Polizia Seif OÜ hagi Quantatech OÜ vastu põhivõla 170 947 euro, intressi 44 027 euro ja viivise 58 703 euro saamiseks 273 677 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Polizia Seif OÜ (10976162), vandeadvokaat Marek Herm Kostja: Quantatech OÜ (11274522), vandeadvokaat Margus Sorga
esindaja esindaja
Kohtuistung
29.11.2022
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Polizia Seif OÜ hagi Quantatech OÜ vastu põhivõla 170 947 euro, intressi 44 027 euro ja viivise 58 703 euro saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Polizia Seif OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.1.Kohus lõpetas 28.11.2022 määrusega (t.lk 141) käesolevas tsiviilasjas menetluse osaliselt, so intressi- ja viisisenõuete osas perioodi eest enne 04.10.2017 ja alates 05.10.2021 ning tulevikuviivise väljamõistmise nõudes. Kohus märkis, et menetleb hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja 273 677 eurot, sh põhivõlg 170 947 eurot, intress 44 027 eurot ja viivis 58 703 eurot.
2.Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
2.1.Hagi kohaselt laenas 22.09.2016 Polizia Seif OÜ (hageja) B OÜ-le ning Quantatech OÜ-le 220 947 eurot võlgnike varasemate kohustuste refinantseerimiseks lõpptähtajaga 15.09.2017. Refinantseerimislepingu tulemusena maksis hageja 80 000 eurot võlgnike eest ära A I OÜ-le (tänase ärinimega B I OÜ) varasemate, refinantseeritud kohustuste katteks. Läbirääkimisi võlgade refinantseerimiseks pidas mõlema võlgniku nimel vandeadvokaat I L. B OÜ juhatuse liige E L on I L õde ning Quantatech OÜ juhatuse liige T O on E L tütar.
2.2.Võlgnikud tasusid osaliselt intresse 2017. aastal. Kuigi pooled ei vormistanud laenulepingu tähtaja saabumisel tähtaja pikendamiseks kirjalikku kokkulepet, lükkas hageja I L palvel korduvalt edasi nõuete sissenõudmist mõlema solidaarvõlgnike vastu. Septembrist 2017 kuni aprillini 2020 toimusid läbirääkimised I L ja võlausaldaja esindaja vahel võla tasumise osas, kuid kokkuleppele ei jõutud. 2018. oktoobri algul jõuti osalisele kokkuleppele selles, et võlausaldaja annab kinnituse V V AS-ile, et kui B OÜ müüb talle tehase, siis V V AS vastu hageja nõudeid ei esita, võlgnikud aga pidid maksma esialgu ära vähemalt 50 000 eurot, seejuures hageja ei loobunud ülejäänud nõuetest B OÜ ega Quantatech OÜ vastu. I L ei avaldanud hageja nõusoleku saamisel tegelikke asjaolusid, et lisaks tehasele võõrandatakse ka B OÜ põllumaad ning et Quantatech OÜ peamine vara (S puhkemaja) on kavas võõrandada I L endale, et hageja ei saaks selle vastu nõuet pöörata.
2.3.Võlgnikud tagastasid 04.10.2018 notari vahendusel osa põhinõudest, so 50 000 eurot.
2.4.Laenu tagastamata osa (170 947 euro) üle pidasid pooled jätkuvalt läbirääkimisi oktoobrist 2018 kuni aprillini 2020. Veebruaris 2020 võõrandas kostja S puhkemaja hoonestusõiguse I L ja tema abikaasale, millest võlausaldajat ei teavitatud. Aprillis 2020 teatas võlgnike esindaja I L telefoni teel võlausaldajale, et võlgnikud ei tasu rohkem võlga ja kostja ei maksa ka varem pakutud 30 000 eurot. Oktoobris 2021 selgus hagejale, et 2020. aastal võõrandas kostja oma peamise vara I L.
2.5.Pankrotiavaldused esitati mõlema võlgniku vastu 04.10.2021 ja kohus nimetas B OÜ ajutise halduri 16.11.2021. Kostja osas kohus pankrotimenetlust ei algatanud.
2.6.Hageja leiab, et tema nõuded ei ole aegunud. Aegumise katkestas nõude korduv tunnustamine solidaarvõlgnike esindaja I L poolt. Nõude aegumise katkestas ka 50 000 euro tasumine, millest algas aegumine uuesti. Mõlema võlgniku esindaja oli I L, kes leppis selle summa tasumise kokku hageja esindajaga.
2.7.Hageja leiab, et aegumine peatus. Pooled lükkasid laenu tagasinõudmise kõigepealt edasi 2017. a lõpuni ja seejärel pooled pidasid jätkuvalt pikalt läbirääkimisi, mis ei viinud kokkuleppeni. Isegi kui nõude aegumine poleks katkenud, oleks see peatunud läbirääkimiste tõttu, mida mõlema võlgniku nimel, sh kostja nimel, pidas I L alates 2017 kuni 2020 aprillini. Aegumine peatus ka pankrotiavalduse esitamisega.
2.8.I L olid volitused kostja esindamiseks läbirääkimistel, kuna ta ise advokaadina kinnitas vastavate volituste olemasolu, kõik hageja ja viidatud võlgnike vahelised kokkulepped tegi I L, kes lasi seejärel dokumendid allkirjastada võlgnike juhatuse liikmetel. Kõik laenuga seotud küsimused ja läbirääkimised on teinud I L. Võlausaldajal oli alust eeldada, et läbirääkimised võlgnikuga on ehtsad ning I L tegutseb kostja
ülesandel. Kuigi läbirääkimiste tulemusel ei sõlmitud kokkulepet, välistab läbirääkimiste toimumise fakt nõude aegumise.
2.9.Kuigi hageja on seisukohal, et I L esindas mõlemat solidaarvõlgnikku, siis isegi juhul, kui ta oleks esindanud üksnes B OÜ-d, oli sellel mõju mõlemale võlgnikule. Hageja lükkas I L palvel korduvalt edasi nõuete sissenõudmist solidaarvõlgnike vastu. VÕS § 68 lg 2 tuleneb, et tasumise edasilükkamine kehtis mõlema solidaarvõlgniku suhtes ja järelikult ei saanud nõue kostja vastu käesolevas asjas esile toodud asjaolude valguses aeguda. Samuti ei saanud nõuded aeguda ajavahemikul 04.10.2021 kuni käesolevas asjas hagi esitamiseni, kuna võlgniku vastu esitati pankrotiavaldus, mis on võrdsustatav hagiavaldusega. Kuna mõlemast äriühingust viidi olulised varalised ressursid I L nimele ja arvele, siis sellest järeldub, et I L tegutseb jätkuvalt B OÜ tegeliku kasusaajana ja võlgniku huvides, hoides enda nimel või arvel solidaarvõlgnike vara. Tõendid viitavad, et I L tegutses võlgniku teadmisel, heakskiidul ja osavõtul ning tal pidid olema selleks volitused ja tema tegevus oli võlgnike võtmeisikutega kokku lepitud.
2.10.Isegi kui kohus asub teistsugusele seisukohale, siis palub hageja jätta aegumise kohaldamata vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, kuna esitatud asjaoludel on kostja tegutsenud hageja suhtes vastuoluliselt ja pahauskselt, eksitades hagejat sihilikult.
2.11.Hageja leiab, et hageja nõuded hakkasid aeguma alates aprillist 2020, konservatiivselt arvestades 1. aprillist 2020 ja need ei olnud kummagi võlgniku suhtes aegunud pankrotiavalduse esitamise hetkeks 04.10.2021 ega kostja vastu hagiavalduse esitamise hetkeks. Nõuete aegumine oli peatunud kogu läbirääkimiste perioodiks, samuti perioodil, millal oli kohtumenetluses kostja vastu esitatud pankrotiavaldus. Samuti katkestas 04.10.2018 makse hagi aegumise mõlema võlgniku suhtes.
2.12.Laenulepingu punkti 2.4. kohaselt kohustus võlgnik tasuma intressi 6% aastas. Hageja nõuab intressi perioodi eest 05.10.2017 kuni 04.10.2021 summas 44 027 eurot.
2.13.Hageja nõuab viivist ajavahemiku eest 05.10.2017 kuni 04.10.2021 summas 58 703 eurot.
3.Kostja vastuväited
3.1.Kostja leiab, et nõue on aegunud. Hageja on esitanud pankrotiavalduse 15.09.2017 sissenõutavaks muutunud nõude alusel alles 04.10.2021. Hagiavaldus on esitatud enam kui 4 aastat hiljem, mil nõue muutus sissenõutavaks. 04.10.2018 makse summas 50 000 eurot tegi müüdud ühingu vara arvelt B OÜ, mitte kostja. Solidaarvõlgnike puhul ei saa aegumise katkemise alusena arvestada teise solidaarvõlgniku tehinguid või toiminguid. Võlgnevuse osaline tasumine või läbirääkimised B OÜ poolt ei mõjuta kostja suhtes aegumisetähtaja kulgemist. Kostja ei ole võlgnevust osaliselt tasunud ega kellegi kaudu pidanud läbirääkimisi. I L ei ole tegutsenud kostja esindajana, kostja ei ole andnud talle volitusi esindamiseks või läbirääkimiste pidamiseks.
3.2.Hageja ei ole tõendanud, et nõue ei muutunud osaliselt sissenõutavaks 31.03.2017. Nõue summas 90 047 eurot muutus sissenõutavaks 31.03.2017 ning 130 900 eurot muutus sissenõutavaks 15.09.2017, sest nii on 22.09.2016 laenulepingu p-s 2.3 kokku lepitud. Seda lepingut ei ole muudetud. Aegumistähtajad hakkasid kulgema vastavalt alates 01.04.2017 ja 16.09.2017. Lepingut ei muuda ka kostja ekslik seisukoht 19.10.2021 vastuses pankrotiavaldusele. Tegemist ei ole lepingu muutmise kokkuleppega.
3.3.Kostja seaduslik esindaja ei olnud teadlik 11.11.2016 A I OÜ-le teostatud maksest. Hageja ei ole tõendanud, et vastav asjaolu oleks kostjale teada. Hageja ei ole tõendanud, et I. L oleks pidanud läbirääkimisi kostja nimel. Ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et I. L oleks teinud mingeid tahteavaldusi kostja nimel. I. L ei ole nende võlgnike tegelik kasusaaja.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.2.Kohus tuvastas, et: • 22.09.2016 sõlmisid Polizia Seif OÜ, mida esindas lepinguline esindaja T V, ja B OÜ, mida esindas juhatuse liige E L, ning Quantatech OÜ, mida esindas juhatuse liige Triin Ojanurme, laenulepingu, mille punkti 2.1 järgi võlausaldaja annab võlgnikele laenu summas 220 947 eurot. Lepingu punktiga 2.2 pooled loevad laenu nõuetekohaselt väljastatuks sellega, et teevad tasaarvestuse punktis 1.1. toodud kohustustega. Tasaarvestuse järgselt on punktis 1.1 viidatud kohustused võlausaldaja ees lõppenud ja võlgnikele jääb ühine solidaarkohustus tagastada võlausaldajale laen vastavalt käesolevale lepingule. Lepingu punkti 2.3 järgi võlgnikud kohustuvad laenu võlausaldajale tagastama kahes osas: 1. 90 047 eurot viivitamatult pärast seda, kui B OÜ-l õnnestub saada hetkel taotletav pangafinantseerimine oma ettevõttele, kuid mitte hiljem, kui 31. märts 2017; ja 2. 130 900 eurot 15. septembriks 2017. Punkti 2.4 kohaselt on laen intressita kuni 2016. aasta lõpuni. Võlgnikud kohustuvad tasuma laenu tasumata osalt intressi 6,0% aastase määraga alates 1. jaanuarist 2017 kuni laenu tagastamiseni (t.lk 5-6). • 11.11.2016 on Polizia Seif OÜ teinud 80 000 eurose makse A I OÜ-le, selgitusega nõude omandamine B ja Quantat ech vastu (t.lk 7). • 04.10.2018 on notari vahendusel tasutud Polizia Seif OÜ-le 50 000 eurot (t.lk 40). • Kohus võttis menetlusse B OÜ pankrotiavalduse ja nimetas B OÜ ajutise halduri 16.11.2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-15603 (t.lk 41). • Kohus jättis 22.11.2020 määrusega tsiviilasjas 2-21-15583 Quantatech OÜ suhtes esitatud pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata (määruses ekslikult kuupäev 22.11.2020, õige on aasta 2021, sest avaldus on esitatud 04.10.2021, t.lk 46-47 pöördel).
• • • •
Pooltel on vaidlus: millal muutus laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks; kas pooltel oli kokkulepe laenulepingu tähtaja pikendamiseks; kas 50 000 eurot on kantud mõlema võlgniku võla katteks; kas hageja nõuded on aegunud või aegumine peatus või katkes.
4.4.Laenulepingu tähtajast
4.4.1.Hageja leiab, et laenulepingust tulenev nõue muutus esialgu tervikuna sissenõutavaks 15.09.2017, mitte aga osaliselt 31.03.2017.
4.4.2.Kostja leiab, et nõue summas 90 047 eurot muutus sissenõutavaks 31.03.2017 ning 130 900 eurot muutus sissenõutavaks 15.09.2017, sest nii on 22.09.2016 laenulepingu p-s 2.3 kokku lepitud.
4.4.3.Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe laenulepingu tagastamise tähtaja pikendamises. Kohus tuvastas, et 22.09.2016 lepingu punkti 2.3 järgi võlgnikud kohustuvad laenu võlausaldajale tagastama kahes osas: 1. 90 047 eurot hiljemalt 31. märts 2017 ja 2. 130 900 eurot hiljemalt 15. september 2017. Kohus ei tuvastanud esitatud tõendite põhjal, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, et kogu laen tuleb tagastada hiljemalt 15.09.2017. Kostja ei ole 31.05.2022 eelistungil selgesõnaliselt võtnud omaks, et nõude ainus sissenõutavaks muutumise päev on 15.09.2017. Kostja on öelnud, et laenulepingu järgi muutus 15.09.2017 sissenõutavaks 130 900 eurot, aga mitte rohkem. 31.03.2017 muutus sissenõutavaks 90 047 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et kostja 19.10.2021 vastust pankrotiavaldusele ei saa käsitleda lepingu tähtaja muutmise kokkuleppena. Pankrotimenetluses tehtud avaldustel ei saa olla lepingut muutvaid tagajärgi. Ka ei
tõenda E L 21.03.2017 e-kiri, et kogu laenu tagastamise lõpptähtajaks lepiti kokku 15.09.2017 (t.lk 115). Selles kirjas on teada antud, et B ei ole võimeline 31.03.2017 laenumakset 90 047 eurot tegema, kuid sellest ei nähtu kokkuleppe saavutamine lepingu tähtaja pikendamiseks. Seega kohtu hinnangul kohustusid 22.09.2016 lepingu punkti 2.3 järgi võlgnikud laenu võlausaldajale tagastama kahes osas: 1. 90 047 eurot hiljemalt 31. märts 2017 ja 2. 130 900 eurot hiljemalt 15. september 2017. Hageja poolt on kohtule esitatud e-kirjavahetus (t.lk 12-37), milles on mh osalenud I L, kuid sellest kirjavahetusest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et I L oleks pidanud septembrist 2017 kuni aprillini 2020 kostja nimel hagejaga läbirääkimisi võla tasumise tähtaja edasilükkamiseks või sõlminud vastavaid kokkuleppeid. Asjas pole tõendatud, et I L on saanud selleks kostjalt vastavad volitused või tegutsenud kostja heakskiidul. Ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et I L oleks teinud mingeid tahteavaldusi kostja nimel. Tunnistaja I L kinnitas 27.09.2022 istungil (t.lk 124 pöördel -125), et ei ole kummagi äriühingu nimel ja volitusel läbirääkimisi pidanud. Tunnistajal puuduvad ärihuvid mõlemas võlgnikus (t.lk 8-11). Tunnistaja kinnitusel andis ta nõu oma õele E L, kuid ta ei ole sõlminud ühtki lepingut ega kokkuleppeid tähtaegade pikendamiseks kostja nimel hagejaga. Tunnistaja kinnitas (t.lk 124 pöördel), et ei ole suhelnud kostja esindaja T O seoses hageja laenulepinguga. Kohus nõustub kostjaga, et eelmärgitud tõendid viitavad asjaolule, et I L andis nõu enda õele, E L ja soovis leida lahendust oma õe ja endise sõbra äriühingute vahelistes suhetes, pakkudes enda poolt 30 000 euro maksmist. Kuid nimetatu ei ole kuidagi seostatav kostjaga ja sellest ei saa järeldada kostja nimel kokkulepete saavutamist. Kohus leiab, et isegi, kui I L pidas kostja esindajana hagejaga lepingu tähtaja pikendamiseks läbirääkimisi, siis ei ole käesolevaks hetkeks ja asjas kogutud tõenditest võimalik seda enam käesolevaks hetkeks tuvastada. I L ja hageja seadusliku esindaja ütlused (t.lk 128 pöördel-132 pöördel) on selles osas vastuolulised. Seega tuleb neid vaadata koosmõjus ülejäänud tõenditega ning nendest ei nähtu, lepingu tähtaja pikendamine, I L poolt konkreetselt kostja esindamine või konkreetselt kostja nimel kokkulepete sõlmimine. Hagejal olnuks võimalik kokkulepete saavutamisel fikseerida kokkulepped kirjalikult, mida ta aga ei ole teinud.
4.5.Aegumise katkemisest
4.5.1.Hageja leiab, et aegumise katkestas nõude korduv tunnustamine solidaarvõlgnike esindaja I L poolt. Nõude tunnustamine on omistatav mõlemale võlgnikule, kuna I L esindas mõlemat samaaegselt. Teiseks katkestas nõude aegumise laenu põhiosa makse tasumine summas 50 000 eurot, millest algas aegumine uuesti.
4.5.2.Kostja vastuväitel ei ole ta pidanud hagejaga läbirääkimisi I L vahendusel. Makse summas 50 000 eurot tegi B OÜ, mis müüs maha kogu oma vara ja tasus võõrandatu arvelt maksimaalses võimalikus ulatuses enda võlausaldajatele. Hageja on sellest teadlik, sest on ise andnud Aktsiaseltsile V V ja B OÜ kinnituse, et kui varade müügist saadava ostuhinna arvelt laekub 50 000 eurot hagejale, siis tal ei ole pretensioone vara ostja (Aktsiaselts V V) vastu. Tasutud 50 000 eurot ei mõjuta kostja lepingust tuleneva aegumistähtaja kulgemist.
4.5.3.VÕS § 68 lg 3 kohaselt, seaduses nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, eelkõige aegumise vastuväide, kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad, kui solidaarkohustusest ei tulene teisiti. Kohus leidis eespool, et tõendamist pole leidnud, et I L oleks pidanud septembrist 2017 kuni aprillini 2020 kostja nimel hagejaga läbirääkimisi võla tasumise tähtaja edasilükkamiseks või sõlminud vastavaid kokkuleppeid. Asjas pole tõendatud, et I L olid volitused kostja esindamiseks ja kostja nimel läbirääkimiste pidamiseks või kokkulepete sõlmimiseks. Asjas ei ole tõendatud, et I L oleks kostja
nimel tunnustanud korduvalt hageja nõuet. Seega ei ole aegumine nimetatud põhjusel katkenud.
4.5.4.Kohus leiab, et 50 000 euro tasumine hagejale ei mõjutanud aegumise kulgemist kostja suhtes. Asjas on tõendamist leidud, et 04.10.2018 on notari vahendusel tasutud hagejale 50 000 eurot ja seda tehti B OÜ poolt. Hageja on ise andnud Aktsiaseltsile V V ja B OÜ kinnituse, et kui varade müügist saadava ostuhinna arvelt laekub 50 000 eurot hagejale, siis tal ei ole pretensioone vara ostja (Aktsiaselts V V) vastu (t.lk 3839). Samuti nähtub hageja esitatud 13.12.2019 e-kirjavahetustest, et B OÜ on notari deposiitkonto kaudu makse tegijaks (tagasi olen pärast seda saanud ainult 50 000 eur Bst). Seega ei ole 50 000 euro tasumine B OÜ poolt mõjutanud kostja suhtes aegumise kulgemist ja aegumine ei ole kostja suhtes sel põhjusel katkenud. Eeltoodud on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr xxx (p 16).
4.6.Aegumise peatumisest
4.6.1.Hageja leiab, et aegumine peatus läbirääkimiste tõttu, mida mõlema võlgniku nimel, sh kostja nimel, pidas I L alates 2017 kuni 2020 aprillini. Aegumine peatus ka pankrotiavalduse esitamisega.
4.6.2.Kostja kinnitusel ei ole kostja kunagi andnud volitust I L või advokaadibüroole PricewaterhouseCoopers Legal OÜ kostja esindamiseks või läbirääkimiste pidamiseks. Hageja esitas pankrotiavalduse 15.09.2017 sissenõutavaks muutunud nõude alusel alles 04.10.2021.
4.6.3.Kohus leidis eespool, et tõendamist pole leidnud, et I L olid kostja volitused kostja nimel hagejaga läbirääkimiste pidamiseks, kostja esindamiseks või kokkulepete sõlmimiseks. Selliste volitust olemasolu ei ole tõendatud ka PricewaterhouseCoopers Legal OÜ osas. Samuti pole tõendatud, et kostja oleks olnud teadlik I L, E L ja hageja kirjavahetusest. Seda kirjavahetust ja selles toodut ei saa pidada I L poolt kostja nimel tegutsemiseks.
4.6.4.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaja kulgemine nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega vaidlusalusest laenulepingust tulenevad tähtajad hakkasid kulgema vastavalt alates 01.04.2017 ja 16.09.2017 ning hageja nõue 90 047 euro osas aegus 31.03.2020 ning 130 900 euro osas aegus nõue 15.09.2020.
4.6.5.Kohus leiab, et aegumine ei peatunud pankrotiavalduse esitamisega. Pankrotiavaldus on esitatud kohtule 04.10.2021, mis enam kui 4 aastat hiljem pärast nõuete sissenõutavaks muutumist. Hageja vandeadvokaadist seaduslik esindaja kinnitas 27.09.2022 toimunud istungil (t.lk 131 pöördel), et advokaadina ta teab, mis on aegumine ja et nõuded tuleb õigeaegselt esitada, kuid tal oli suur psühholoogiline tõrge I vastu kohtusse minna. Kohtu hinnangul tulnuks hagejal siiski aegumise vältimiseks kohtusse pöörduda aegumistähtaja jooksul, kui hagejale sai selgeks, et võlgnikud ei suuda lepingus toodud tähtajaks oma kohustusi täita. Kohtusse pöördumisel ei saa aegumise arvestamisel mingil moel arvestada hageja seadusliku esindaja ja I L sõprussuhteid ja sellest tulenevat tõrget kohtusse pöördumisel. Käesoleval juhul on siiski hageja seaduslik esindaja pidanud võimalikuks hageja kohtusse pöördumist. Samuti ei ole hagi esitatud mitte I L, vaid Quantatech OÜ vastu.
4.6.6.Kohus leiab, et puudub alus jätta aegumine kohaldamata põhjusel, et see on vastuolus hea usu põhimõttega. Asjas pole leidnud tuvastamist, et kostja oleks tegutsenud hageja suhtes vastuoluliselt ja pahauskselt, eksitades hagejat sihilikult.
4.6.7.Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on aegunud ja kõike eelnevat arvestades jätab kohus hagi rahuldamata.
4.6.8.Kohus ei hinda kostja vara võõrandamisega seonduvaid asjaolusid ja tõendeid (t.lk 80-93), kuivõrd nimetatu ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast.
5.Menetluskulude jaotus
5.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
5.2.TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda.
5.3.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
5.4.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.