 29.06.2008.a kokku 17 225 880 krooni, sh
6 381 711 krooni ja maksuintressid summas 115 289 krooni (lisa 10 – Maksu- ja Tolliameti 14.08.2008.a poolt esitatud vastus). AS Y 20.08.2008.a esitatud vastuse kohaselt on võlgniku ja AS Y vahel kehtivad järgmised liisinglepingud: • Leping nr. 007972-AD01-002 jääk 21.08.2008 seisuga on 6 415,42 krooni + käibemaks 18%; • Leping nr. 007972-AD01-003 jääk 21.08.2008 seisuga on 263 094,45 krooni + käibemaks 18%; • Leping nr. 007972-AD01-004 jääk 21.08.2008 seisuga on 41 052,46 krooni + käibemaks 18%; • Leping nr. 20060110-0 jääk 21.08.2008 seisuga on 9 591,20 krooni + käibemaks 18%. Nimetatud lepingute põhiosa jäägid kokku on 320 153,53 krooni (+ KM) ja tasumata liisingmaksed kokku 56 621,33 krooni. Lisa 11 – AS Y 20.08.2008.a vastus AS Hansa Liising Eesti poolt esitatud vastuse (lisa 12 – AS Hansa Liising Eesti vastus) kohaselt on AS-l Hansa Liising Eesti võimalik rahaline nõue võlgniku vastu summas 818 394,48 krooni, see tuleneb lisas nimetatud lepingutest- müügikahjum. Lepingud on ühepoolselt AS Hansa Liising Eesti poolt üles öeldud. Võlgniku esindaja ütluste kohaselt on ettevõte rentinud vara ka AS-lt Sampo Liising, vallasvara (tööriistad, kontoritehnika, mööbel, arvutiprogrammid) ning liisingu jääk on 3 600 402 krooni. Võlgniku esindaja poolt esitatud andmetel on võlgnikul kohustusi töötajate ees 783 727,12 krooni (ei sisalda augustikuu töötasu), sh (vt lisa 4) • • • •
Palgad jm. Tasud - 466 533,65 krooni Puhkusetasu reserv - 237 956,38 krooni Sots.maks puhkuse reservilt - 78 524,95 krooni Töötuskindl. puhk.reservilt – 712,14 krooni
Kohustused suurenevad kindlasti võlgniku töötajate poolt töölepingu alusel esitatavate töölepingu lõpetamise hüvitiste nõuete võrra (maksmata töötasude võrra; kasutamata puhkuse kompensatsiooni ning nõuete arvelt). Sisuliselt ei oma aga kõnesolevad asjaolud (kohustuste suurenemine võrreldes võlanimekirjas märgitud kohustustega) mingit tähendust ega mõjuta võlgniku maksevõimet, sest võlgniku kohustuste suurus ületab tunduvalt võlgniku faktiliselt olemasoleva ja likviidse vara väärtust. Kõigi kohustuste tasumise tähtaeg on saabunud. Kohustused suurenevad maksuintressside ja viiviste võrra. Seega kokkuvõttes tuvastas ajutine haldur, et võlgnikul on seisuga 27.08.2008.a vara väärtuses 5 947 401 krooni krooni, kuid sissenõutavaks muutunud kohustusi seevastu kogusummas 17 887 821,36 krooni, millele lisanduvad liisingfirmade võimalikud kahju (müügikahju) hüvitamise nõuded. Kohustused jagunevad järgmiselt:
tasakaalustamiseks rahavoogude kriisi korral, samuti kahjude Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne.
katmiseks.
Võlgniku puhaskäibekapital oli seisuga 31.12.2005.a posittvne summa 534 099 krooni (3 950 028-3 415 929), mis viitab sellele, et võlgnik oli maksevõimeline. Puhta käibekapitali positiivne tulemus on otseselt seotud asjaolust, et ettevõtte kohustused ei ületanud ettevõtte varasid. Võlgniku puhaskäibekapital oli seisuga 31.12.2006.a negatiivne summa -393 899 krooni (10 966239-11 360 138), mis viitab sellele, et võlgnikul olid tekkinud makseraskused. Seisuga 31.12.2007.a oli võlgniku puhaskäibekapital negatiivne summa 21 742 244 krooni (8 413 876-30 156 120), mis viitab sellele, et võlgniku maksevõime oli juba väga halb ja makseraskused süvenenud. Puhta käibekapitali summa põhjal võib arvutada veel ühe maksevõime suhtarvu – puhaskäibekapital varadest (puhaskäibekapital/vara). Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on maksevõime tase. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 31.12.2005.a positiivne 0,05 (534 099/10 835 028), mis viitab sellele, et võlgnikul ei esinenud seisuga 31.12.2005.a makseraskuseid. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 31.12.2006.a negatiivne -0,01 (-393 899/32 745 618), mis viitab sellele, et võlgnikul esinesid seisuga 31.12.2006.a makseraskused ja võlgniku maksevõime on halvenenud. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 31.05.2007.a negatiivne -0,36 (-21 742 244/60 204 207), mis viitab sellele, et võlgnikul esinesid makseraskused ja võlgniku maksevõime on veelgi halvenenud. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja-maksevõime üldine tase:
Võlakordaja (kohustused/koguvara (aktiva) annab vastuse küsimusele, millisel määral kasutab ettevõte oma vajaduste finantseerimiseks laenatud vahendeid. Kõnesolevat näitajat väljendatakse protsentides. See näitab, mitu protsenti varadest on võõrvahendite arvel soetatud. Kehtib reegel, et 50% on hea näitaja. Samas võib ettevõte edukalt tegutseda ka 60-70% võlakordajaga. Mida suurem võlakordaja, seda suurem on kreeditoride risk. Võlgniku andmetest nähtub, et seisuga 31.12.2005.a oli ettevõte oma vajaduste finantseerimiseks kasutanud võõrvahendeid 65% ulatuses (7 068 295/10 835 028). Võlgniku andmetest nähtub, et seisuga 31.12.2006.a oli ettevõte oma vajaduste finantseerimiseks kasutanud võõrvahendeid 66% ulatuses (21 458 719/32 745 618). Võlgniku andmetest nähtub, et seisuga 31.12.2007.a oli ettevõte oma vajaduste finantseerimiseks kasutanud võõrvahendeid 73% ulatuses (44 044 916/60 204 207). Selleks, et analüüsida ettevõtte tegevuse tasuvust ehk rentaablust, tuleb kasumisummat võrrelda selle saamiseks kasutatud ressurssidega. Rentaablus on kasumi suhe majandusnäitajasse, mille tasuvust uuritakse. Omakapitali rentaablus (puhaskasum/omakapital) kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. Võlgniku andmetest nähtub, et omakapitali rentaablus kui käibe ärirentaablus oli seisuga 31.12.2005.a 0,66 (2 494 890/3 766 733). Võlgniku andmetest nähtub, et omakapitali rentaablus kui käibe ärirentaablus oli seisuga 31.12.2006.a 0,67 (7 520 166/11 286 899). Võlgniku andmetest nähtub, et omakapitali rentaablus kui käibe ärirentaablus oli seisuga 31.12.2007.a 0,36 (5 888 367/16 159 291). Tegevustulukus (puhaskasum/netorealisatsioon) näitab, millise osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. Eriti oluline on see suhtarv tegevjuhtidele, kuna annab vahetu pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest. Teenindussektorile on omane, et kasumid saavutatakse kõrge käibega, kuid madalama tegevustulukuse juures. Seisuga 31.12.2005.a oli tegevustulukus 0,27 (2 494 890/9 054 468). Seisuga 31.12.2006.a oli tegevustuluks 0,14 (7 520 166/52 387 981). Seisuga 21.09.2007.a oli tegevustuluks 0,11 (5 888 367/55 169 228). Ajutise halduri tööperioodil ei olnud ajutisel halduril võimalik kujundada lõplikku seisukohta selles, millal täpselt ajaliselt kujunesid välja võlgniku alalised
makseraskused. Ammendava vastuse alaliste makseraskuste täpse tekkimise aja kohta saab võtta edaspidise pankrotimenetluse käigus. Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmel, osanikul võimalused ettevõtte saneerimiseks. IV Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Lõpliku seisukoha saab võtta edaspidi pankrotimenetluse käigus. V Andmed pankrotikuritegude ja juhtimisvea kohta Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et võlgniku poolt oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pandud kuriteo tunnustega tegu ja tehtud juhtimisvigu. Lõpliku seisukoha juhtimisvea esinemise ja pankrotikuriteo toime panemise kohta saab võtta edaspidise pankrotimenetluse käigus. Eelkõige on silmas peetud küsimust selle kohta, kas võlgniku juhatuse liige tegi kõik endast oleneva selleks, et realiseerida võimalikult kasumlikult äriplaani, täitis seadusest tuleneva hoolsuskohustuse ning, kas pankrotiavaldus esitati võlgniku poolt õigeaegselt. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt kui ei ilmne mingeid täiendavaid andmeid ega asjaolusid, mis ei ole ajutisele haldurile momendil teada, siis lõppkokkuvõttes ei saa käesoleval hetkel väita, et võlgniku esindaja (juhatuse liige) oleks toime pannud pankrotikuriteo ja teinud juhtimisvigu PankrS mõttes. VII Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta Ajutise halduri arvamuse kohaselt on vahendid pankrotimenetluse kulude katteks olemas.
Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.
Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus AS X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. AS X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku esindaja tunnistab pankrotiavalduse esitamise aluseks olnud nõuet ja avaldab, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik teatab võlausaldajale ja kohtule, et ta ei suuda oma kohustusi täita.
Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada AS X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, võtta endiselt ja praeguselt juhatuse liikmelt võlgniku vanne, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele.
Aivar Pellja kohtunik 29.augustil 2008.a. kell 14.00.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.