Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.08.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-14238/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.08.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2810

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja

21. august 2008, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei

koht Tsiviilasja number

2-07-14238

Tsiviilasi

AS E.O.S. hagi J.J. vastu 377 882 krooni ja intressi 973,35 krooni väljamõistmiseks ja J. J. ’i vastuhagi AS E.O.S 1280455 krooni väljamõistmiseks Hageja – AS E.O.S. (endise nimega AS E.O.S.) (reg kood XXX asukoht XXX),

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja esindajad vandeadvokaat Margus Mugu ja vandeadvokaadi abi Pirjo Ant (Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius) Kostja – J.J. (ik. XXX, XXX, viimane teadaolev elukoht XXX) Kostja esindaja Marek Aunver (Marek Aunveri Õigusbüroo De Consilio OÜ, XXX) Asja läbivaatamine

Kohtuistung 09.06.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja,

Istungil osalenud isikud

AS E.O.S esindaja vandeadvokaat Margus Mugu J.J. ’i esindaja Marek Aunver

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista J.J. ’ilt AS E.O.S. hagi vastu 377 882 krooni ja intresse 973,35 krooni.

3.Jätta rahuldamata J.J. ’i vastuhagi AS E.O.S vastu ühe kuu kuupalga ulatuses kompensatsiooni saamiseks seoses juhatuse liikme tagasikutsumisega summas 126254 krooni, boonuse saamiseks ühe kuu kuupalga ulatuses summas 126254 krooni, saamata jäänud puhkuse hüvitise saamiseks 132573 krooni, kasutamata reisikulude hüvitamiseks summas 73850 krooni ja kolimiskulude hüvitamiseks summas 8080 EUR-i.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Hagiavalduse (16.04.2007) kohaselt oli AS E.O.S. juhatuse liikmeks 08.03.2004 kuni 26.03.2007.a. J.J. . 19.03.2007.a. lõpetas hageja kostjaga juhatuse liikme lepingu ning pooled allkirjastasid kostja kasutuses olnud vara vastuvõtmise-üleandmise akti, mille kohaselt kohustus hageja kostjale tasuma ühekordse tasuna 377 882 krooni. Hageja maksis nimetatud summa 19.03.2007.a. kostja arvelduskontole. Eksituse tõttu kandis hageja 20.03.2007.a. sama summa teistkordselt kostja samale arvelduskontole. AS SEB Eesti Ühispank teavitas kostjat sellest, et 377 882 krooni oli hageja eksituse tõttu kantud kostja pangakontole kahel korral ja palus ülemäärasena tasutud 377 882 krooni hagejale tagastada. Kostja ei ole SEB Eesti Ühispank teatele vastanud. Hageja saatis 27.03.2007.a. kostjale e-postiga kirja, milles palus tagastada kostjale ekslikult makstud summa 377 882 krooni. Kostja ei ole nimetatud e-posti kirjale vastanud. 10.04.2007.a. saatis hageja kostjale kirja koos maksekorralduste ja hageja ja kostja vahel 19.03.2007.a. sõlmitud vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Hageja palus kirjas alusetult saadud summa 377 882 krooni hagejale tagastada. Kirjas hoiatas hageja kostjat, et raha tagastamata jätmise korral on hageja oma õiguste kaitseks sunnitud pöörduma kohtusse. Kostja ei ole hageja kirjale reageerinud ega alusetult saadud raha tagastanud. Hageja kohustuseks oli kostjale üle kanda 377 882 krooni. Hageja on 19.03.2007.a. oma kohustuse täitnud. Hageja eksituse tõttu on hageja täitnud kohustuse teistkordselt 20.03.2007.a. Hagejal ei olnud kohustust kanda kostjale kokku 755 764 krooni, mistõttu on kostja hageja arvel VÕS §1027 mõttes 377 882 krooni võrra alusetult rikastunud. Kuna hagejal ei olnud kohustust kokku 755 764 krooni ulatuses, vaid ainult 377 882 krooni ulatuse, siis tuleb alusetult saadud 377 882 krooni Hagejale VÕS § 1028 alusel tagastada. Hageja arvates ei ole kostja kohtule esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, miks ta hageja nõuet ei tunnista. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja teadis 377 882 krooni saamisel 20.03.2007.a., et tal puudub õigus nimetatud summale. Hageja palub kostjalt välja mõista AS-le E.O.S. 377 882 krooni ja sellelt arvutatud intress seaduses sätestatud suuruses arvates 20.03.2007, millisest hetkest oli kostja oli teadlik raha alusetus saamiseks, kuni 16.04.2007 vastavalt 973,35 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Vastuhagi hageja ei tunnista ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja on kohustused kõik täitnud, ka üürikulu 64 000 krooni. Kostja esitas oma nõude esmakordselt. Kostja pidanuks juba varasemalt, so enne kohtumenetluse algust teavitama oma nõudest hageja vastu ja oleks pidanud ka hagejale raha mittetagastamist enne kohtumenetluse algatamist põhjendama. Vastavalt pangakonto väljavõtetele on kostjale tehtud üürikompensatsiooni (igakuiselt 32000 krooni) makseid alates 2006.a oktoobrist mil kompensatsiooni hakati tasuma otse kostjale ning iga üürilepingu kuu eest ette. 2006.a oktoobris on tehtud kaks makset, mis on jooksvalt oktoobri ning ettemaksuna novembri eest. Järgnevalt on sooritatud kõik maksed igal kuul järgneva kuu eest. Kompensatsiooni on tasutud ka 2007.a maikuu eest 64 000 krooni, mis oligi üürikompensatsiooniks 2007.a aprilli ja mai eest. 2 (6)

19.03.2007.a sõlmisid pooled juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille p 2 kohaselt lõpetati leping samast kuupäevast ning p 1 kohaselt kohustus kostja tasuma hageja töötasu kuni 2007.a mai eest ning hageja üürikulude kompensatsiooni kuni 2007.a mai eest. 19.03.2007.a sõlmisid hageja ja kostja üleandmise-vastuvõtu akti, mille p 2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale „vastavalt lõpetamise kokkuleppele" - s.t 19.03.2007.a sõlmitud juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkuleppele - töötasu kuni 2007.a mai eest 377882 krooni ja üürikulude kompensatsiooni 64000 krooni. Mõlemad summad tasus kostja hagejale 19.03.2008.a. 20.03.2007.a tasus kostja summa 377882 krooni teistkordselt. Poolte vahel 19.03.2007.a. sõlmitud juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkuleppe punktis 5 kinnitab M. , et tal puuduvad E.O.S (end. AS E.O.S) vastu mistahes nõuded tulenevalt sõlmitud juhatuse liikme lepingust või mis tahes muudest suulisest või kirjalikest lepingutest, mis on seotud hageja staatusega juhatuse liikmena või töötamisega kostja juures. Kokkuleppe p 6 kohaselt loobus M. tingimusteta igasugusest õigusest nõuda kompensatsiooni seoses juhatuse liikme lepingu lõpetamisega ning seoses teiste kirjalike või suuliste kokkulepetega, mis puudutavad tema nimetamist juhatuse liikmeks või tema töösuhet. Mainitud lõpetamise kokkuleppe p 5 ja 6 sisalduvaid kinnitused on võlasuhte lõpetamise kokkuleppeks, millega M. loobus edasistest nõuetest kostja vastu ning mille tulemusena pooltevaheline võlasuhe lõppes. Poolte vahel jäi kehtima ainult 19.03.2007.a lõpetamise kokkuleppe p 1 sätestatud kokkulepped, mida täpsustati üleandmise-vastuvõtu aktis ning millised kostja ka samal päeval täitis. 19.03.2007.a juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkulepe lõpetas ka kõik hageja ja kostja vahel peetud läbirääkimised lepingu lõpetamise kompensatsiooni üle. Vastuhagist nähtub, et kuigi M. peab talle poolt ekslikult tasutud summat 377882 krooni põhjendatuks, on tal lisaks sellele veel nõudeid kostja vastu 585355,52 krooni (458931 krooni ja 8080 eurot), mida ta lõpuks vastuhagis esitab. Selliseid nõudeid ei ole varem esitatud, puudub mõistlik selgitus, miks ei esitanud neid nõudeid varem, vaid alles peale seda, kui AS E.O.S esitas hagi ning lükkas ümber vastaspoole väited, mis aga viitab sellele, et tegelikult M. il selliseid nõudeid ei ole. Lisaks on vastuhagis nõuded kompensatsioon ühe kuu kuupalga ulatuses juhatuse liikme tagasikutsumisega seoses summas 126254 krooni, boonus ühe kuu kuupalga ulatuses summas 126254 krooni, saamatajäänud puhkusepäevade hüvitis 132573 krooni, kasutamata reisikulud summas 73850 krooni ja kolimiskulud summas 8080 eurot, tõendamata ja põhjendamata. Menetluskulud tuleb jätta J.J kanda. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – vara vastuvõtmise-üleandmise akt; 19.03.2007.a. maksekorraldus; 20.03.2007.a. maksekorraldus; AS SEB Ühispanga teatis; AS E.O.S. 27.03.2007.a. e-posti kiri; AS E.O.S. 10.04.2007.a. kiri; AS Eesti Post sisukiri; väljatrükk Eesti Panga veebilehelt; intressi arvutuse tabel; koopia J.J. `i ja tema alaealise lapse isikutunnustusest; kokkuleppe alusel tasutud üürikulu maksekorraldus; AS E.O.S. pangakonto väljavõte. KOSTJA VASTUVÄITED ja VASTUHAGI ASJAOLUD, NÕUE Kostja hagi ei tunnista. Kostja tõi välja järgmised faktilised asjaolud:

9.kostja on esitanud oma nõuded tulenevalt lepingust juhatuse esimehele, kuid hageja poolt pole peale küsimärkide rea midagi vastatud. Kostja on hageja poolt on talle kahel korral tasutud summa 377 882.- krooni saanud, kuid need ei ole talle ekslikult makstud. Hageja poolt tasutud summadel on ka selgitus ja makse sisu erinev - tegemist ei ole eksitusega. Kostjal on saada vastavalt pakkumise punktile 3 ühe kuu rendikulud 32 000 krooni ulatuses; saamata on puhkusekompensatsioon pakkumise punkt 8 kohaselt kasutamata puhkuse osas 24 päeva eest ning reisikulude kompensatsioon; pakkumise punkti nr 9 kohaselt sõidukulud, selles osas on esitatud ka kuludokument ning see on kinnitatud ja väljamaksmiseks esitatud AL poolt, kuid tasumist pole järgnenud. Hageja on tasunud rendikulud märtsi ja aprilli eest, kuid maikuu kulud on tasumata. Hagejal on tasumata lõpparvega seoses puhkuse kompensatsioon, reisikulud, sõidukulud ja ühe kuu kompensatsioon. Nimetatud nõuded on ta esitanud mitmel korra. Kostja esitas nõude tabelina, mille esitas AL`ile, seejärel korrigeeris kostja pakkumist ning edastas selle meiliga. Nimetatud meilidele ei ole hageja esindaja vastanud. Kostja ei saanudki hageja ega panga kirjalikele teadetele reageerida, kuna ei ole näha, kuhu need kirjad on saadetud. Pank suhtles Eestist lahkunud kodanikuga, kusjuures talle oli teada, et kirja saajat ei ole enam Eestis. Kostja ei ole esitanud täpset arvutust oma nõuete kattumise osas 377 882 krooni ulatuses, kuna nimetatud summa ei kata sellegipoolest poolte vahel kokkulepitut. Vastuhagis palub ta E.O.S. AS-ilt välja mõista ühe kuu kuupalga ulatuses kompensatsioon juhatuse liikme tagasi kutsumisega seoses, summas 126 254 krooni; ühe kuu kuupalga ulatuses boonuse summas 126 254 krooni; saamatajäänud puhkusepäevade hüvitise 21 päeva eest 132 573 krooni; kasutamata reisikulude eest hüvitise summas 73850 krooni; kolimiskulude eest hüvitise (mille osas esitati arve kostjale) summas 8080 EUR ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuhagis tugines ta samadele faktilistele asjaoludele nagu vastuses hagile. Vastuhagis märkis lisaks, et juhatuse liikme lepingu p 11.5.3 järgi tuleb maksta kompensatsiooni 4 kuupalga ulatuses 505016 krooni, lepingu pikendamise korja p 2 kohaselt tuleb maksta boonist 1 kuupalga ulatuses 126254 krooni, mis suurenes 5% aastas alates 2005.a detsembrist, kirja p 3 järgi tuleb maksta puhkusehüvitist 24 päeva eest, millest on maha arvatud 3 päeva, seega 21 päeva eest vastavalt 132573 krooni (21 korda 6313 krooni), see on ka juhatuse liikme lepingus p 4.5. kasutamata reisikulude hüvitus 73850 krooni tuleneb lepingu p 5.5 ja kolimiskulud tulenevad vastavalt arvest, kokku on saada 1280455 krooni. Vastukostjal on muud summad, va üür, mis on tasutud 19.03.2007 seisuga, tasumata. 4 (6)

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 19.03.2007.a sõlmisid hageja ja kostja juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille p 2 kohaselt lõpetati leping samast kuupäevast ning p 1 kohaselt kohustus kostja tasuma hageja töötasu kuni 2007.a mai eest ning hageja üürikulude kompensatsiooni kuni 2007.a mai eest. Puudub vaidlus selles, et 19.03.2007.a sõlmisid hageja ja kostja üleandmise-vastuvõtu akti, mille p 2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale „vastavalt lõpetamise kokkuleppele" - s.t 19.03.2007.a sõlmitud juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkuleppele - töötasu kuni 2007.a mai eest 377882 krooni ja üürikulude kompensatsiooni 64000 krooni. Puudub vaidlus selles, et mõlemad summad tasus kostja hagejale 19.03.2008.a. Puudub vaidlus ka selles, et 20.03.2007.a tasus hageja kostjale summa 377882 krooni teistkordselt. Kohtule esitatud poolte vahel 19.03.2007.a. sõlmitud juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkuleppe punktist 5 nähtub, et M. J.J. il ei ole kostja vastu mistahes nõuded tulenevalt kostjaga sõlmitud juhatuse liikme lepingust või mis tahes muudest suulisest või kirjalikest lepingutest, mis on seotud hageja staatusega juhatuse liikmena või töötamisega kostja juures. Kokkuleppe p 6 kohaselt loobus J.J. tingimusteta igasugusest õigusest nõuda kompensatsiooni seoses juhatuse liikme lepingu lõpetamisega ning seoses teiste kirjalike või suuliste kokkulepetega, mis puudutavad tema nimetamist juhatuse liikmeks või tema töösuhet. Kohus nõustub AS-ga E.O.S, et nimetatud juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkuleppe p – des 5 ja 6 sisalduvaid kinnitusi tuleb lugeda VÕS § 207 sätestatud võlasuhte lõpetamise kokkuleppeks, millega M. J.J. loobus edasistest nõuetest AS-i E.O.S vastu ning mille tulemusena pooltevaheline võlasuhe lõppes. Seega jäid kohtu arvates poolte vahel kehtima ainult 19.03.2007.a lõpetamise kokkuleppe p 1 sätestatud kokkulepped, mida täpsustati üleandmise-vastuvõtu aktis ja milleks oli vastavalt töötasu kuni maini 2007 (incl.) ja kompensatsioon kuni maini 2007 (incl.) - töötasu vastavalt 377882 krooni ja üürikulu 64000 krooni (lk139-142) ning millised on AS E.O.S ka samal päeval M. J.J. B ees täitnud ning mitte ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et seda kohustust tuleks täita kaks korda, st et kohustuse maht oleks 755764 krooni või et kohustuste maht oleks sisuliselt teistsugune. Eeltooduga on hageja tõendanud, et 19.03.2007.a juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkulepe lõpetas ka kõik hageja ja kostja vahel peetud läbirääkimised lepingu lõpetamise kompensatsiooni üle ja M.J.J. ei ole tõendanud vastupidist ja et tal oleks õigus saada juba AS –lt E.O.S. kokkuleppe ja üleandmisaktis märgitud saadule lisaks vastuhagis märgitud kompensatsiooni 126254 krooni, boonust 126254 krooni, hüvitist 132573 krooni, reisikulusid 73850 krooni, kolimiskulusid 8080 EUR-i. Seda, et poolte juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkuleppe ning vastuvõtu akt oleks tähendanud teistsuguseid kokkuleppeid, ei ole M. J.J. tõendanud. M. J.J i kohtule esitatud tollase AS-i E.O.S kiri 17.03.2003 lepingutingimuste laiendamise kohta, 10.10.2005 kiri lepingu pikendamise ja pakkumise kohta ja juhatuse liikme leping 14.12.2005 kinnitab pooltevahelisi suhteid, õigusi ja kohustusi enne lepingu lõpetamist, 5 (6)

kuid ei tähenda vastuhagis esitatud nõuete olemasolu pärast lepingu lõpetamise kokkuleppe ja üleandmis-vastuvõtu akti sõlmimist, millega sedastati lõpetamisel poolte õigused, kohustused üksteise ees ja mida AS E.O.S on M.J.J. i’i ees täitnud. M.J.J. Borhgsi poolt kohtule esitatud arve kolimiskulude tasumise kohta 8080 EUR ei tõenda, et AS E.O.S oleks kohustus tulenevalt poolte lepingu lõpetamise kokkuleppest ja vastuvõtu aktist märgitud kolimiskulusid tasuda M. Borhgsile ja lisaks nõustub kohus AS-ga E.O.S, et märgitud kolimisteenuste arve ei ole esitatud tasumiseks talle ega M.J.J. B , vaid kolmandale isikule (Estonian O C , tlk 143) ja M. J.J. ei ole tõendanud, et nõudeõigus arve tasumise eest oleks M. Borhgsile üldse üle läinud. Lisaks on AS E.O.S tõendanud kohtule esitatud pangakonto väljavõttega, et ta on tasunud üürikulusid kogu lepingu kehtivuse ajal, sj on tasunud 19.03.2007 maksekorraldusega ka 2007.a aprilli ja mai eest (lk 110, lk 94). Kuna M.J.J. ei ole tõendanud, et tal oleks nõue AS E.O.S vastu ühe kuupalga ulatuses kompensatsiooni saamiseks seoses juhatuse liikmest tagasikutsumisega 126254 krooni, ühe kuupalga ulatuses boonuse saamiseks 126254 krooni, puhkusehüvitise saamiseks 132573 krooni, reisikulude hüvitise saamiseks 73850 krooni, kolimiskulude saamiseks 8080 EUR-i ja ühtlasi selles, et AS-l E.O.S olnuks kohustus talle vastuhagis eelmärgitud märgitud summasid tasuda või AS E.O.S kahekordselt tasutud summast poole, so 377882 tasa arvestada oma nõudega AS E.O.S vastu, siis leiab kohus, et M. J. J. i vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, ei maksekorralduses on selgitus erinev (üks neist inglisekeelse selgitusega, teine eestikeelse selgitusega), ei tähenda makse aluseks oleva kohustuse olemasolu, selle põhjendatust ja tõendatust. Tegemist on vaid sooritusega. Seega leiab kohus, et M. J.J. on alusetult saanud 20.03.2007 maksekorraldusega 377882 krooni, milleks puudus õiguslik alus. VÕS § 1028 lg 1 järgi siis kui isik /saaja/ on teiselt isikult /üleandja/ saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kuivõrd asjas on leidnud tõendamist, et AS E.O.S on M. ile tasunud alusetult 377882 krooni, siis on ta õigustatud nõudma märgitud alusetult ülaantud rahasumma tagastamist, hagi on seega tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning J. J. ilt tuleb AS-i E. O. S kasuks välja mõista 377882 krooni. AS E.O.S palus välja mõista ka intressi 973,35 krooni, mille arvestuse ja suuruse üle pooltel vaidlus puudus ja seega on ka intressinõue tõendatud ja põhjendatud. VÕS § 1035 lg 3 p 2 ja VÕS §94 lg 1 järgi tuleb võlgnetavalt summalt seega M. J.J. ilt välja mõista intress kuni hageja poolt taotletud ajani, so kuni 16.04.2007 (incl.) arvates 20.03.2007 so raha saamisest, st sellest ajast kui M.J.J pidi teadma raha alusetust saamisest, vastavalt 973,35 krooni (intressimäär vastavalt kuni 01.07.2007 3,5%). Poolte väited selle üle, kas pank on M.J.J. B teinud ettepaneku hagi vaidlusaluse summa tagastamiseks, ei oma vaidluses kaalu, sest hagejaks ei ole mitte pank, vaid AS E.O.S. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi kuulub rahuldamisele, vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, seega jäävad hagis AS E.O.S menetluskulud nii hagis kui vastuhagis J.J. kanda.