Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-21952

2-08-21952 Võlgniku likvideerimismenetluse käigus on tuvastatud võlgnikul kohustusi summas 895 792 krooni, likvideerimisbilansi järgselt on võlgnikul kohustusi summa 1 825 056.50 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt pankrotiavalduse lisas näidatud kohustuste summa erineb likvideerimisbilansis näidatud summast, mille kohta on võlgniku osanik, endine juhatuse liige Ain Kärner selgitanud, et avalduses näitamata kohustuste summa 929 264.50 krooni näol on tegemist hankijate nõuetega, mille realiseerimine võlgniku suhtes on vähetõenäoline. Ajutise halduri väitel on summad korrigeeritud vastavalt Maksu ja Tolliameti poolt esitatud saldole. Võlgnevus riiklike maksude osas moodustab 280 792 krooni, s.h 96 138 krooni intressinõue. Võlausaldajate nimekirjast nähtub võlausaldaja OÜ SGD – kes on võlgniku eest summas 615 000 krooni tasunud kohustuse AS’ile Ühisliising. Ajutise halduri väitel OÜ SGD ja võlgniku vahel puudub kirjalik laenuleping. Ajutine pankrotihaldur ei ole leidnud võimalusi võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks, eriti kuna enne pankrotiavalduse esitamist oli osaniku poolt vastu võetud otsus ettevõtte lõpetamise kohta. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise ettevalmistamise käigus tuvastatud.

võimalusi

ei

olnud

ajutise

halduri

arvamuse

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur AS-iga Hansa Liising Eesti ebaõnnestunud kapitalirendi lepingu sõlmimist, sest lepingu alusel saadi tehniliselt mittekorras metsatöötlemise masinad ja loodetud tulude asemel tekkisid võlgnikul täiendavad remondikulud. Ajutise pankrotihalduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku tegevuses puuduvad teod ja toimingud, mis viitaksid kuriteo tunnustele ning maksejõuetus on tekkinud muudel ehk võlgniku poolt esitatud asjaoludel. Välja on kujunenud maksejõuetus pankrotiseaduse § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Ajutine haldur palub välja mõista riigi arvelt ajutise halduri tasu summas 6700 krooni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat.

2-08-21952

Kohus leiab, et OÜ XX (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul on vara (raha) 3 616.70 krooni ja võlgu 1 825 056.50 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Svetlana Pilden on kohtule 06.08.2008 esitanud OÜ XX (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 15 tundi ja palub välja mõista ajutise halduri tasu 12 000 krooni, sealhulgas riigi arvelt 6 700 krooni. Võlgnik sellele kohtuistungil vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ §-ist 2 lg 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu nõuet summas 12 000 krooni tuleb tunnustada. Tunnustatud nõudest tuleb välja maksta Svetlana Pilden’i arveldusarvele nr 10022098287007 SEB Pangas ajutise halduri tasu (ei sisalda sotsiaalmaksu) võlgniku kassas olevate vahendite arvelt 2 423.19 krooni ja riigi arvelt summas 6 700 krooni. Töötasult kinnipeetavad maksud tuleb arvestada kogu töötasult ja kinni pidada proportsionaalselt makseallikatele (2 423.19 : 6 700). Töötasult makstav sotsiaalmaks tuleb tasuda 1 193.51 krooni ulatuses võlgniku kassajäägist (2 423.19 + 1 193.51= 3 616.70 krooni) ja ülejäänud osas riigieelarvevahenditest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ XX (likvideerimisel) dokumentatsioon tuleb anda hoiule osaühingu XX osanikule, endisele juhatuse liikmele Ain Kärner’ile (isikukood xxxx).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.