Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

hageja kohtusse varem, ei ole kostja oma kohustust täitnud tänaseni. Hageja on võlgnetavast summast saanud kätte juulis 2003 vaid 1000 krooni. Lähtudes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6, § 30, § 76, § 101, § 108 ja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362, § 363, § 372 palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 9000 krooni, viivised summas 3247.38 krooni (ajavahemiku 01.04.2004 – 01.01.2008.a eest) seisuga 01.01.2008.a ja alates 02.01.2008.a 11% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetes esitatud menetlust lõpetava argumendiga, mis tuleneb TsMS § 428 lg 1 p 2. Hageja väidab, et antud hagi eseme üle ei ole kohtus menetlust toimunud ning kostja poolt hagi vastuse lisadena esitatud kohtuotsused ei puuduta poolte vahelist õigussuhet, millest tulenevalt on hageja praegusel hetkel kohtusse pöördunud. Antud võlakirjaga (30. juuli 2002.a) on loodud eelnevast õigussuhtest täiesti iseseisev õigussuhe ehk sisuliselt on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Hageja vaidleb vastu ka kostja hagi aegumise väitele ja palub aegumist mitte kohaldada. Hageja on seisukohal, et antud juhul on rakendunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4, mis näeb ette kümneaastase aegumistähtaja, kui tehingust tulenevat kohustust on rikutud tahtlikult. Hageja leiab, et kostja on olnud oma võlgnevusest teadlik ega ole üritanudki kohustust täita, samuti väidab, et kostja on andnud katteta lubadusi võlgnevus tasuda ja on käitunud seejuures pahauskselt. Selles seisneb hageja väitel kostja tahtlik kohustuse täitmata jätmine. Hageja palub aegumist mitte kohaldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista oma kirjalikus vastuses ega kirjalikes seisukohtades hagi. Kostja leiab, et nõude alus on ebaselge ning jääb arusaamatuks, et millisel alusel on nõue esitatud. Kostja väidab, et kirjutas hagi aluseks olevad dokumendid (võlatunnistuse ja kinnituse) seoses sellega, et OÜ H.V. Trans (mille ainuosanik ja juhatuse liige oli kostja) oli hagejale võlgu. OÜ H.V. Trans ei täitnud hageja nõuet, mistõttu pöördus hageja kostja kui OÜ H.V. Trans ainuosaniku ja ainsa juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Pärnu Maakohus rahuldas 17.03.2004 otsusega hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2004 otsusega maakohtu otsus tühistati ja jäeti rahuldamata. Kui käesoleva nõude puhul on tegemist samal alusel esitatud nõudega, siis tuleks kostja arvates menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada ja kostja taotleb nimetatud sätte kohaldamist. Samuti väidab kostja, et võlgnevuse nõue (9000 krooni) on aegunud ja taotleb aegumise kohaldamist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sõltumata, millisest hetkest nõude sissenõutavaks muutumist arvestada – kas 30. august 2002.a (võlakirjas toodud tähtaeg) või 31.märtsist 2004.a (kinnituses toodud tähtaeg) – on nõue aegunud, kuna hagi on esitatud alles 18.jaanuaril 2008.a. Hageja ei ole tõendanud kostja tahtlust võlakirjast tuleneva kohustuse rikkumisel, mingeid meeldetuletusi ei ole hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks teinud. Võlakirjas ja kinnituses ei ole hageja kontaktandmeid ega andmeid hageja arvelduskonto kohta, mistõttu ei ole selge, kuhu oleks tulnud raha maksta. Poolte vahel toimus mitu kohtuvaidlust ning hageja lootus, et kostja täidab kohustuse vabatahtlikult, on naiivne ega muuda olematuks nõude aegumist. Hageja esitas mitmeid avaldusi ja hagisid kohtule, kuid jääb arusaamatuks, miks ei nõudnud hageja kõnesolevat võlgnevust kohtu korras. Kostja leiab, et see on kinnituseks kostja väidetele, et nõue oli hõlmatud tsiviilasja nr 2-1129/2003 esemega.

2 (4)

Viivise nõudele vastab kostja samuti aegumise vastuväitega. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kostja taotleb aegumise arvesse võtmist ja TsÜS § 142 lg 1 tuleneb kostjale õigus keelduda kohustuse täitmisest, kui nõue on aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused, tuvastatud asjaolud, kohaldatavad õigusnormid TsMS § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega kohus võib teha vaheotsuse, millega lahendab aegumise taotluse ja kuivõrd kohus alljärgnevalt leiab, et kostja aegumise taotlus kuulub rahuldamisele, siis kohus teeb lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Esmalt jätab kohus TsMS § 442 lg 5 nõuete kohaselt rahuldamata kostja taotluse menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, mis sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kohus ei loe selgelt tõendatuks kostja väidet, et käesolevas asjas esitatud nõue on juba menetletud tsiviilasjas nr 2-1129/2003. Juba menetletud tsiviilasjas nr 2-1129/2003 (maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tl 17-28) ja käesolevas hagi esemeks olevad rahasummad on erinevad ning võlakirjas ja kinnituses ei viidata õigussuhtele, mida võlakirjaga kinnitati. Kohus nõustub hagejaga, et seniesitatud tõendite põhjal ning võlakirja ja kinnituse tekstist lähtuvalt on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes (võlakirjaga on loodud iseseisev kohustus). Samas peab kohus õigeks menetlusökonoomika põhimõttest (vältimaks täiendavaid menetluskulusid) lähtudes ning kaaludes esitatud väiteid ja tõendeid rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks TsÜS § 146 lg 1 alusel, millest tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seoses sellega jätab kohus hagi ka rahuldamata. TsÜS § 146 lg 1 on üldnorm, mille suhtes TsÜS § 146 lg 4 (mis näeb ette, et tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult) on erinorm ning mille aluste esinemise tõendamiskoormis lasub hagejal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid kostja tahtluse kohta, mis pikendaksid aegumistähtaega kolmelt kümne aastani. Kohus nõustub mõlema poole väidetega selle kohta, et võlast teadlik olemine iseenesest ei eelda, et lepingulist kohustust rikutakse tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kostja hageja väiteid lubaduste ja nõudmiste kohta ei tunnista ja hageja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele episoodile ega tõendile, kuigi tal on olnud selleks võimalus eelmenetluses korduvalt. See annab kohtule piisavalt alust arvata, et hagejal selliseid tõendeid esitada ei olegi. Samuti ei ole tuvastatud, et kostja oleks käitunud pahauskselt – kostja tasus hageja väitel osa võlast juulis 2003 (seega ei vasta tõele hageja väide et hageja väide selle kohta, et kostja ei ole üritanudki kohustust täita), ning kuna pärast seda algatati kohtus menetlus nõude osas kostja kui OÜ H.V.Trans juhatuse liikme vastu oluliselt suuremas summas kui käesoleva hagi nõue (tsiviilasi nr 2-1129/2003), siis on mõistetav kostja

3 (4)

positsioon, mille kohaselt leidis ta (ja leiab siiani), et vaidlusega on hõlmatud ka võlakirjast ja kinnitusest tulenev nõue. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei esitatud käesolevat hagi eelnevate kohtuvaidluste ajal (lisaks toimus vaidlus OÜ-e H.V.Trans likvideerija määramiseks – tl 36-39). Hageja oleks pidanud nõudma kas kirjalikult või hagi esitades kõnesolevat võlga juba oluliselt varem, sest pooltevahelised suhted olid negatiivsed. Kohus nõustub eelneva põhjal kostjaga, et sõltumata sellest, millisest hetkest nõude sissenõutavaks muutumist arvestada – kas 30. augustist 2002.a (võlakirjas toodud tähtaeg) või 31.märtist 2004.a (kinnituses toodud tähtaeg) – on nõue aegunud, kuna hagi on esitatud alles 18.jaanuaril 2008.a. Menetluskulud. Kuna kohus jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda.

Toomas Talviste Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.