Kohtulahend

2-06-13849 Kuna hageja esitas hagi, milles põhinõude suuruseks on 63373 krooni, oleks pidanud vastavalt TsMS §-le 133 lg 1 hagihinna määramisel võtma aluseks põhinõude. Vastavalt riigilõivuseaduse lisaks nr 1 olevale tabelile oleks hageja hagi esitamisel hagihinnaga 63373 krooni pidanud tasuma riigilõivu 3500 krooni. Kostja palub menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 3500 krooni, kuna enammakstud riigilõivu on selle tasujal õigus riigilõivu saajalt tagasi taotleda. Teiseks esitab kostja vastuväite hageja avalduses näidatud õigusabikuludele summas 29 500 krooni (õigusabikulu 25000 krooni + käibemaks 4500 krooni). Kostja leiab, et kuna hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 3 ettenähtud kinnitust selle kohta, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, tuleb arvestada õigusabikulu ilma käibemaksuta, s.o 25000 krooni. Ka viitab kostja lahendatud tsiviilasja lihtsusele, mis ei nõudnud hageja lepinguliselt esindajalt palju aega , ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradele, mistõttu on hageja poolt nõutud õigusabi kulu summas 25000 krooni ülemäära suur ja põhjendamatu. Hageja esindaja on 20.06.2008 esitanud kohtule vastuse kostja vastuväitele, milles: 1) hageja tunnistab, et on tõepoolest tasunud seaduses ettenähtust rohkem riigilõivu ja et kostjalt väljamõistetavaks riigilõivuks on 3500 krooni; 2) hageja seaduslik esindaja kinnitab, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; 3) hageja leiab, et kostja väide, nagu oleks tegemist lihtsa tsiviilasjaga, on alusetu. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse võib teha kohtunikuabi. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtunikuabi peab põhjendatuks riigilõivu suurust 3500 krooni. Vastavalt riigilõivuseaduse § 56 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS §-le 133 lg 1 alusel võetakse hagihinna määramisel aluseks põhinõue. Antud tsiviilasjas on põhinõude suuruseks 63373 krooni, millelt riigilõiv on vastavalt tabelile 3500 krooni. Nimetatud riigilõivu suurusele ei vaidle vastu ka hageja. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist. Taotlus esitatakse kirjalikult ning see peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud nõuetele. Kohtunikuabi peab vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt sissenõudmisele kuuluva hageja õigusabikulude suuruse vähendamist tuginedes Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusele nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse paragrahvi 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilasja, mille hind on kuni 70000 krooni, esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmääraks 20500 krooni. Kokku on seega põhjendatud hageja menetluskulud 3500 krooni (riigilõiv) + 20500 krooni (õigusabikulu) =24000 krooni. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel. Kohus on jätnud kohtukulud 40% ulatuses hageja OÜH kanda ja 60% ulatuses kostja ASV kanda. 27.04.2007 kohtuotsuses esitatud kulude proportsionaalset jaotust arvestades jääb kostja kanda 60% hageja menetluskuludest, s.o 60% 24000 kroonist, mis on 14400 krooni.

2-06-13849 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtumääruse peale ei ole edasi kaevatud. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Sirje Biin kohtunikuabi

Info - telefon 6 200 413, faks 6 200 000, elektronpost [email protected] Kohtumajade asukohad Liivalaia 24, 15034 Tallinn/ Kentmanni 13, 15034 Tallinn/ Tartu mnt 85, 15083 Tallinn

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.