Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-13849
Tsiviilasi
OÜ H (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi AS V (registrikood xxx asukoht xxx) vastu 126 746 krooni saamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 27. märts 2007.a
Kohtuistungil osalenud Hageja seaduslik esindaja A T Hageja lepinguline esindaja isikud
advokaat Raivo Bergson Kostja seaduslik esindaja J S Kostja lepinguline esindaja Jelena Lehter Tõlk Margarita Krestinova
Asjaolud OÜ H esitas 01.06.2006 hagi AS V vastu, milles palus välja mõista lepingust tulenev võlgnevus summas 63 373 krooni ja viivis samas ulatuses, kokku 126 746 krooni. Nõue tulenes poolte vahel 23.05.2005 sõlmitud töövõtulepingust, millest tulenevalt kohustus hageja teostama objektil elamu RE-90 asukohaga xxx
mitmesuguseid ehitustöid. Tööd teostati. Kostja jättis tasumata 63 373 krooni. Arve tasumisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,5% viivist tasumata summalt päevas. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja on hagejale tasunud materjalide ja osaliselt teostatud tööde eest kokku 108 730 krooni. Hageja ei teostanud kõiki töid ning lahkus omavoliliselt objektilt. Tööde vastuvõtmise akt on kostjale üllatus, selle kirjutas 26.06.2005 alla JS, kellega töösuhted lõpetati 20.06.2005. Seetõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmiti 23.05.2005 töövõtuleping nr 1/05 vundamendi ehitustööde tegemiseks. Küll on vaidlus, millises konkreetses lepingu tekstis kokku lepiti kuna kohtule on esitatud kaks erinevat lepingut. Kostja on esitanud käsikirjaliste täiendustega lepingu (t lk 47-50), hageja ilma käsikirjaliste täiendusteta (t lk 6-10). Mõlemad pooled olid seisukohal, et just nende leping tuleb vaidluse lahendamisel aluseks võtta. Kohus võtab aluseks hageja poolt esitatud lepingu kuivõrd tunnistaja MN andis ütlusi, mille kohaselt kirjutati ühele lepingule täiendused pärast lepingute allkirjastamist ilma hageja osavõtuta. Seega ei saa ilma hageja osavõtuta tehtud täiendusi pidada poolte kokkuleppeks ning hagejale ei saa need täiendused olla siduvad. Seetõttu tuleb aluseks võtta just ilma täiendusteta leping (t lk 6-10). VÕS § 635 lg 1 järgi «töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu." Poolte vahel on vaidlus, kas hageja tegi need tööd, mille eest ta hagis tasu nõuab või mitte ning kas kostjal on seetõttu tasu maksmise kohustus. Vastavalt VÕS § 637 lg 3 ja 4 „töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel." Lepingu p-s 6.2 on pooled kokku leppinud, et hageja esitab kostjale aktid teostatud faktiliste töömahtude ja maksumuse kohta. Tasumine toimub peale tööde üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamist. Hageja on esitanud teostatud tööde üleandmise akti, mis on 26.06,2005 allkirjastatud hageja esindaja A. T ja kostja esindaja JSi poolt. Akti kohaselt on teostatud 98,5% lepingu lisas nr 1 näidatud töödest, teostada jääb peale käesolevat akti välisring penoplasti paigaldus, mis moodustab kogumaksumusest 1,5%. Tööd on teostatud kooskõlas kostja esindajaga (t lk 11). Kostja vaidleb sellele aktile vastu kuna JSil ei olnud õigust aktile alla kirjutada. Pooltevahelises lepingus ei ole kokku lepitud kontaktisikuid (p 7). Kontaktisikuks on kostja poolt esitatud lepingus käsikirjaliselt märgitud M. Nisumaa, kuid käsikirjaliste täiendustega lepingut ei saa kohus eeltoodud kaalutlustel arvestada. Seetõttu tuleb asuda järeldusele, et kontaktisikuid kokku lepitud ei ole. Tunnistaja MNandis ütlusi, mille kohaselt
oli objekti peaobjektijuht JS. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 ja 2 „volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud." JS on varemgi kostjat esindanud (t lk 38-42). Seetõttu oli JS õigustatud kosija nimel akti allkirjastama. Asjaolu, et JS kirjutas 20.06.2005 avalduse töölepingu lõpetamiseks (t lk 25) ei ole antud järeldust väärav kuna kostja ei teavitanud hagejat JS inga töösuhte lõpetamisest. Tuginedes TsÜS § 127 lg 1 „kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud." Ei ole esile toodud asjaolusid, mille kohaselt hageja teadis või pidi teadma JSi volituste lõppemisest. Kohus asub seisukohale, et 26.06.2005 koostatud teostatud tööde üleandmise akt kuulub arvestamisele. Selle tõendi pinnal asub kohus seisukohale, et hageja on täitnud oma lepingulised kohustused 98,5% ulatuses. Ka tunnistaja V L kinnitas tööde tegemist. Kostja ei ole esitanud hageja töö suhtes VÕS § 644 kohaselt mittevastavuse teadet. Seetõttu on hagejal õigus VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kostjalt tema kohustuste täitmist, s.o tasu maksmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista põhi võlg summas 63 373 krooni. Hageja soovib kostjalt välja mõista ka viivist. Selline õigus tuleneb VÕS § 101 lg 1 p 6. Viivise suurus on hageja hinnangul 0,5% päevas ning see tuleneb hageja poolt esitatud arvest (t lk 12, 20). Kostja vaidleb viivise suurusele vastu. Kohus nõustub kostjaga. Lepingus viivise suurust fikseeritud ei ole. Arve kui ühepoolne dokument ei ole aga selliseks dokumendiks, mis tekitaks tsiviilõigusi- või kohustusi kuivõrd ei ole käsitletav viivise kokkuleppena. Seetõttu ei saa viivise suuruseks pidada arvel näidatud 0,5%. Seetõttu tuleb lähtuda seaduses sätestatud viivise määrast. VÕS § 113 lg 1 kohaselt «rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. /.../" Vastavalt VÕS § 94 „kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti." Hageja arvestas viivist ajavahemikul 30.06.2005-30.05.2006, s.o 335 päeva. VÕS § 94 kohane intress oli kuni 01.01.2006 2% ja VÕS § 113 kohane intress seega 9% aastas (0,02% päevas); VÕS § 94 kohane intress alates 01.01.2006 kuni 30.06.2005 2,25% ja VÕS § 113 kohane intress seega 9,25% aastas (0,03% päevas). Viivis perioodi 30.06.200531.12.2005 eest on seega (185 päeva x 0,02% x 63 373 krooni) 2 344,80 krooni ja viivis perioodi 01.01.2006=30.05.2006 eest on seega (150 päeva x 0,03% x 63 373 krooni) 2 851,79 krooni, kokku seega 5 196,59 krooni. Kohus peab võimalikuks välja mõista viivis nimetatud suuruses.
Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 163 Ig-st 1 ja määrab kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Vastavalt TsMS § 173 Ig-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta 60% osas kostja kanda ja 40% osas hageja kanda.. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.