Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-2786 Tsiviilasi Schmolz+Birkenbach Baltic OÜ avaldus OÜ Traamani pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad võlausaldaja OÜ Schmolz+Birkenbach Baltic (reg.nr 10274052, Tallinn, Betooni 26A) võlausaldaja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Argo Küünemäe, võlgnik Traaman OÜ (reg.nr 10138596, Rapla vald, Tallinna mnt 3), võlgniku esindaja juhatuse liige Avo Kruusel, ajutine haldur Terje Eipre Kohtuistungi toimumise aeg 02.07.2008 Resolutsioon Lõpetada Traaman OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna Traaman OÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Võlausaldaja on tarninud võlgnikule erinevatel aegadel metallitooteid, millede osas on võlgnik valikuliselt tasunud. Võlausaldaja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud ehk võlgnikule kauba nõuetekohaselt üle andnud, samas on võlgnik jätnud tasumata järgmised arved. Võlausaldaja on võlgnikule esitanud 24.10.2006 arvesaatelehe nr 06-4700GJ summas 109 554,05 kr; 25.10.2006 kreeditarve arve-saatelehe nr 06-4700GJ summas -21 749,45 kr; 27.10.2006 arve-saatelehe nr 06-4799 GJ summas 10 576,15 kr; 31.10.2006 arve-saatelehe nr 06-4826AL summas 51 557,55 kr; 02.11.2006 arve-saatelehe nr 06-4866AL 40 214,10 kr; 06.11.2006 arve-saatelehe
nr 06-4922AL summas 8545,55 kr; 06.11.2006 arve-saatelehe nr 06-4917AL summas 125 718,60 kr; 07.11.2006 arve-saatelehe nr 06-28880GJ summas 1118,60 kr; 21.11.2006 arve-saatelehe nr 06-5164GJ summas 84 794,20 kr; 21.11.2006 arvesaatelehe nr 06-5249AL summas 16 171,40 kr; 28.11.2006 arve-saatelehe nr 065249AL summas 23 228,85 kr; 01.12.2006 arve-saatelehe nr 06-3068AL summas 108 745,10 kr; 05.12.2006 arve-saatelehe nr 06-5360GJ summas 9195,20 kr; 11.12.2006arve-saatelehe nr 06-5425AL summas 108 745,10 kr; 17.01.2007 arvesaatelehe nr 07-227GJ summas 147 222,15 kr; 19.04.2007 arve-saatelehe nr 071599GJ summas 23 303,35 kr. Võlgnik on eelnimetatud arvete kohaselt saadud kauba vastu võtnud ning vastuvõtmisel allkirjastanud arved. Nimetatud arveid summas 846 940,50 kr võlgnik tasunud ei ole. Kuna nimetatud arve-saatelehtedest tulenevat sissenõutavaks muutunud maksekohustust ei ole võlgnik nõuetekohaselt täitnud, on võlausaldaja teinud võlgnikule korduvaid meeldetuletusi ning nõudnud võlakohustuse täitmist. 21.08.2007 saatis võlausaldaja võlgnikule nõudekirja nr TMM 2861, millele võlgnik ei ole tänaseni vastanud. 08.10.2007 saatis võlausaldaja võlgnikule pretensiooni ja pankrotihoiatuse, millele samuti võlgnik ei ole vastanud. Pankrotiavalduse esitamise seisuga 01.02.2008 on võlgniku sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus võlausaldaja ees summas 846 940,50 kr. Kuna võlgnik on rahalise kohustuste täitmisega viivitanud, on võlausaldajal VÕS § 113 tulenevalt õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Arvesaatelehtede kohaselt on arvete tasumise maksetähtaja ületamisel, milleks on 32 päeva pärast arve väljastamisest, viivis 0,1% päevas. Seega on võlgniku põhivõlgnevusele summas 846 940,50 kr lisandunud ka viivisevõlgnevus 338 882,37 kr. Viivis suureneb iga päevaga. Lisaks põhi- ja viivisevõlgnevuse tasumisele kohustub võlgnik VÕS § 128 lg 3 ning esitatud arvetest tulenevalt hüvitama kõik arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega võlausaldajale tekkinud kulutused. Pretensiooni/pankrotihoiatuse esitamise seisuga on võlausaldajal seoses võla sissenõudmisega tekkinud sissenõudekulud 6018.- kr. Arvete alusel tasumisele kuuluvate summade mittetasumisest tulenev põhi- ja viivisevõlgnevus ning sissenõudekulude hüvitis kokku on 1 191 840,87 kr: põhivõlgnevus 846 940,50 kr, viivis 338 882,37 kr, sissenõudekulude hüvitis 6018.- kr. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esindaja vandeadvokaadi vanemabi A.Küünemäe palub Pankrotiseaduse §-de 1 lg-te 1, 2; 10 lg 2 p 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgniku esindaja Aivo Kruusel leiab, et võlgniku tegelik võlgnevus on 562 515,15 kr. Hiljem võlausaldaja kaupa enne võlgnikule ei väljastanud, kui võlgnik oli teinud ettemakse. A.Kruusel leiab, et pankrotimenetlus tuleks lõpetada raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendus Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 24.10.2006 arve-saatelehega nr 06-4700GJ summas 87 804,60 kr; 25.10.2006 kreeditarve arve-saatelehega nr 06-4700GJ summas -21 749,45 kr; 27.10.2006 arvesaatelehega nr 06-4799 GJ summas 10 576,15 kr; 31.10.2006 arve-saatelehega nr 06-
4826AL summas 51 557,55 kr; 02.11.2006 arve-saatelehega nr 06-4866AL 40 214,10 kr; 06.11.2006 arve-saatelehega nr 06-4922AL summas 8545,55 kr; 06.11.2006 arvesaatelehega nr 06-4917AL summas 125 718,60 kr; 07.11.2006 arve-saatelehega nr 062880GJ summas 1118,60 kr; 21.11.2006 arve-saatelehega nr 06-5164GJ summas 84 794,20 kr; 21.11.2006 arve-saatelehega nr 06-5149AL summas 16 171,40 kr; 28.11.2006 arve-saatelehega nr 06-5249AL summas 23 228,85 kr; 01.12.2006 arvesaatelehega nr 06-3068AL summas 108 745,10 kr; 05.12.2006 arve-saatelehega nr 065360GJ summas 9195,20 kr; 11.12.2006arve-saatelehega nr 06-5425AL summas 108 745,10 kr; 17.01.2007 arve-saatelehega nr 07-227GJ summas 147 222,15 kr; 19.04.2007 arve-saatelehega nr 07-1599GJ summas 23 303,35 kr loeb kohus tuvastatuks, et võlgniku põhivõlgnevus võlausaldaja ees on 846 940,50 kr. Kohtuistungiks esitas Avo Kruusel võlausaldajale kviitungi 50 000.- kr tasumise kohta. Mille ta tasus kui füüsiline isik. Võlgnik on eelnimetatud arvete kohaselt saadud kauba vastu võtnud ning vastuvõtmisel allkirjastanud arved. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval ning VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Pooled olid kokku leppinud, et arved tuleb tasuda ca kuu aja jooksul kauba saamisest. Seega oli kostja kohustatud arved tasuma arvetes ettenähtud tähtajal. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlgniku esindaja A.Kruuseli seletus selle kohta, et võlgniku võlg on oluliselt väiksem, ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Võlgnik ei esitanud oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit. Seega on võlgniku esindaja A.Kruuseli seletus paljasõnaline ega lükka ümber võlausaldaja poolt esitatud põhivõlgnevuse arvestust. Kuna kostja jättis arved ettenähtud tähtajal tasumata, siis rikkus ta oma lepingulist kohustust. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled lepinguga viivisemääras kokku leppinud ei ole. Arvetel on märgitud, et arve tasumise viivitamisel on viivis 0,1% päevas. Kuna arvetest ei nähtu, et kauba oleks vastu võtnud võlgniku juhatuse liige, siis kohus ei saa aktsepteerida võlausaldaja taotlust viivise arvestamiseks 0,1% päevas tasumisele kuuluvast maksest. Kohaldamisele tuleb seadusjärgne viivisemäär. 24.10.2006 arve-saatelehes nr 064700GJ toodud summa 87 804,60 kr kuulus tasumisele 26.11.2006, viivitatud ajaperiood 27.11.2006-01.02.2008,
päeva; viivis 9,75% aastas, 87 804,60x0,026%x432=9862,21 kr; 27.10.2006 arve-saatelehes nr 06-4799 GJ toodud summa 10 576,15 kr kuulus tasumisele 29.11.2006, viivitatud ajaperiood 29.11.2006-01.02.2008, 429 päeva, 10 576,15x0,026%x429=1179,66 kr; 31.10.2006 arve-saatelehes nr 06-4826AL toodud summa 51 557,55 kr kuulus tasumisele 01.12.2006, viivitatud ajaperiood 02.12.2006-01.02.2008, viivitatud päevi 427, 51 557,55x0,026%x427=5723,91 kr; 02.11.2006 arve-saatelehes nr 06-4866AL toodud summa 40 214,10 kr kuulus tasumisele 05.12.2006, viivitatud ajaperiood
06.12.2006-01.02.2008, 423 päeva, 40 214,10x0,026%x423=4422,74 kr; 06.11.2006 arve-saatelehes nr 06-4922AL toodud summa 8545,55 kr kuulus tasumisele 09.12.2006, viivitatud ajaperiood 10.12.2006-01.02.2008,
päeva, 8545,55x0,026%x419=930,95 kr; 06.11.2006 arve-saatelehes nr 06-4917AL toodud summa 125 718,60 kr kuulus tasumisele 09.12.2006, viivitatud ajaperiood 10.12.2006-01.02.2008, 419 päeva, 125 718,60x0.026%x419=13 695,78 kr; 07.11.2006 arve-saatelehes nr 06-2880GJ toodud summa 1118,60 kr kuulus tasumisele 10.12.2006, viivitatud ajaperiood 11.12.2006-01.02.2008, 418 päeva, 1118,60x0,026%x418=121,56 kr; 21.11.2006 arve-saatelehes nr 06-5164GJ toodud summa 84 794,20 kr kuulus tasumisele 24.12.2006, viivitatud ajaperiood 25.12.200601.02.2008, 404 päeva, 84 794,20x0,026%x404=8906,78 kr; 21.11.2006 arvesaatelehes nr 06-5149AL toodud summa 16 171,40 kr kuulus tasumisele 24.12.2006, viivitatud ajaperiood 25.12.2006-01.02.2008,
päeva, 16 171,40x0,026%x404=1698,64 kr; 28.11.2006 arve-saatelehes nr 06-5249AL toodud summa 23 228,85 kr kuulus tasumisele 31.12.2006, viivitatud ajaperiood 01.01.2007-01.02.2008, 397 päeva, 23 228,85x0.026%x397=2397,68 kr; 01.12.2006 arve-saatelehes nr 06-3068AL toodud summa 108 745,10 kr kuulus tasumisele 13.01.2007, viivitatud ajaperiood 14.01.2007-01.02.2008,
päeva, 108 745,10x0,026%x394=11 139,84 kr; 05.12.2006 arve-saatelehes nr 06-5360GJ toodud summa 9195,20 kr kuulus tasumisele 07.01.2007, viivitatud ajaperiood 08.01.2007-01.02.2008, 390 päeva, 9195,20x0,026%x390=932,39 kr; 11.12.2006 arve-saatelehes nr 06-5425AL toodud summa 108 745,10 kr kuulus tasumisele 13.01.2007, viivitatud ajaperiood 14.01.2007-01.02.2008,
päeva, 108 745,10x0,026%x384=10 857,11 kr; 17.01.2007 arve-saatelehes nr 07-227GJ toodud summa 147 222,15 kr kuulus tasumisele 18.01.2007, viivitatud ajaperiood 19.01.2007-01.02.2008, 379 päeva, 147 222,15x0,067%x379=37 384,12 kr; 19.04.2007 arve-saatelehes nr 07-1599GJ toodud summa 23 303,35 kr kuulus tasumisele 21.04.2007, viivitatud ajaperiood 22.04.2007-01.02.2008, 286 päeva, 23 303,35x0,067%x286=4465,38 kr. Kokku viivis 113 718,75 kr. Õigusabikulude olemasolu ega suuruse kohta võlausaldaja dokumente ei ole esitanud. Ajutise halduri Terje Eipre aruande kohaselt: Varad
Nõuded Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt ostjateelt laekumata arved ei ole. Ettemaksed Vastavalt maksuameti teatele (lisa 6) Osaühingul Traaman maksude ettemakseid ei ole. Ettevõtte bilansi kohaselt on Osaühingul Traaman ettemaks maksuameti ees 1 405 633,81 kr ning maksuvõlad kokku 1 945 804,59 kr. Maksuvõlad ületavad ettemaksu ning nad tasaarvelduvad. Varud Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt varusid on 22 000 krooni ulatuses. Ajutine haldur on käinud võlgniku varaga tutvumas, mille käigus on selgunud, et laos on erineva läbimõõduga torud ja invaliidi WC-dele mõeldud seadmete detailid, millele ei saa turuväärtust määrata, kuna need ei ole lõpuni valmis saanud. Samuti on asju, on mida raske ühe kaupa müüa (vt. lisa 11). Võlgniku andmetel on nimetatud vara turuhinnaks 20 000.- kr. Seega, haldurile teadaolevatel andmetel, moodustab võlgniku käibevara seisuga 12.05.2008.a maksimaalselt 20 299.59 krooni.
Daily
reg.märk
registreerimistunnistustele. Sõiduki omanikuna on registreeritud AS SEB Ühisliising, seega nimetatud sõiduautot ei saa võlgniku varana arvestada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku ehitusregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju Osaühingu Traaman nimele (lisa 8). Kinnistusregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu võlgnikule, ega ole kunagi ka kuulunud, ühtegi registreeritud kinnisasja. Ajutine haldur on käinud 13.03.2008 võlgniku varaga tutvumas, mille käigus on selgunud, et tootmishoone ja tootmisseadmed ei kuulu võlgnikule. Lao ruume kasutas võlgnik üürilepingu alusel. Nimetatud üürilepingu üürileandja Ralmet OÜ ütles erakorraliselt 17.03.2008.a üles. Ühe kuu üüritasu oli 50 000.- SEK. Raamatupidaja andmetel üüriarveid on esitatud vaid kaks korda ja need on makstud. Edaspidi üüriarved on esitatud Sapex International AB Sapexi kaudu, seetõttu raamatupidaja ei saanud lõplikult võlgniku kohustusi Ralmet OÜ ees määrata. Maksmata arved puuduvad Ralmet OÜ-le. Üürilepingu sõlmimise päeval on OÜ Traaman ja Sapex International AB sõlminud ostu-müügilepingu, millega Sapex International AB müüs OÜ Traamanile üüritava hoone laoseisu ja seadmed hinnaga kokku 6 000 000.- SEK. 250 000 SEK müügihinnast oli juba ostu-müügi lepingu sõlmimise hetkeks tasutud. Kokkuleppe kohaselt 2 250 000 SEK kuulus tasumisele järelmaksuna alates 01.09.2006 kuni
01.09.2009. 3 500 000 SEK kohustus OÜ Traaman maksma 01.09.2009. OÜ Traaman rikkus makseraskustesse sattumise tõttu oma kohustusi müügihinna tasumise osas. Võlgniku andmete kohaselt kevadel 2008 OÜ Traaman ja Sapex International AB sõlmisid 24.08.2006 ostu-müügileping objektide tagasimüügi kohta. Nimetatud lepinguga tasaarvestati Sapex International AB nõuded OÜ Taaman vastu. Bilansis on kajastatud OÜ Traaman põhivarana masinad ja seadmed kokku summas 1 783 207,20 kr. Võlgniku andmete kohaselt masinad ja seadmed on metallitöötlemispingid, mis on AS Sampo Pank ja OÜ Traamani vahel 15.01.2007 sõlmitud kapitalrendilepingu nr 270115TR objektid. Seega metallitöötlemispinke ei saa ajutine haldur võlgniku varana arvestada. Lepingu objekti soetusmaksumuse tasumata osa käibemaksu arvestamata on 1 705 190.- kr, tasumata maksed seisuga 05.03.2008 on 164 708.- kr, igakuine makse 41 468.- kr. Ülaltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul põhivara. Seega on Osaühingul Traaman vara kokku u 20 299,59 krooni. Kohustused Võlgnikul on haldurile teadaolevalt järgmised kohustused: Maksuvõlad 921 318 OÜ Schmolz+Birkenbach Baltic 1 191 840,87 AS Sampo Pank 164 708 Haroteras OÜ 221 000 Italinox Baltic OÜ 205 600 Strkjohhann Steel AS 56 500 Elme Metall 65 000 SW Energia 169 000 Neste 36 000 Kokku 3 030 967,87 kr. AS Hansapangalt saadud tõendi kohaselt on võlgniku laenukonto nr 223035639294 AS Hansapangas, mille laenujääk seisuga 04.03.2008 on 1 000 000 + intress 972,20 kr. Krediidiinfo maksehäirete andmetel on võlgnikul liisingu kohustused vahemikus 10 001 kuni 50 000 krooni, sidekohustused vahemikus 1 001 kuni 5 000 krooni, muu sektori kohustused vahemikus 10 001 kuni 50 000 krooni, kohustus Intrum Justitia ASi ees vahemikus 50 001 kuni 20 000 krooni ja Incure Inkasso Agentuur OÜ ees vahemikus 50 001 kuni 200 000 krooni. 27.05.2008 on ajutisele haldurile esitatud hankijatele tasumata arvete nimekirjad. Raamatupidaja sõnul bilansist lähtuvalt on kohustused hankijate ees 2 316 464,14 kr. Tegelikult on hankijatele tasumata arveid summas 1 098 353.- kr. Osa arveid on tasutud, kuid bilansis on kajastamata. Halduri hinnangul võib võlgnikul olla veel võlausaldajaid. Seega on Osaühingul Traaman kohustusi seisuga 28.05.2008. a kokku vähemalt 3 030 967,87 krooni. Kokkuvõte
Nõude tasumise võimalused Võlgnik esitas 12.05.2008.a kasumiaruande (Lisa 12) perioodil 01.01.2007.a – 31.12.2007.a. Nimetatud kasumiaruande kohaselt võlgnikul 2007.a. lõpuks on kujunenud kahjum 2 635 041,65 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel võlgniku kohustused ületavad suures osas varasid, s.o vähemalt 6 021 431 kr. 2007.a seisuga esitatud bilansi kohaselt OÜ Traamani varad kokku moodustavad 1 783 207,20 kr, kuid tegelik võlgniku vara on haldurile teadaolevatel andmetel 20 299,59 kr. Nõuete täielik rahuldamine ei ole võimalik. Maksejõuetuse tekkimise põhjused. OÜ Traaman on alustanud tegevust 1997.a. Ettevõtte raamatupidamise dokumendid on ajutisele haldurile esitatud korduvalt puudustega. Võlgnikul on 6 kehtivat töölepingut. Töölepingud on esitamata. Võlgnikul majandustegevust ei toimu, seega töötajad tööl ei käi. Seega võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2007.a lõpp. OÜ Traaman sõlmis 2007.a lepingud, millega võttis endale liiga suured kohustused. Aasta jooksul ei tekkinud vajalikku käivet selleks, et oma kohustusi täita ja saada majandustegevusest ka jooksvat kasumit. Selge on see, et õigeaegselt on võlgnik jätnud pankrotiavalduse esitamata. Võlgniku majandusolukorda võib pidada ebarahuldavaks, kuna ärikasumlikkus on negatiivne. Arvamus kuriteo või raske juhtimisvea kohta. Halduril ei ole andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 385 või 384 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Haldur ei saa teha järeldust, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuritegu või raske juhtimisviga. Seega on maksejõuetus tekkinud muudest asjaoludest vastavalt PankrS § 22 lg 5. Halduril ei ole andmeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Ettepanek: lõpetada OÜ Traaman pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist ajutise halduri T.Eipre aruandega ja sellele lisatud dokumentidega, et võlgnikul on kohustusi summas 3 030 967,87 kr ning vara on 20 299,59 kr väärtuses, kuid selle vara turustamine on võimatu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2008.a kevadest. Seega võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Seega kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ülemäärased lepingulised kohustused, mida võlgnik ei olnud võimeline täitma, s.o
äriplaanide ebaõnnestumine. Võlgniku tegevuses kuriteo tunnustega tegu ei tuvastatud. Võlausaldaja esindaja A.Küünemäe seisukoht, et tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot, on ekslik. Ajutine haldur T.Eipre selgitas kohtuistungil, et alguses oli probleeme võlgniku raamatupidamisega, kuid võlgnik asus raamatupidamist korrastama. Käesolevaks ajaks on esitatud haldurile kõik vajalikud dokumendid, mille alusel oli võimalik koostada aruanne ning anda hinnang võlgniku maksevõimele. Seega võlausaldaja arvamus, et haldur ei ole saanud kõigi dokumentidega tutvuda, on ebaõige ning ei olnud seega ka põhjendatud võlausaldaja esindaja taotlus istungi järjekordseks edasilükkamiseks. Võlausaldajal oli piisavalt aega halduri käsutuses olevate dokumentidega tutvuda, seda ta ei teinud. Esitatud andmete vastuolusid kohus ei tuvastanud. Kasumiaruande ja bilansi alusel on võimalik hinnata ettevõtte maksevõimet, seega aastaaruannete mitteesitamine ei oma tähtsust. Töölepingud on halduril olemas, kuigi need ei ole lisatud aruande juurde. Haldur on asunud seisukohale, et 2006.a sõlmitud lepingute puhul tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused puuduvad. Kohus nõustub halduri seisukohaga. 24.08.2006 võlgniku poolt ostetud hoone laoseis ja seadmed müüdi 24.08.2006 tagasi müüjale, kuna võlgnik oli makseraskustes. Samuti ei ole metallitöötlemispingid võlgniku vara, kuna olid renditud AS-st Sampo Pank. Kohtuistungil leidis tuvastamist maksejõuetuse tekkimise aeg. Kohus leiab, et võlgnik on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. Võlgniku juhtorgani liikme poolt pankrotiavalduse esitamata jätmine ei ole käesolevas asjas aga käsitletav raske juhtimisveana. Maksejõuetus tekkis 2007.a lõpul, majandustegevus lõppes 2008.a kevadel. Võlgniku juhatuse liige A.Kruusel on rikkunud ÄS § 171 lõikes 2 või § 180 lõikes 5 sätestatud kohustust, kuid kohtuistungil ei leidnud tuvastamist nende rikkumiste seost võlgniku maksejõuetuse tekkimisega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole ÄS § 171 lõikes 2 või § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuste rikkumine, vaid ülemääraste lepinguliste kohustuste võtmine ehk ettevõtte võimaluste ülehindamine.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.