Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.augustil 2008.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-08-14295
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Kaie Juvoneni vastu 10 000.00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused, registrikood 10625474, asukoht Maakri 44-20 Tallinn 10145 Esindaja Ivo Kallas, isikukood 37303140216, Tallinna Õigusbüroo OÜ, Maakri 44-20, Tallinn 10145 Kostja:
isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx
esindajad
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista K. J`lt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks 9360.00 (üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni, sealhulgas põhivõlgnevus 2000.00 krooni, intress 380.00 krooni, viivis 5630.00 krooni, leppetrahv 1000.00 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 350.00 krooni. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetatavaks. Menetluskulud Jätta kostja kanda hageja menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Välja mõista kostjalt hageja kasuks tasutud riigilõiv 650.00 (kuussada viiskümmend) krooni. Ülejäänud osas jätta riigilõiv hageja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000.00 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. OÜ SMS Laen kui Laenuandja ja K J kui Laenusaaja sõlmisid 31.augustil 2006.a. laenulepingu nr 3915 (tl 22-29) Laenuandja interneti koduleheküljel www.smslaen.ee. 31.augustil 2006 on SMS Laen OÜ K J pangakontole üle kandnud 2000.00 krooni (tl 20). Laenu tähtajaks on 15 päeva ning tagasimakse summa 2380.00 krooni. Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja, SMS Laen OÜ, lepingust nr 3915 tuleneva nõude 06.detsembril 2006 ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le (loovutamisleping nr 061206). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Hagimaterjalide kohaselt ei tagastanud kostja 15-päevase tähtaja jooksul hagejale põhivõlga 2000.00 krooni ja intresse 380.00 krooni. Tagastamise tähtajaks oli 15.09.2006.a. VÕS 397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on hagiavalduse lisas nr 2 (tl 7) märkinud, et lepingu punkti 4.1.2 kohaselt moodustab 2000.00 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 1,27% päevas. Hagiavaldusest lähtuvalt moodustab seisuga 31.märts 2008.a. tasumiseks kuuluv intress 14 682.00 krooni. VÕS § 397 lg 3 kohaselt intresse arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud otsuses nr 3-2-1-137-06 seisukohale, et „ kui pooled on kokku leppinud laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise eest) või kahju hüvitise arvestamine“. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka tsiviilasjas nr 3-22-5-06. Seega on hageja ekslikult asunud seisukohale, et laenulepingus kokkulepitud intressi
tuleb laenu kasutamise tasuna maksta ka pärast laenu tagastamise aja möödumist ja seetõttu kuulub intressi nõue rahuldamisele osaliselt summas 380.00 krooni. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Viivise tasumises on pooled kokku leppinud punktis 13, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Lepingu punktis 13 on fikseerinud viivise arvutamise alused. VÕS 113 lg 1 sätestatust tulenevalt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Viivise summa on hageja arvutanud viivituses olnud aja eest 0,5 % tagastamata põhinõude summalt 2000.00 kroonilt. Seisuga 31.märts 2008.a. moodustab tasumisele kuuluv viivis 5630.00 krooni. Viivise nõue summas 5630.00 krooni kuulub rahuldamisele. VÕS § 158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Vastavalt lepingu punktile 14 määrati leppetrahvi suuruseks 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenult. Kostjal on tagastamata laen 2000.00 krooni. Hageja leppetrahvi nõue summas 1000.00 krooni on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks eelnimetatud leppetrahvile on pooled lepingu punktis 12 kokku leppinud leppetrahvi kulude hüvitamise juhul kui laenusaaja ei täida oma kohustusi ja laenuandja loovutab nõudeõiguse. Alapunktides 12.2.1 ja 12.2.2 on ära märgitud leppetrahvi suurus, mis on vastavalt 150.00 krooni ja 200.00 krooni. Hageja nõue leppetrahvi välja mõistmiseks 350.00 krooni on seega põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud kostjalt väljamõistmisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. 15.juulist 2008.a. kehtiva TsMS § 1641 lg 3 kohaselt on võimalik hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramine. Hageja nõuab kostjalt riigilõivu tasumist 750.00 krooni ulatuses. Kuna hageja nõue kuulub rahuldamisele 10 000.00 krooni asemel summas 9360.00 krooni, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista rahuldatud nõudelt riigilõiv 650.00 krooni. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2009.a. kohtuotsusega nr 2-08-14295 edasi kaebamata Resolutsioon: Pärnu Maakohtu 07.08.2008.a. otsus jätta muutmata ja apellatsioonikaebus rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.