Hagi õigeksvõtul põhinev
Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-06-4329 22. august 2008, Narva
Kohtuasi
Sihtasutus (SA) Narva Linnaelamu hagi J. L, V.L, A.L ja M.G vastu munitsipaaleluruumi kasutusõiguse lõppenuks tunnistamise, asja väljanõudmise ebaseaduslikust valdusest, eluruumi vabastamise ning üürivõlgnevuse nõudes Hageja: SA Narva Linnaelamu (reg kood xxxxxxxx, asukoht xxx x, xxx) Hageja esindaja volikirja alusel: A.V Kostja I: J.L (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx-xx, xxx) Kostja II: V.L (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx, xxx) Kostja III: A.L (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx, xxx) Kostjate II ja III seaduslik esindaja: J.L (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxx-xx, xxx) Kostja IV: M.G (ik xxxxxxxxxxx, elukohtxxx xxxx, xxx) Hagimenetlus 06.08.2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Tatjana Artemjeva Hageja esindaja, kostja Mihhail Grafutka
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-06-4329
Menetluskulud Edasikaebamise kord
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-4329 kannavad solidaarselt J.L, V. L, A.L ja M.G. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS §
lg
tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtule 28.02.2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt eluruum aadressil xxx xx-xx, üürnik – J.L on kasutuses alates 02.01.1998.a. vastavalt munitsipaaleluruumi lepinguga 02.01.1998.a nr. 07101100921/11371. Alates 01.07.2003.a Narva linn andis üle kõike munitsipaaleluruumide üürileandja õigused SA-le Narva Linnaelamu (registrikood 90003404). 17.02.2005.a sõlmisid hageja (üürileandja) ja kostja (üürnik) eluruumi üürilepingu, millega hageja andis kostjale ja tema pereliikmetele kasutusse korter nr 92 maja nr 11 Pähklimäe tänaval Narva linnas. Lepingu p. 3.2 kohaselt üürnik on kohustatud maksma üüri üürileandja esitatud arvete alusel üürileandja poolt näidatud panda arveldusarvele üks kord kuus järgmise kuu 20 kuupäevaks. Arved on kostjale esitatud igal kuul. Alates 01.07.2003.a üürnik ainult neli korda on maksnud uurimaks summas 4 000 krooni 00 senti. Maksete mittetasumise mõjuvatest põhjustest ei ole kostja hagejat kirjalikult teavitanud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 271 sätestab üürileandja andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 316 lg 1 p 2 sätestab üürileandja õiguse nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui nad on jätnud mõjuvate põhjuseta rohkem kui kolm kuud üüri maksmata. Üürileandja esitas nõude võlgnevuse hüvitada tähitud kirjaga 05.01.2006.a nr. 4 ja nõude leping ennetähtaegselt lõpetada ja eluruum vabastada tähitud kirjaga 16.01.2006.a nr. 22. Üürilepingu ülesütlemisavaldus vastab VÕS § 325 sätestatud vorminõuetele. Üürnik ei ole eelnimetatule reageerinud - ei ole tasunud võlgnevust ega vabastanud eluruumi. Eeltoodust tulenevalt lõppes kostja J.L-ga sõlmitud eluruumi xxx xx-xx üürileping 16.01.2006.a ja kostjatel puudub õiguslik alus nimetatud eluruumi kasutamiseks. Kuigi kostjad on teadlikud üürilepingu lõppemisest, ei ole nad eluruumi vabatahtlikult vabastanud ja üüri ning kõrvalkulude võlgnevust tasunud. Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, õigusliku aluseta tema asja valdab. Asjaõigusseaduse § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnistamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS §-dest 65; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1; 102; 108 lg 1; 271; 316 lg 1 p 2, 3; 334 lg 1 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 3 lg 1 ja 162 lg 1, 2, Asjaõigusseaduse §-st 80 hageja palub: 1) tunnistada kostjate kasutusõigus eluruumile aadressil xxx xx-xx lõppenuks; 2) nõuda eluruum aadressil xxx xx-xx välja kostjate ebaseaduslikust 2(6)
Tsiviilasi nr 2-06-4329
valdusest hageja valdusse; 3) tõsta J.L, M.G, V.L, A.L, välja eluruumist aadressil xxx xx-xx koos kõigi nendega koos elavate isikutega ilma teist eluruumi vastu andmata; 4) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja üürivõlgnevus summas 6140 krooni 05 senti; 5) mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt välja riigilõivu tasumise kohtukulud summas 450 krooni.
Kostja J.L esitas kohtule 18.05.2006.a maksekorralduse, mille kohaselt V.L arvelduskontolt tasuti 18.05.2006.a SA Narva Linnaelamu arvelduskontole 6 140 krooni. Ühtlasi palub kostja lõpetada menetluse, kuna tasus võla.
06.03.2007.a esitas hageja avalduse nõude suuruse suurendamiseks, mille kohaselt hagi esitamise momendil, s.t seisuga 27.02.2006 a moodustus kostja võlgnevus 6 140 krooni 05 senti. 18.05.2006.a üürnik on maksnud uurimaks summas 6 140 krooni. Alates 27 02 2006 kuni seisuga 01.02.2007.a moodustab kostja võlgnevus eluruumi haldus ja majandamiskulude tasumise eest juba 5 652 krooni 15 sent. Seoses sellega on hageja oma haginõuet suurendanud 5 652 krooni 15 senti võrra. Vastuseks kohtu nõudekirjale teatas hageja, et jääb oma nõuete juurde kuna üürniku J.L, elukohaga aadressil xxx xx-xx, võlgnevuse summa 01.02.2007.a seisuga moodustab 5 652,15 krooni. Lähtudes sellest pöörab SA Narva Linnaelamu kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et osutatud aadressil elav üürnik pole võlgnevust üüri ja kommunaalkulude osas tänapäevani kustutanud ja lepingust tulenevat kohustust täitnud. Ülaltoodu aluse, puudub hagejal alus keelduda oma nõuetest seetõttu, et J.L mitte ainult ei täida kohusetundetult lepingust tulenevaid kohustusi, vaid ka jätkab nende süstemaatilist rikkumist. Vastavalt VÕS § 76 tuleb lepingust tulenev kohustus täita õigeaegselt ja nõuetekohaselt, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kuna seaduse antud normi Pähklimäe 11 majas asuva munitsipaaleluruumi nr 92 üürniku poolt ei täideta, siis üürileandja SA Narva Linnaelamu isikus, jätab oma seaduslikud nõudmised jõusse.
17.05.2007.a J.L ja 21.05.2007.a M.G esitasid kohtule avaldused, milles teatavad, et võlg on tekkinud seoses sellega, et nendel ei olnud mingit töökohta. Praeguseks M.G asub tööle ning hiljemalt juuli alguseks (üldjuhul varem) lubavad tekkinud võla kinni maksta. Seega kostjad võtsid hagi õigeks.
17.03.2008.a esitas hageja avalduse nõude suuruse suurendamiseks, mille kohaselt 03.03.2008.a laekus SA Narva Linnaelamu aadressil Viru maakohtu määrus, millega määrati kindlaks täiendavate tõendite ja taotluste esitamise kuupäev. Antud määrusele on lisatud J.L ja M.G avaldused viimaste kohustusega tasuda võlgnevus hiljemalt juuli alguseks. Kuid kuni 01.02.2008.a pole kostjatelt laekunud mitte ühtegi makset, mis tõendab kostjate kohusetundetust. 01.02.2008.a ja 26.02.2008.a laekusid maksed, kogusummas 2600 krooni. 17.03.2008.a seisuga moodustab kostja võlgnevus eluruumi haldus ja majandamiskulude tasumise eest juba 9258 krooni 55 senti. Seoses sellega on hageja oma haginõuet suurendanud 3 606 krooni 40 senti võrra. 30.04.2008.a esitatud hageja seisukohas teatas hageja, et 16.04.2008.a laekus SA-sse Narva Linnaelamu Viru maakohtu kiri lisatud J.g angaarve väljatrükkidega 3 lehel. Antud väljatrükid fikseerivad arveldusarvel vahendite liikumise ajavahemikul 25.07.2007 - 13.04.2008. Tõendeid 3(6)
Tsiviilasi nr 2-06-4329
munitsipaaleluruumi, aadressil: xxx xx-xx umise kohta ajavahemikul 01.07.2003 - 25.07.2007 esitatud ei olnud, mis on kohtu korralduse rikkumine, samuti ei anna täielikku ülevaadet J.L poolt tema poolt hõivatava eluruumi tasumise kohta. Vastavalt KÜ Pähklimäe 7/11 raamatupidaja 29.04.2008.a vastusega SA Narva Linnaelamu päringule, oli J.L poolt 22.10.2007.a eluruumi, aadressil: Pähklimäe 11-92 eest, tasu summas 2 000 krooni, tasaarvestus ja arvestatud SA Narva Linnaelamu poolt makseteatise esitamisel J. Lle 2007 a. novembris. 21.12.2008.a KÜ Pähklimäe 7/11 arveldusarvele laekunud summa 1 800 krooni suhtes raamatupidaja selgitas, et tasaarvestuse teostamiseks oli vajalik J.L kirjalik avaldus. Suulises vestluses KÜ Pähklimäe 7/11 raamatupidajaga oli välja selgitatud, et korduvalt olid ette võetud katsed võtta ühendust J.L-ga, kuid kõik J.L poolt KÜ-le Pähklimäe 7/11 esitatud kontaktandmed olid kas ebatõesed või vananenud, millega seoses on antud summa siiamaani KÜ Pähklimäe 7/11 bilansil. Narva kohtumajas toimunud Viru maakohtu istungil 09.04.2008 a. kell 13.30 J.L poolt on avaldatud eluruumi eest 3 (kolme) makse, 1 300 krooni igaüks, suhtes laekumisest SA Narva Linnaelamu arvele, avaldaja kinnitab ainult 2 (kahe) makse laekumist vastavalt 01.02.2008 ja 26.02.2008. Kolmanda summa maksekinnitust ei ole ka J.L poolt esitatud pangaarve väljatrükis. J.L võlasumma tema ja tema perekonnaliikmete hõivatava munitsipaaleluruumi eest aadressil: Pähklimäe 11-92 seisuga 29.04.2008.a moodustab 9 727,25 krooni (ilma summa 1 800 krooni arvestamiseta, mis käesoleval ajal asub KÜ Pähklimäe 7/11 arveldusarvel. Kuid seoses sellega, et käesoleval ajal pole tasaarvestust teostatud, hageja ei saa taotleda kohtu ees hagisumma vähendamist. Seoses sellega, et alates 26.02.2008 kuni 29.04.2008 pole J.L-lt laekunud mitte ühtegi üüritasu ega kõrvalkulude makset eluruumi: xxx xx-xx, eest, siis hageja ei saa olla kindel kostja edasises kohusetundlikkuses eluaseme eest maksmisel. Arvestades, et hageja püüdis leida kostjaga kompromissi, samuti pakkus kostjale sotsiaaleluruumi, mis vastab kostja maksejõulisusele, leiame, et hageja on teinud kõik vajalikud toimingud käesoleva olukorra reguleerimiseks enne sundkorras olukorra lahendamist. Arvestades ülaltoodut, hageja kinnitab, et jääb oma nõuete juurde.
06.08.2008.a toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et korteri võlgnevus moodustab 11 941,85 krooni. Hageja jäi oma nõuete juurde. J.L koos lastega elab Tallinnas. Linnaelamu korterit ei kasuta. Kostja J.L järjekordselt palus anda talle võimalus tasuda võlgnevus osadena, vastuväidet hagile ei esitanud. Kostja M.G hagi tunnistas ning palus anda talle võimalus võlgnevuse kustutamiseks.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas TsMS § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud hagis esitatud asjaoludega ja juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud ja kostja on hagi õigeksvõtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik 4(6)
Tsiviilasi nr 2-06-4329
põhjendus. Kohus luges õiglaseks jätta otsusesse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgib kohus hagi rahuldamise õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg-te 1, 2 ja 3; 100; 101 lg 1 p 1; 102; 108 lg 1; 316 lg 1 p-de 2 ja 3; 334 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS ) § 80-ga. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 102 sätestab, et võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb võlausaldaja õigus juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 316 lg 1 p-de 2 ja 3 Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa jah/või kui võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Tulenevalt VÕS § 334 lg-st 1 üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-le 1 omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannavad solidaarselt J. L, V.L, A.L ja M.G, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-06-4329
Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.