2-08-21006/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

27.mail 2008.a kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt OÜ K.-T. (likvideerimisel, edaspidi võlgnik) registreeriti Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonnas 29.03.1996.a. Osakapital 40 000 EEK. Võlgniku põhitegevusalaks on jalatsite valmistamine ja parandus ning õmblemine. Võlgniku osanikud on N. K. ja V. K.. Võlgniku majandustegevus kuni 2002.a oli stabiilne, aga alates aastast 2002 majandusolukord muutus halvemaks. 2003.aastal võlgnik faktiliselt lõpetas tegevuse. Müügitulu oli ainult 11 100 krooni. Kahjum oli 14 100 krooni. Majandustegevuse lõpetamise aluseks oli antud valdkonnas olemasolev konkurents. Firma tegeles renditud pindadel. Seoses käive vähenemisega tekkisid renditasu võlad, mis viisid rendilepingu ja seoses sellega ka majandustegevuse lõpetamiseni. 13.10.2004.a kohtuotsusega oli võlgnik sundlõpetatud. Antud päevaks võlgnik faktiliselt lõpetas oma tegevuse. Likvideerijaks oli määratud juhatuse liige V. K.. Likvideerimismenetluse käigus likvideerijale ei õnnestunud saada raha ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Tulevikus ka võimalused saada raha nõuete rahuldamiseks puuduvad. Samuti ei jätku likvideeritava osaühingu varast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Seoses sellega on olemas kõik ÄS § 210 asjaolud, mille ilmnemisel peab likvideerija esitama pankrotiavalduse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Pankrotiseaduse § 1 lg 1 ja 2 ning § 13 ja ÄS § 210, palub võlgniku likvideerija algatada Osaühingu K.-T. (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja kuulutada välja pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt nõudis ajutine pankrotihaldur võlgnikult andmed võlgniku viimase 5 aasta majandustegevuse kohta. Võlgniku juhatuse liige esitas bilansiandmed 30.06.2008.a seisuga. Ajutine haldur samuti kogunud andmed kolmandatelt isikutelt ja registritelt. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et: 1) võlgnik omab pangaarvet – SEB Pangas, jääk 0 krooni; Sampo Pangas, jääk 0 krooni; Hansapangas, võlg 1070 krooni, kohustused pankadele puuduvad; 2) maksuameti nõue võlgniku vastu 30.06.2008.a seisuga 38 475 krooni (millest maksuvõlg 25 910 krooni, intressid 12 565 krooni); 3) vararegistrite andmetel varad puuduvad (registrite andmetel varasid ei ole olnud); 4) pankade liisingfirmade andmetel kohustused puuduvad; 5) Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspante registreeritud ei ole; 6) kohtutäituritel täitmisel Maksu- ja Tolliamet nõue. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 29.03.1996.a, enne äriregistrit registreeritud ettevõtete registris nr 15105638 all. Osakapital 40 000 EEK. Asutajateks-omanikeks-juhatuse liikmeteks abikaasad N. ja V.K.. Nõukogu puudus. Äriühingu majandusaasta algus on 01.jaanuaril ja lõpp 31.detsembril. 13.10.2004.a on Lääne-Viru Maakohus kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-847/04 otsustanud äriühingu sundlõpetamise ja määranud likvideerija, kelleks V. K.. Töötajatega töösuhted lõpetatud 2003 aastal, kehtivad lepingud puuduvad. Käesolevaks hetkeks majandustegevus lõpetatud. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles xxx rendipindadel, osutas jalanõude valmistamise ja parandamise teenust. 2004 aastast tegevuse sisuliselt lõpetas, alates 2005 aastas puudunud igasugune tegevus. Halduri kogutud ja esitatud andmete kohaselt äriühingul pankades 0 krooni, kassas rahalisi vahendid 0 krooni. Debitoorseid nõudeid 9 133 krooni. Võlgniku esindaja hinnanud need nõuded lootusetuks. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis kokku võlgnikul varasid ca 0 krooni. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on kohustused Maksu- ja Tolliamet summas 38 475 krooni ning erinevad tasumata arved hankijatele summas 57 252 krooni. Hankijatele tasumata arvete osas võimalik esitada aegumise vastuväide, Maksu- ja Tolliamet võlgnevus aeguks lähema 2 aasta jooksul 100 %-lt. Kokku võlgnikul teadaolevaid kohustusi 95 728 krooni. Seega 2(4)

2-08-21006 konservatiivse hinnangu kohaselt võlgniku omakapital on vähemalt negatiivne – 95 728 krooni võrra. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 31 lg 4 kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse tema maksejõuetust. Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et osutati mitmesugust õmblusalast teenustööd. Võlgniku enda hinnangul maksejõuetuse tekkimise põhjusteks tihe konkurents. Ajutine haldur nõustub nimetatud hinnanguga, tihe konkurents ei võimaldanud toota kasumlikult, tekkisid võlad, äriühingu juhatus otsustas lõpetada äriühingu tegevuse. Samas omanikud-juhid jätkasid samal tegevusalal uue äriühingu kaudu. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi muud põhjust, mis võinuks tingida maksejõuetuse tekkimise. Kokkuvõtvalt: ajutise halduri hinnangul maksejõuetuks muutumise põhjused tulenevad ebarahuldavast turuolukorrast – tihedast konkurentsist tingituna oldi sunnitud pakkuma oma teenust allpool omahinda. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt osaühingu maksejõuetuse põhjustamist KarS § 384 mõttes või vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ka juhatuse liikme tegevuses selgeid juhtimisvea tunnuseid mis oleks põhjustanud suure kahju tekkimist võlgnikule või võlausaldajatele. Kuigi juba 2004.aaastal mil algati likvideerimismenetlus oli netovara negatiivne, jättis juhatuse liige-likvideerija esitamata võlgniku pankrotiavalduse (pankrotiavalduse esitamata jätmine on üks juhtimisvea tunnustest). Samas pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmine ei ole otseselt põhjustanud suurt kahju võlausaldajatele, kuna valdav enamus nõuetest on aegunud. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmiste või tagasinõuete esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest ega võimalikest juhtimisvigadest, maksejõuetuse põhjused muus. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Tagasinõudmise nõuete esitamise aluseid ei ole tuvastatud. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine haldur: 1) lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; 2) avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; 3) määrata võlgniku olemasolevate dokumentide likvideerija V. K.; 4) mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis; 5) võlgniku likvideerimine ja kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile, samuti vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtuistung 3(4)

2-08-21006 Kohtuistungil 13.08.2008.a jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja jäi oma pankrotiavalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega ning kuulanud 13.08.2008.a kohtuistungil ära võlgniku ja ajutise halduri, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Käesoleval ajal on võlgnikul vara 0 krooni ning kohustusi 95 728 krooni. Sellest tulenevalt ületavad kohustused vara mitmekordselt. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et Osaühing K.-T. (likvideerimisel) olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija V.K.. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.