Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17. juuli 2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-07-7144

Tsiviilasi

AS EMT hagi O.J. vastu võla ja viiviste nõudes summas 3201.10 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS EMT, registrikood 10096159, asuk. Valge 16, Tallinn, lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja O.J.

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS EMT hagi O.J. vastu. Välja mõista O.J.’lt põhivõlg 1601 (tuhat kuussada üks) krooni ja 5 (viis) senti ja 1600 (tuhat kuussada) krooni ja 5 (viis) senti AS EMT kasuks. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses O.J. kanda. Välja mõista O.J.lt menetluskuluna riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni ja kulutused õigusabile summas 400 (nelisada) krooni AS EMT kasuks. Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi kättesaamisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kohtu õiguslik põhjendus

Tsiviilasi nr 2-07-7144

Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 alusel kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002 asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kostja võlgnevus on tekkinud 31.08.2000.a sõlmitud lepingu alusel ning ta on jätnud tasumata septembris 2000.a aastal esitatud arve. Sellega ei ole kostja täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus sel ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 174 ja § 222 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda tsiviilkoodeksi § 231 lg 1 kohaselt viivist. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 1601.05 krooni ning viivis 1600.05 krooni, kokku 3201.10 krooni hageja AS EMT kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud hagilt riigilõivu 250 krooni ja õigusabi eest 1050 krooni (vastavalt Julianus Inkasso Agentuur AS-i arvele), mille palub kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude osas tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele vältimatu ning vajaliku kulutusena hageja tasutud riigilõiv 250 krooni. Kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 400 krooni ulatuses. Hageja on küll esitanud kohtule hagiavalduse lisana esindaja AS Julianuse Inkasso Agentuur arve summale 1050 krooni, kuid selline summa ei ole haginõude suurust ning blanketset (hageja on selliseid hagisid esitanud kohtusse lähiminevikus sadu) pooleteiseleheküljelist hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale sellistes massiliselt kohtule esitatavates võlanõuetes on kohtu hinnangul maksimaalselt 25% põhivõlanõude suurusest.