Tsiviilasja number
2-08-14295
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. mai 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Juvoneni vastu 10 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.08.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Era Liisingu Inkassoteenuseed apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474, asukoht Maakri 44-20, 10145 Tallinn), esindaja Aleksei Nikolajenko ( [email protected] )
Kaie
Kostja Kaie Juvonen (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX XX)
Pärnu Maakohtu 07.08.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
SMS Laen OÜ kandis kostjale 31.08.2006 üle laenu 2000 krooni, mille tagastamise tähtajaks oli 15.09.2006, tagastamisele kuulus 2380 krooni. Kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hageja omandas nõude SMS Laen OÜ-lt 06.12.2006 nõudeõiguste loovutamise lepingu nr 061206 alusel. AS Era Liisingu Inkassoteenused arvestuse kohaselt võlgneb kostja 31.08.2007 seisuga 23 662 krooni. Hagiavaldusele lisatud arvestuse kohaselt on tagastamata laenu põhiosa 2000 krooni. Lepingu p 4.2.3 kohaselt on intressimääraks 1,27 % päevas, seega ajavahemiku 31.08.2006 – 31.03.2008 eest moodustab intress kokku 14 682 krooni (2000 x 1,27 % x 578 päeva). Samuti soovis hageja saada viivist, mis lepingu p 13 järgi on 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt, s.o kokku 5630 krooni (laenu tagastamise tähtajast 15.09.2006 kuni 31.03.2008, s.o 2000 x 0,5 % x 563 päeva). Lepingu p 14 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 1000 krooni, lepingu p-de 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamist, millega seonduvalt palub ta kostjalt välja mõista 350 krooni. Kohtule esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista 10 000 krooni, kuna vähendas nõuet intressi osas. Menetluse käik ja maakohtu seisukoht Kuna kostja hagiavaldusele tähtajaks ei vastanud, pidas kohus võimalikuks, tuginedes TsMS § 407 lg-le 1, teha tagaseljaotsus. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. OÜ SMS Laen kui laenuandja ja Kaie Juvonen kui laenusaaja sõlmisid 31.08.2006 laenuandja interneti koduleheküljel laenulepingu nr 3915. Laen summas 2000 krooni on kostja kontole üle kantud 31.08.2006, laenu tähtajaks oli 15 päeva ning tagasimakse summaks 2380 krooni. Laenuandja loovutas nõude kostja vastu hagejale. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Hagiavalduse kohaselt on intressimääraks 1,27 % päevas ning hageja arvutas selle kuni 31.03.2008, märkides intressi summaks 14 682 krooni. Maakohus leidis, et laenuintress on tasu laenu kasutamise eest, mistõttu on laenuandjal õigus intressi nõuda kuni laenu tagastamise tähtajani (kohustuse sissenõutavaks muutmiseni). Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutmist kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (kohus tugines Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-137-06 ja nr 3-2-1-5-06). Kohus pidas ekslikuks hageja seisukohta, et laenulepingus kokkulepitud intressi tuleb laenu kasutamise tasuna maksta ka pärast laenu tagastamise aja möödumist, mistõttu leidis, et intressi nõue tuleb rahuldada osaliselt summas 380 krooni. Viivise nõude arvutas hageja laenu tagastamisega viivitamise aja eest ning seisuga 31.03.2008 moodustas see 5630 krooni, mille kohus mõistis kostjalt välja. Samuti rahuldas kohus leppetrahvi nõude summas 1000 krooni, milles pooled olid kokku leppinud ning mis on kooskõlas VÕS §-s 158 sätestatud võimalusega kohustuse täitmist leppetrahviga tagada. Kohus pidas põhjendatuks ka lepingu p-s 12 ettenähtud leppetrahvi kulude hüvitamise juhuks, kui laenusaaja ei täida oma kohustusi ja laenuandja loovutab nõudeõiguse, ning mõistis kostjalt välja 350 krooni (lepingu p-des 12.2.1 ja 12.2.2 vastavalt 150 krooni ja 200 krooni). Seega rahuldas kohus tagaseljaotsusega hagi summas 9360 (2000 + 380 + 5630 + 1000 + 350) krooni ning mõistis selle summa koos 650 kroonise menetluskuluga kostjalt välja. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub apellatsioonkaebuses muuta Pärnu Maakohtu otsust intressi vähendamise osas ning mõista kostjalt välja intress summas 1020 krooni, samuti muuta otsust menetluskulude väljamõistmise osas ja mõista kostjalt välja riigilõiv 750 krooni. Apellant on seisukohal, et kaevatava kohtuotsuse põhjendused on alusetud ning otsus ei vasta seaduse nõuetele. Maakohus on vääralt kohaldanud seadust.
Hageja intressinõudel on õiguslik alus suuremas ulatuses kui 380 krooni ulatuses. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustub laenusaaja tasuma laenu kasutamise eest laenuandjale lepingus sätestatud intressi, makseid ja muid tasusid lepingus sätestatud määrades ja lepingus sätestatud tähtpäevadel. Intressi arvestamisel laenu tagastamata osalt intressiperioodi eest lähtub laenuandja 360-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja lepingus kokkulepitud intressi määrast. Intressi periood algab laenu laenusaajale väljamaksmise päeval ja lõpeb laenu koos intressi ja maksete ning muude kulude laenusaaja poolt täieliku maksmise päeval. Seadus ei keela poolte sellist kokkulepet, mille kohaselt laenulepingu lõppemise korral säilib intressi tasumise kohustus tagasimaksmata laenusumma osalt kuni tagasimaksmise kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjakohane, sest selles asjas puudus pooltel kokkulepe intressi tasumises kohustusest pärast laenu tagastamise sissenõutavaks muutmist. Poolte kokkulepe intressi tasumise kohta sisaldub lepingu p-s 10.1. Seega esineb käesolevas asjas oluline erinevus: pooltel on kokkulepe, et intressi maksmise kohustus säilib ka pärast laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavaks muutmist kuni laenu tagastamise kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kohus oleks pidanud intressinõude rahuldama, seda enam, et kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ning hagiavalduses toodud hageja faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta oma otsust ei põhjenda. Maakohus ei kohaldanud seadust ebaõigesti. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Seega juhul, kui kostja ei ole hagiavaldusele vastanud, võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ulatuses, milles hagi on õiguslikult põhjendatud. Maakohus on seda ka teinud, leides õigesti, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt intressi aja eest, mil laenu tagastamise kohustus oli muutnud sissenõutavaks (selle aja eest on hageja arvestanud ja nõudnud ka viivist ning kohus on selle nõude rahuldanud). Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui pooled on kokku leppinud laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutmisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (s.h seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest (Riigikohtu 5. novembri 2008 otsus nr 3-2-1-89-08). Seega asjaolu, et pooled leppisid kokku intressi tasumises ka pärast laenu tagastamise tähtaja möödumist, ei muuda kaevatavat kohtuotsust ebaõigeks. Selline kokkulepe on tühine ega oma õiguslikku tähendust. Asja lahendamisel peab kohus kontrollima tüüptingimuste seadusele vastavust ka ilma, et pooled ise sellele tuginevad. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemusest, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Lepingutingimus, mis võimaldab nõuda võlgnikult pärast laenutähtaja saabumist ja võla sissenõutavaks muutmist samaaegselt nii intressi kui viivist, on võlgnikku ebamõistlikult kahjustav ja ebaproportsionaalne.
Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.