Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-16016 Asjaolud Viru Maakohtu 16. juuni 2008.a määrusega on algatatud Osaühingu D. suhtes pankrotimenetlus ja ajutiseks pankrotihalduriks on nimetatud T. V.. Pankrotiavaldus

2-08-16016 Halduri kogutud ja esitatud andmete kohaselt äriühingul pankades 0 krooni, kassas rahalisi vahendid 179 krooni, debitoorseid nõudeid 0 krooni. Võlgnikul on materjale (värvid) soetamismaksumusega 57 600 krooni, kuid mis võlgniku väitel on kasutuskõlbmatud. Võlgniku esindaja hinnanud värvide väärtuseks 0 krooni. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis kokku võlgnikul varasid ca 0 krooni. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on kohustused ainult võlausaldajale, seda summas 57 600 krooni. Nimetatud summale võivad lisanduda veel VÕS-s sätestatud intress. On veel kohustused pankadele teenustasude osas, seda summas ca 253 krooni. Muid kohustusi ei ole tuvastanud. Ükski võimalik võlausaldaja ei ole võtnud ajutise halduriga ühendust peale teate avaldamist pankrotimenetluse algatamisest. Kokku võlgnikul teadaolevaid kohustusi ca 57 853 krooni. Seega konservatiivse hinnangu kohaselt võlgniku omakapital on negatiivne. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluses on võlgnik tunnistanud oma püsivat maksejõuetust. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti vahendustegevusega. Võlgniku enda hinnangul maksejõuetuse tekkimise põhjusteks tihe konkurents, erimeelused omanike vahel – need maksejõuetuse ja kahjumi üldised põhjused. Otseseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks oli värvide hävinemine külmade käes. Ajutine haldur nõustub nimetatud hinnanguga - tihe konkurents ei võimaldanud toimida piisava kasumiga mis taganuks käibekapitali teket, ei suudetud ette näha probleeme ja hinnata riske seoses kauba hävinemisega. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi muud põhjust, mis võinuks tingida maksejõuetuse tekkimise. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt osaühingu maksejõuetuse põhjustamist. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuks muutumise põhjused muud, seda Pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihalduri hinnangul juhatuse liikmete tegevuses on juhtimisvea tunnused. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-137-04 toodu seisukohale, ajutine haldur asub seisukohale, et juhatuse liikmete tegevuses on raske hooletuse tunnused seoses Äriseadustiku ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega. Võlgniku juhatuse liikmed jätnud esitamata pankrotiavalduse olukorras, kus olid maksejõuetud, jätkati tegevust maksejõuetu äriühinguna (võlausaldaja nõuegi tekkinud püsiva maksejõuetuse ajal). Juhatuse liikmete tegevust oma kohustuse mittetäitmisel tahtliku või raske hooletuse tõttu tuleb käsitada raske juhtimisveana. Juhatuse liikmete tegevusetusest on tulnud ka otsene kahju võlausaldajale. Ka võlgnik saanud kahju, kahjuna saaks käsitleda siis täitmata võlakohustuselt arvestatud viiviseid. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmiste või tagasinõuete esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse 3(5)

2-08-16016 edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 krooni, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest ega võimalikest juhtimisvigadest, maksejõuetuse põhjused muus. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Tagasinõudmise nõuete esitamise aluseid ei ole tuvastatud. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine haldur: 1) lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; 2) avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; 3) määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige A.A.; 4) mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis; 5) vabastada ajutine pankrotihaldur oma kohustustest. Kohtuistung Kohtuistungil 13.08.2008.a jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku ja võlausaldaja esindajad toetasid ajutise halduri arvamust. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega ning kuulanud 13.08.2008.a kohtuistungil ära võlgniku, võlausaldaja ja ajutise halduri, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Lähtuvalt esitatust kohus leidis, et puudub alus asuda teisele seisukohale, kui seda on avaldaja ja ajutine pankrotihaldur, kes oma tegevusega ja olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgniku püsiva maksejõuetuse välja selgitanud. Võlgniku kohta olemasolevast teabest nähtub, et võlgnik ei ole suutnud ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotikulude katteks. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Muid menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid kohtuistungil ei ilmnenud. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. 4(5)

2-08-16016 TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et Osaühing D. olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige A.A.. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.