2-08-25859
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Määruse tegemise aeg ja koht
08.07.2008.a Pärnu kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-08-25859
Tsiviilasi
E.K.`i hagi S.V. vastu kinkelepingu õigusjärglaseks tunnustamise nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ja tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E.K., esindaja Jaan Nurk Kostja S.V.
Juhindudes TMS § 371 lg.1 p.1, lg.2 p.1 ja § 372 lg.1,lg.5; § 661 lg.2
tühistamise
Keelduda menetlusse võtmast ja tagastada E.K.`i hagi S.V. vastu kinkelepingu tühistamise ja õigusjärglaseks tunnistamise nõudes Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud E.K. esitas Pärnu Maakohtule hagi S.V. vastu 29.07.2005.a. E.A. ja A.A. poolt tehtud kinkelepingu S.V. kasuks tühistamise ja õigusjärglaseks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt E.A. ja A.A. tegid 29.07.2005.a. kinkelepingu , millega kinkisid neile ühisvarana kuulunud korteriomandi Pärnus, xxxxxxxxxx xx xx S.V.`le. Kostjal kohustus seada tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus korteriomandile kinkijate kasuks ja kostja võttis endale kohustuse tasuda kõik maksud , avalik- õiguslik koormatised ja täita muud kohustused. Kostja näitas üles jämedat tänamatust kinkijate suhtes. Kinkijad taganesid kinkelepingust VÕS § 267 p.1 järgi ja tegid sellekohase avalduse notarile. Kostja teatas, et ei nõustu kinkijate taotlusega ja notaribüroosse ei ilmunud. Kinkijad esitasid 22.09.2006.a. Pärnu Maakohtule hagi korteriomandi tagastamise nõudes. Kostja vaidles hagile vastu. A.A. suri04.12.2006.a. ja E.A. suri 02.01.2008.a. Tsiviilasjas menetlus lõpetati 10.01.2008.a. seoses hagejate surmaga. Hageja E.A. testamendijärgseks pärijaks on hageja E.K.. Surnud E.A.`le kuulus ühisvarana 1 (3)
ja
2-08-25859 surnud abikaasa A.A.`ga korteriomand Pärnus, xxxxxxxxxx xx xx . Kostja on korteriomandi kinkijate suhtes kasutanud ebaseaduslikke ja ebaväärikaid käitumisnorme ja esitanud väärandmeid õigusjärglase olemasolu kohta. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda , kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt v. takistas teda lepingust taganemast. Kostja ei ilmunud notaribüroosse kinkelepingust taganemise avalduse alusel asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega asus alusetult takistama kinkijaid lepingust taganemast. 02.01.2008.a. E.A. suri 02.01.2008.a., millest tulenevalt läksid õigused taganeda kinkelepingust üle hagejale. Hageja palub tühistada 29.07.2005.a. notariaalselt sõlmitud korteriomandi kinkeleping, isikliku kasutusõiguse kinnistamise avaldus ja asjaõigusleping ning tunnistada hageja õigusjärglaseks E.A. kuuluvale annakule 1⁄2 m.o. korteriomandist xxxxxxxxxx xx xx , Pärnus. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega leiab, et hagiavalduse vastuvõtmisest tuleb keelduda ja hagiavaldus tagastada. TsMS § 371 lg.2 p.1 järgi kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. VÕS § 270 lg.1 järgi kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast , mil ta sai teada v. pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma. Lg.2 järgi kui kinkija sureb enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist, lähevad lõikes 1 nimetatud õigused ülejäänud tähtaja ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt v. takistas teda lepingust taganemast. VÕS § 188 lg.1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg.1 järgi kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Antud juhul on kinkijad ise lepingust taganenud ja teinud vastava tahteavalduse notari kaudu, mille kostja on kätte saanud. Samuti on kinkijad esitanud kohtule hagi kingitud eseme väljanõudmiseks kostjalt vastavalt VÕS § 268 lg.1. Antud hagi läbivaatamisel tuvastatakse kas kinkeleping on taganemisega lõppenud. Hageja peab taganemisel tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-129-05 01.12.2005.a. Kostjal on õigus hagile vastu vaielda. Seega hageja väited, et kostja takistas kinkijat kinkelepingust taganemast ei ole õiged ja hageja hagis toodud põhjendused vastavalt VÕS § 270 lg.2 on vastuolus esitatud tõendite ja hageja enda väidetega. VÕS § 270 lg.2 sätestab juhud , millal pärijad võivad kinkelepingust taganeda. Järelikult peale kinkelepingust taganemist (kui taganemise formaalsed eeldused on täidetud) saab kohtule esitada hagi vastavalt VÕS § 268 lg.1 kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt väljanõudes. Kinkijad on ka vastava hagi kohtule esitanud. Antud asjas on aga menetlus lõpetatud seoses hagejate surmaga. TsMS § 428 lg.1 p.5 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas
2 (3)
2-08-25859 poolena osaleva füüsilise isiku surma v. juriidilise isiku lõppemise korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. Vastavalt TsMS § 353 lg.1 füüsilisest isikust poole surma korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane v. menetluse jätkamiseks õigustatud muus isik. Hageja on hagiavalduses märkinud, et E.A. informeeris teda kinkelepingust taganemisest. Kui hageja polnud nõus menetluse lõpetamise määrusega oli võimalus menetluse lõpetamise määrust vaidlustada. Hageja poolt esitatud hagiavalduses toodud asjaolud ja hagiavalduses toodud nõuded ei lähe kokku. Hageja on esitanud tehingu tühistamise nõude. Vastavalt TsÜS § 90 lg.1 tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse v. vägivalla mõjul v. raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada . Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Vastavalt TsÜS § 98 lg.1 tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja on ajanud ilmselt segamini mõisted lepingu tühistamine ja lepingust taganemine. Tehingu tühistamist sätestab TsÜS 5ptk. 2 jagu. Hageja poolt esitatud nõue õigusjärglaseks tunnistamiseks E.A.`le kuuluvale annakule 1⁄2 m.o. korteriomandist Pärnus, xxxxxxxxxx xx xx , ei kuulu läbivaatamisele TsMS sätestatud korras. Pärimine toimub vastavalt Pärimisseadusele ja pärandi vastuvõtmiseks tuleb avaldus esitada notarile. Arvestades eeltoodut keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab hagi – alused TsMS § 371 lg.1 p.1 ja lg.2 p.1.
Ivika Sillaots Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.