2-99-85/1 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

1.rahuldamisjärgus tunnustamiseks OÜ xxx (pankrotis) vastu summas 23 470 200.35 krooni.Tallinna Linnakohtu 24.04.2001 määrusega kinnitati kokkulepe, mille kohaselt OÜ xxx ja OÜ xxx (pankrotis) tunnustavad AS xxx (pankrotis) nõuet OÜ xxx pankrotimenetluses summas 2 234 875 krooni. Kohtumenetluste lõppedes on OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid kokku summas 45 727 147.93 krooni. Harju Maakohus kinnitas 26.06.2001 määrusega OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku. Jaotiste alusel on tehtud väljamakse vastavalt Harju Maakohtu poolt 26.06.2001 kinnitatud jaotusettepanekule ning makstud välja 1. järgu pandiga tagatud nõudest OÜ-le xxx 1 788 107 krooni (tunnustatud nõude suurus - 23 470 200.35 krooni). OÜ xxx (pankrotis) pankrotivarasse on kuulunud 2 kinnistut - Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 17262 kantud kinnistu asukohaga xxx ja Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 17257 kantud kinnistu asukohaga xxx olid hüpoteekidega koormatud. Mõlemad kinnistud müüdi kinnisasja avalikul kirjalikul enampakkumisel 21.02.2001 OÜ-le xxx. Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 17262 kantud kinnistu asukohaga xxx müügist laekus pankrotivarasse 1 000 000 krooni ja Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 17257 kantud kinnistu asukohaga xxx müügist laekus pankrotivarasse 1 000 000 krooni. Kogu pankrotivara on realiseeritud. Võlgnikul ei ole saada vara teistelt isikutelt. OÜ xxx (pankrotis) pankrotihaldur on juhtinud võlgniku juriidilist isikut vastavalt võlausaldajate 25.02.2000 koosolekul vastuvõetud otsusele juriidiline isik lõpetada, millega seoses on toimunud tegevuse lõpetamine, pankrotivara moodustamine, säilitamine, valitsemine ja müük. Kõik tehingud ja pankrotihalduri poolt sõlmitud lepingud on kooskõlastatud OÜ xxx (pankrotis) pankrotitoimkonnaga. Kogu pankrotivara on müüdud enampakkumisel, pankrotivara müügireglement kinnitati pankrotitoimkonna 31.05.2000 koosolekul. Pankrotivaraks olevate kinnistute müügiks viis pankrotihaldur läbi 3 avalikku kirjalikku enampakkumist. Viimane enampakkumine viidi läbi ilma alghinda määramata, vastavalt pankrotitoikonna 20.02.2001 otsusele müüdi kinnistud OÜ-le xxx hinnaga 2 000 000 krooni. 21.02.2001 sõlmis pankrotihaldur OÜ-ga xxx kinnistute ostumüügilepingu. 31.07.2001 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kiideti pankrotihalduri tegevus pankrotivara müügil heaks. Pankrotimenetluse käigus maksti pankrotivaraks olevate kinnistute pealt maamaksu kokku 61 063 krooni. 30.06.2002 määrati OÜ-le xxx (pankrotis) maamaksu intresse 17 809 krooni, intress korrigeeriti 06.01.2004 seoses 11.06.2003 vastu võetud maksukorralduse seaduse § 163 muutmise seadusega, millega tunnistati alates 01.01.2003 põhiseaduse vastuolevaks olemise tõttu kehtetuks maksukorralduse seaduse uus redaktsioon. Viidatud paragrahvi täiendati veel lõikega 21, milles sätestati muu hulgas, et pärast 05.11.2002 maksuhalduri poolt esitatud intressinõuded on käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud ajavahemiku eest kehtetud. Pankrotihaldur on korraldanud OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluse dokumentide säilitamise xxx OÜ poolt.

2-99-85 pankrotimenetluses. Tallinna Linnakohtu 02.04.2001 määrusega tsiviilasjas nr 2/3/19-7345/00 kinnitas kohus OÜ xxx (pankrotis) ja OÜ Patiks vahel sõlmitud kokkuleppe, millega võlgnik loobus nõudest OÜ xxx vastu summas 730 350.15 krooni ja OÜ xxx tunnistas oma võlga OÜ xxx (pankrotis) ees summas 265 954.85 krooni. OÜ xxx tasaarvestas tunnustatud nõude OÜ xxx pankrotimenetluses OÜ xxx nõudega 245 954.85 krooni ulatuses kooskõlas PankrS § 68 lg 1 ning OÜ xxx nõustus selle tasaarvestusega. OÜ xxx kohustus tasuma 15 000 krooni OÜ xxx (pankrotis) arveldusarvele, OÜ xxx (pankrotis) loobus nõudest OÜ xxx vastu summas 730 350.15 krooni. Võlgniku poolt oli enne pankroti väljakuulutamist esitatud hagi AS xxx vastu 771 846.22 krooni nõudes. Tallinna Linnakohtu 11.07.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/22-5037/99 jäeti OÜ xxx (pankrotis) hagi AS xxx vastu 771 846.22 krooni nõudes rahuldamata. OÜ-lt xxx (pankrotis) mõisteti kostja kasuks välja 38 592 krooni kostja esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest. Pankrotihaldur esitas linnakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mida Tallinna Ringkonnakohus 20.12.2000 ei rahuldanud. 14.07.2000 esitas OÜ xxx hagi võlgniku vastu kinnisomandi tunnustamise ja kinnistusraamatu kande tegemise nõudes, tegemist oli vallaspandi õiguse kinnistamisega. Tallinna Linnakohtu 20.11.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/21-5122/2000 rahuldas kohus OÜ xxx hagi ja seadis OÜ xxx kasuks ühishüpoteegi laenulepingust tuleneva võlakohustuse täitmise tagamiseks OÜ xxx (pankrotis) kinnistutele. Väljamaksed OÜ xxx (pankrotis) pankrotivarast on kooskõlastatud pankrotitoimkonnaga. Lõpparuande kohaselt on välja makstud ajutise pankrotihalduri tasu Harju Maakohtu 28.01.2000 otsuses ettenähtud summas 7 250 krooni ja tasutud Advokaadibüroole Maire Arm 09.05.2000 arve nr 0038 summas 541.62 krooni ajutise pankrotimenetluse kulude eest. Välja on makstud pankrotihalduri esialgset tasu vastavalt OÜ xxx (pankrotis) pankrotitoimkonna 02.03.2000 otsusele ja Harju Maakohtu 20.04.2000 määrusele, millega määrati pankrotihalduri esialgne tasu 3 000 krooni kuus alates 28.01.2000. Kokku on välja makstud 49 156 krooni, mis tasaarveldatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratava tasuga. Pankrotitoimkonna liikmetele on makstud tasu vastavalt OÜ xxx (pankrotis) võlausaldajate 25.02.2000 üldkoosoleku otsusele 2 000 krooni kuus. Kokku on pankrotitoimkonna liikmetele makstud tasu 83 428 krooni. Pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused PankrS § 66 alusel on kaetud pankrotitoimkonna nõusolekul jooksvalt pankrotivara arvel: bürookulu summas 4 720 krooni, OÜ xxx (pankrotis) pankrotitoimkonna 02.03.2000 otsusega (protokoll nr 1) kinnitati pankrotihalduri bürookulud 1000 krooni kuus, sellest tasutud on Advokaadibüroole Maire Arm 09.05.2000 arve nr 0039 pankrotimenetluse kulude eest veebruarist maini 2000 summas 4720 krooni. Kuulutuste avaldamise eest Eesti Päevalehes ja Ametlikes Teadaannetes on tasutud kokku 1 332.88 krooni. Tasutud on 18 596 krooni riigilõivu pankrotivarasse kuuluvate kinnistute registriosadest hüpoteekide ja keelumärgete kustutamise eest. Raamatupidajaga sõlmitud töölepingu alusel on raamatupidajale tasutud OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluse raamatupidamise eest 16 217 krooni, OÜ xxx (pankrotis) pankrotitoimkonna 31.05.2000 koosoleku otsusega (protokoll nr 3) lubati pankrotihalduril sõlmida tööleping OÜ xxx (pankrotis) raamatupidamise pidamiseks töötasuga neto 1 000 krooni kuus, (kokku 12 kuu eest). Välja on makstud kohtukulu: Tallinna Linnakohtu 11.07.2000 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/225037/99 jäeti OÜ xxx (pankrotis) hagi AS xxx vastu 771 846.22 krooni nõudes rahuldamata,

2-99-85 pankrotihalduri apellatsioonkaebus samuti. OÜ-lt xxx (pankrotis) mõisteti kostja AS xxx kasuks välja 38 592 krooni tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest. Pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega juhtimisviga, vaid tegemist on muudel asjaoludel tekkinud maksejõuetuse põhjustega pankrotiseaduse mõttes. OÜ xx (pankrotis) juhatuse poolt aastal 1996.a koostatud äriplaan oli rajatud liialt optimistlikul lähiaastate majanduselu käsitlusel. Äriplaan nägi ette põhilise tegevusena tehingud kinnis- ja vallasvaraga, kusjuures olulise osa sellest moodustas hoonete renoveerimine ja ehitamine hilisema realiseerimise eesmärgil. Äriplaan nägi ette selle realiseerimise võõraste finantsvahendite arvel - pangalaenud, ehitamine printsiibil: tasumine pärast tööde täielikku teostamist. Äriplaan nurjus, kuna laenuandja AS xxx pankrotistus ja edasine äriplaani finantseerimine AS xxx poolt katkes. 13.03.1998 sõlmisid AS xxx ja OÜ xxx laenulepingu tagamiseks xxx ja xxx ehitiste pandilepingu. Kuigi laenu andmine katkestati AS xxx poolt ühepoolselt ilma, et OÜ xxx (pankrotis) oleks rikkunud laenulepingu tingimusi, AS xxx ehitisi pandi alt ei vabastanud, mistõttu äriplaani edasine realiseerimine ebaõnnestus. OÜ xxx (pankrotis) kahjunõue summas 17 500 000 krooni jäi AS xxx poolt tunnustamata. 06.01.2000 omandas OÜ xxx tsessioonilepingu alusel AS-i xxx nõude OÜ xxx (pankrotis) vastu. Tallinna Linnakohtu 20.11.2000 otsusega seati ühishüpoteek OÜ xxx kasuks OÜ xxx (pankrotis) kinnistutele nr 17262 ja 17257, kinnistud müüs pankrotihaldur pankrotivarana. 03.11.2000 pöördus pankrotihaldur avaldusega Harju Politseiprefektuuri poole. Avalduses palus pankrotihaldur kontrollida võimaliku kuriteokoosseisu esinemist OÜ xxx (pankrotis) ametiisikute tegevuses seoses võlgniku raamatupidamisdokumentide mitteesitamisega pankrotihaldurile. Politseiameti Harju Politseiprefektuuri 21.11.2000 vastuse kohaselt oli OÜ xxx (pankrotis) raamatupidamisdokumentide vargus registreeritud Tallinna Kesklinna Politseiosakonnas, mille tõttu puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Lõpparuande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise alguseks 1998. aasta teine pool, 1999. aastast OÜ xxx (pankrotis) majandustegevust ei ole toimunud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ xxx (pankrotis)lõpparuanne tuleb kinnitada. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnusega tegu või raske juhtimisviga. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on OÜ xxx (pankrotis) juhatuse poolt aastal 1996.a koostatud äriplaan, mis oli rajatud liialt optimistlikul lähiaastate majanduselu käsitlusel. Äriplaan nägi ette põhilise tegevusena tehingud kinnis- ja vallasvaraga, kusjuures olulise osa sellest moodustas hoonete renoveerimine ja ehitamine hilisema realiseerimise eesmärgil. Äriplaan nägi ette selle realiseerimise võõraste finantsvahendite arvel - pangalaenud, ehitamine printsiibil: tasumine pärast tööde täielikku teostamist. Äriplaan nurjus, kuna laenuandja AS xxx pankrotistus ja edasine äriplaani finantseerimine AS xxx poolt katkes. 13.03.1998 sõlmisid AS xxx ja OÜ xxx laenulepingu tagamiseks xxx ja xxx ehitiste pandilepingu. Kuigi laenu andmine katkestati AS xxx poolt ühepoolselt ilma, et OÜ xxx (pankrotis) oleks rikkunud laenulepingu tingimusi, AS xxx ehitisi pandi alt ei vabastanud, mistõttu äriplaani edasine realiseerimine ebaõnnestus.

3.Pankrotihalduri tasu määramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 2 järgi määrab kohus halduri taotlusel pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg 1 kohaselt lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. OÜ xxx (pankrotis) pankrotivarasse on pankrotimenetluses laekunud kokku 2 134 839.80 krooni. Pankrotimenetluse kestel võlgniku arvele laekunud summadest maha arvestades kohtuvaidlustega seoses makstud 116 163.23 krooni riigilõivu tagasilaekumise, märgib pankrotihaldur pankrotivara suuruseks 2 015 000 krooni. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 193 000 krooni. Võlausaldajate 22.05.2008 üldkoosolek on nimetatud suuruses pankrotihalduri tasu kinnitanud. Võlgniku esindaja koosolekul ei osalenud. Pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, sealhulgas korraldanud pankrotivara müügi, tuvastanud tagasivõitmise vara võimalused pankrotimenetluses, esitanud hagid ilma õigusabi kasutamata ning esindanud võlgnikku kohtumenetlustes, korraldanud võlausaldajate ja pankrotitoimkonna koosolekuid jms. Pankrotihalduri töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud 2 015 000 krooni. Vastavalt Korra § 3 lg 3 arvestab kohus pankrotihalduri tasu määramisel töö mahtu keerukust ja halduri kutseoskusi. Tulenevalt korra § 4 lg 4 makstakse reeglipäraselt pankrotihaldurile tasu alammääras.

Korra § 4 lg 2 kohaselt on pankrotivaralt suurusega 2 000 000 krooni pankrotihalduri tasu alammäär 193 000 krooni. Pankrotihaldur on taotlenud endale tasu määramist summas 193 000 krooni, mis tasaarvestada väljamakstud pankrotihalduri esialgse tasuga summas 49 156 krooni ja mille arvelt lugeda väljamakstuks pankrotitoimkonna liikmete tasu summas 83 428 krooni. 25.02.2000 toimunud OÜ xxx (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati valida 3-liikmeline pankrotitoimkond ja maksta igale pankrotitoimkonna liikmele tasu 2 000 krooni kuus. OÜ xxx (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsust kohtule kinnitamiseks ei ole esitatud ja kohus seda ei ole kinnitanud. Lõpparuande kohaselt on pankrotitoimkonna liikmetele välja makstud tasu summas 83 428 krooni. 02.03.2000 toimunud OÜ xxx (pankrotis) pankrotitoimkonna koosolekul otsustati maksta pankrotihaldurile esialgset tasu 3 000 krooni kuus. 20.04.2000 määrusega on kohus kinnitanud selle otsuse ja määranud OÜ xxx (pankrotis) pankrotihaldurile esialgse tasu 3 000 krooni kuus alates 28.01.2000, mis kuulub tasaarvestamisele pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratava tasuga. Lõpparuande kohaselt on Eve Selberg’ile välja makstud esialgset tasu summas 49 156 krooni. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri taotletud tasu ei ületa seaduses sätestatud alammäära ning pankrotihalduri töö pankrotimenetluse käigus vastab töö keerukusele, halduri kvalifikatsioonile ja täidetud ülesannetele, siis on põhjendatud määrata käesolevas pankrotimenetluses haldurile tasu summas 193 000 krooni, mis tasaarvestada väljamakstud pankrotihalduri esialgse tasuga summas 49 156 krooni ja mille arvelt lugeda väljamakstuks pankrotitoimkonna liikmete tasu summas 83 428 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 193 000 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 63 690 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %.