Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-16617

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 30.04.2008 esitas XX osaühing (edaspidi XX OÜ) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks kiirtoitlustamise korraldamine ning võlgniku majanduslikud raskused said alguse kulutustest tegevuse laiendamisel. Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on ca 415 000 krooni ulatuses. Võlgnik palus algatada pankrotimenetluse ning kuulutada välja XX OÜ pankrot. Harju Maakohtu 08.05.2008 määrusega algatas kohus XX OÜ pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaat Eve Selberg’i. Eve Selberg esitas 04.06.2008 kohtule ajutise halduri aruande. Kohus on võlgniku pankrotiavaldust arutanud 05.06.2008 kohtuistungil. XX OÜ on kantud äriregistrisse 13.07.2004 osakapitali suurusega 40 000 krooni. XX OÜ ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on Jaan Luks. Ajutise halduri 04.06.2008 aruande kohaselt võlgnikul puudub vara ning rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on tuvastanud ajutises pankrotimenetluses, et võlgnik ei ole kogu tegevuse jooksul alates 2004. aastast koostanud ühtegi majandusaasta aruannet, samuti ei esitanud võlgnik pankrotihaldurile ühtegi raamatupidamisbilanssi. Jaan Luks on ajutisele haldurile selgitanud, et raamatupidamist on peetud kuni 30.05.2007, mil toimus põleng võlgnikule kuulunud kiirtoidu paviljonis, kus hävisid dokumendid ja arvuti. Samas nähtub äriregistrist, et võlgnik ei ole koostanud ja äriregistrile esitanud 2005. majandusaasta aruannet, milline oleks tulnud esitada hiljemalt 30.06.2006, seega enne põlengut. 04.06.2008 ajutise pankrotihalduri aruanne on koostatud võlgniku juhatuse liikme Jaan Luks’i poolt ajutise halduri teabenõude peale esitatud lünklike andmete alusel. Esitatud raamatupidamisdokumendid olid nummerdamata, töötlemata, kassaarvestus puudus. Võlgnikul on 04.06.2008 seisuga likviidset, reaalset vara väärtuses 5.95 krooni, seega vara kohustuste katteks ja pankrotimenetluseks puudub. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse andmetel on võlgniku maksuvõlgnevus seisuga 04.06.2008 kokku 519 143 krooni, sellest põhivõlg 364 666 krooni ning intress 154 477 krooni. Võlgniku poolt koostatud võlgnevuste nimekirjas on kajastatud ka töötaja töötasunõue Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse alusel summas 11 793.18 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul on kohustusi kokku summas 569 223.85 krooni. Maksuvõlad tekkisid võlgnikul juba 2005. aastal, nii oli võlgniku sotsiaalmaksu võlg 19.09.2005 21 520 krooni ning sellest ajast alates on võlgniku sotsiaalmaksu võlg pidevalt igakuiselt suurenenud, ajutise halduri aruande esitamise ajaks on võlgniku sotsiaalmaksu võlg juba 130 155 krooni, millele lisandub intress 64 258 krooni, kokku moodustab sotsiaalmaksu

2-08-16617 võlg 194 413 krooni. Ka käibemaksu võlg on võlgnikul 2005. aastast alates ning see on pidevalt suurenenud, ajutise halduri aruande esitamise ajaks on võlgniku käibemaksu võlg 164 198 krooni, millele lisandub intress 59 223 krooni, kokku moodustab käibemaksu võlg 223 421 krooni. Kinnipeetud tulumaksu võlg on samuti alates 2005. a, ajutise halduri aruande esitamise ajaks on kinnipeetud tulumaksu võlg kokku 84 644 krooni. Palgavõlga töötajatele ei ole, võlgnik on pidevalt maksnud töötasu, kuid jätnud tasumata valdavas enamuses maksudest. Kuna maksuvõlad progresseerusid pidevalt, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku makseraskused tekkisid juba 2006. aastal (seda tõendavad võlgniku maksude isikukontoread perioodil 01.01.2005 kuni 04.06.2008). Ajutise halduri Eve Selberg’i poolt on kindlaks tehtud, et XX OÜ tasus vara müügist saadud rahast 25.05.2007 esmalt juhatuse liikme Jaan Luks’iga sõlmitud laenulepingu järgse võla koos intressidega summas 212 150 krooni. Tegemist oli maksejõuetu võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega võlgniku lähikondsele ajal, mil maksuvõlg moodustas 367 297 krooni, lisaks võlgnevused Lukoil Eesti AS-ile, Eesti Energia AS-ile. Ajutine haldur väidab, et võlgnik oli maksejõuetu juba mais 2007. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetus lisaks kiirtoitlustuspaviljoni põlengust tingitud asjaoludele põhjustatud ka äriühingu juhataja halvast käitumisest, kes ei ole otsinud uusi väljundeid majandustegevuse arendamiseks ja jätkamiseks, ei ole pidanud korrektset raamatupidamist ja kassa arvestust. Raamatupidamise seaduse § 14 lg 1 kohaselt oli võlgnik kui raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande. Võlgniku juhatus on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses, jätnud koostamata majandusaasta aruanded alates 2005. aastast, mis on käsitletav raske juhtimisveana pankrotiseaduse tähenduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku juhatuse liige rikkunud raamatupidamise korraldamise nõudeid, mis võib kaasa tuua vastutuse KarS § 381 1 järgi. Võlgnikule on tehtud 12.10.2006 aruandetrahvimäärus ning 12.02.2007 hoiatusmäärus äriregistrist kustutamiseks põhjusel, et majandusaasta aruanne on esitamata. Ajutine pankrotihaldur leiab ka, et võlgniku juhatuse liige Jaan Luks ei ole täitnud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, mis võib kaasa tuua vastutuse KarS § 385 1 järgi. Kohus tegi 12.06.2008 määrusega ettepaneku võlausaldajale Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), tasuda XX OÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksu summades 11 250 krooni ja 25 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse on võlausaldaja esindaja kätte saanud 17.06.2008. Seisuga 04.08.2008 ei ole kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude ettemaksu tasutud. Kohtumääruse peale võis esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Nimetatud tähtajaks määruskaebust esitatud ei ole. Ajutine haldur palub välja mõista riigi arvelt ajutise halduri tasu summas 6700 krooni, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1 445 krooni ja pensionikindlustus 134 krooni, seega väljamaks ajutisele haldurile 5 121 krooni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui

2-08-16617 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohus leiab, et XX OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul on vara 5.95 krooni ja võlgu 569 223.85 krooni ulatuses. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Ajutise halduri aruande kohaselt võiks juhul, kui võlausaldaja pankrotimenetlust finantseeriks, esitada tagasivõitmise hagi võlgniku juhatuse liikme vastu, kuna 25.05.2007 täitis maksejõuetu võlgnik rahalise kohustuse võlgniku lähikondsele. Vaatamata kohtu määrusele ei ole pankrotimenetluse kulude katteks huvitatud isikute poolt tasutud kohtu määratud summat. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri aruande kohaselt on Jaan Luks rikkunud võlgniku juhtorgani liikme kohustusi, kuna ei ole korraldanud raamatupidamist ja kassa arvestust, on jätnud majandusaasta aruanded esitamata, samuti ei ole õigeaegselt kohtule pankrotiavaldust esitanud. Ajutise pankrotimenetluse käigus on selgunud, et võlgniku makseraskused tekkisid juba 2006. aastal, dokumentatsiooni puudulikkuse tõttu ei õnnestunud ajutise pankrotimenetluse käigus raamatupidamist taastada ja kassa jääki tuvastada. Kohus leiab, et Jaan Luks kui XX OÜ juhatuse liige on oma kohustuste mittenõuetekohase täitmisega kaasa aidanud võlgniku maksejõuetusele. Kohus peab vajalikuks esitada avaldus prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Eve Selberg palub välja mõista ajutise halduri tasu 6 700 krooni, millest kuulub kinnipidamisele tulumaks ja pensionikindlustus. Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, puudub, siis palub ajutine haldur tasu välja mõista riigilt. Võlgnik sellele vastu ei ole vaielnud.

2-08-16617

Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ §-ist 2 lg 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v. a sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. XX OÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele Jaan Luks’ile (isikukood xxx, tel 50 30 558, e-post: [email protected]).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.