Kohtulahend

2-07-9742 Avalduses on kostja menetluskuluna näidatud õigusabikulud summas 35467,70 krooni. Harju Maakohtu 07.01.2008.a. kohtumäärusega edastati AEOÜ ROy esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. AEOÜon nimetatud avaldus kätte toimetatud 18.01.2008.a. AEOÜesitas tähtaegselt, 15.02.2008.a. vastuse. Vastuse kohaselt AEOÜei tunnista menetluskulude nõuet 35467,70 krooni. Vaidlusaluses tsiviilasjas on tulenevalt hagi hinnast võimalik lepingulise esindaja kuludena hagejalt välja mõista mitte rohkem kui 5000 krooni. Hageja poolt Harju Maakohtule esitatud hagi oli tuvastushagi. TsMS § 125 kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 sätestab hagihinna mittevaralise nõude puhul, mille kohaselt eeldatakse, et hagihind on 15000 krooni. AEOÜon seisukohal, et kuivõrd antud juhul ei olnud võimalik määrata kindlaks hüve väärtust, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, tuleb hagi nõue lugeda mittevaraliseks. Hageja tasus eeltoodust tulenevalt ka riigilõivuna riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt 1000 krooni. Kuivõrd Harju Maakohus võttis hageja 15.03.2007.a. hagiavalduse menetlusse ega nõudnud täiendava riigilõivu tasumist, tuleb igal juhul asuda seisukohale, et esitatud hagiavalduse näol on tegemist mittevaralise hagiga, mille puhul eeldatakse, et hagihind on 15000 krooni. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 15000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Hageja on seisukohal, et lepingulise esindaja või nõustaja kulude väljamõistmine AEOÜsummas 5000 krooni ei ole põhjendatud ega vajalik. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et vaidlusaluse hagi näol ei olnud tegu kostja jaoks keeruka või ajamahuka asjaga, mis õigustanuks niivõrd suurte õigusabikulude väljamõistmist. Hagi esitamise ajal oli poolte vahel pooleli vaidlus tasiviilasjas 2-06-13063. Kõik nimetatud tsiviilasjades esitatud asjaolud olid kattuvad, tsiviilasjas 2-07-9742 ei esitatud ühtegi uut asjaolu, millega hageja juba varasemalt kursis ei oleks olnud. Kuna ROyj-d esindas mõlemas tsiviilasjas sama lepinguline esindaja, ei saanud hagiavalduse läbitöötamine ja vastuse koostamine olla kostjale niivõrd keerukas või ajamahukas kui kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidatud. Hageja on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas kajastatud 10,20 tundi hagiavaldusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks ei ole eeltoodud asjaolusid arvesse võttes vajalik ega põhjendatud kulu. Hageja peab täielikult põhjendamatuteks kostja kulutusi seoses asja ettevalmistamisega kohtuistungiks. Asjas toimus vaid üks kohtuistung (umber 15 minutit), kusjuures hageja teatas kostjale enne selle toimumist hagist loobumisest, seetõttu ei ole kostja kulutused asja kohtuistungiks ettevalmistamiseks (2,25 tundi) põhjendatud ega vajalikud. Kohtu 19.02.2008.a. kirjaga kohustati kostjat hageja seisukohale vastama hiljemalt 19.03.2008.a. 19.03.2008.a. esitas Roy esindaja kohtule seisukoha AEOÜ15.02.2008.a. menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vastusele. Kostja on seisukohal, et hageja esitas teadlikult pahatahtliku hagi ning põhjustas sellega kostjale ulatuslikke lisakulusid. Nagu hiljem Pärnu kohtumajas selgus, ei olnud täitedokument tegelikult hagejale ebaselge. Tsiviilasjas 2-07-9742 esitatud hagi teenis tegelikult üksnes eesmärki venitada hagi tagamise määruse täitmisega. Selliselt eksis hageja TsMS § 200 sätestatud kohustuste vastu. Hageja soov vabaneda kohtukulude tasumisest seetõttu, et hageja ise on mittevaralise nõude puhul hagi hinnaks märkinud 15000 krooni ei ole õiguspärane. Ühepoolse toiminguga, hagi hinna oletusliku määratlemisega, ei saa automaatselt piirata kostja õigust kasutada õigusabi. Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad ei reguleeri selgesõnaliselt olukorda, kus puudub konkreetses väärtuses varaline nõue. Tõlgendus, mille kohaselt oleks kostja menetluskulud hinnata hagide korral piiratud üksnes 5000 krooniga, oleks vastuolus omandi kaitse põhiõigusega. On üldteada asjaolu, et õigusabikulud ületavad oluliselt nimetatud summat ning sisuliselt võimaldaks selline maksimummäär üksnes ca 2,5 tunni ulatuses õigusabi osutamist. Selliselt piirataks ebaseaduslikult isiku õigust kasutada kohtumenetluses

2-07-9742 advokaadi abi. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas seaduse eesmärgiga tagada mõistlik õigusabikulude hüvitamine. Antud juhul sundis hageja kostjat vastama hagi tagamise taotlusele, hagiavaldusele ning osalema kohtuistungil. Seejuures koostas hageja novaatorliku hagi täitedokumendi selgitamiseks, milles soovis sisuliselt uuesti avada diskussiooni hagi tagamise määruse sisust väljaspool hagi tagamise määrusega seonduvat tsiviilasja. Kostjaks olev juriidiline isik asus välisriigis, mis tingis vajaduse rahvusvaheliseks suhtlemiseks ning põhjustas lisakulusid seoses suhtlemisega võõrkeeles. Arvestades, et pelgalt hagiavaldus ise oli koostatud 10-l lehel, kostja pidi koostama vastuse hagi tagamise taotlusele (3 lk) ja kostja vastuse (5 lk), samuti valmistuma ette kohtulikuks arutamiseks, ei ole õigusabile kulutatud aeg ebamõistlik. Väheoluline ei ole ka fakt, et käesoleval hetkel on hageja jällegi põhjustanud vajaduse õigusabi järele seoses menetluskulude kindlaksmääramisega. 19.03.2008.a. esitas AEOÜ vastuse Roy 19.03.2008.a. vastusele. Hageja jääb kõigi oma esialgses vastuses toodud asjaolude juurde. Kohtupraktika kinnitab üheselt, et mitteevaralise nõude puhul on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär 5000 krooni. Seetõttu ei saa hagejalt kostja õigusabikulusid mõista välja suuremas ulatuses kui 5000 krooni. Ainuüksi asjaolu, et kostjale ei meeldi, et tema vastu on esitatud hagi ja hageja seisukohad hagimenetluses, ei muuda hagi “teadlikult pahatahtlikuks” või “novaatorlikuks”. Hageja poolt oma õiguste kaitsmine kohtumenetluses ei ole vastuolus TsMS §

2-07-9742 Kohtunikuabi asub seisukohale, et ROy avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada, arvestades Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 306 sätestatud kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas Kohtunikuabi

Info - telefon 6200 413; elektronpost: [email protected] Kohtumaja asukoht Liivalaia 24, 15034, Tallinn, faks 6200000

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.