Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
03.07.2008, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-2238
Tsiviilasi
AR hagi JAvastu 147613,64 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AR(xxx, xxx) esindaja Silver Eensaar Kostja JA(xxx,xxx)
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
09.06.2008 kohtumaja
Tallinn,
Kentmanni
Hageja esindaja Silver Eensaar
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Nõue, põhjendused JA ja AS Eesti Ühispank sõlmisid laenulepingu nr xxx, millega AS Eesti Ühispank laenas JA 200 000 krooni aastase intressimääraga DEM-i 6 kuu LIBOR+ 8,5% ning tagastamise tähtajaga 22. jaanuaril 2007.a. Laenuleping tagati kahe pandilepinguga, millest ühegi seati pant A R kuuluvale Tallinnas, xxx asuvale korterile (vt. lisa nr. 3). Kuna JA laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, nõudis pank nõude rahuldamist ARkuuluva laenulepingust tuleneva nõude tagatiseks panditud korteri arvelt. Pandieseme realiseerimise vältimiseks sõlmis AR08.02.1999.a. AS-ga Eesti Ühispank
laenulepingu nr xxxxxxxxxx summale 112 300 krooni (vt. lisa nr. 4), mis moodustas 50 % JAja AS Eesti Ühispank vahelisest laenulepingust nr xxx tekkinud JA võlgnevusest AS Eesti Ühispank ees. Lepingu päises kinnitas Eesti Ühispank, et laenulepingu alusel raha ei kantud üle AR, vaid selle arvel kustutatakse JA võlgnevus AS Eesti Ühispank ees. AR täitis AS Eesti Ühispank ees laenulepingust tuleneva kohustuse ja on tasunud JA võla katteks AS-le Eesti Ühispank kokku 112300 krooni põhivõlga ja 35 313,64 krooni intresse (vt. lisa nr. 5 - AS Eesti Ühispank teatis). Kostja võlgnevus hageja ees on hagiavalduse esitamise seisuga 147 613,64 krooni. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole suuliselt ja kirjalikult ettepanekutega võlgnevus tasuda, kuid kostja ei ole võlgnevuse tasumiseks mitte midagi ette võtnud (vt. lisa nr. 6 - hageja kirjad kostjale). Hageja palub JA'elt välja mõista ARkasuks välja võlgnevus summas 147 613,64 krooni, samuti palub välja mõista kohtukulud. Tõendid: laenuleping hageja ja panga vahel, panga teatis, pandileping panga ja hageja vahel. Kostja vastuväited hagile Kostjal olid hagile vastuväited, ent ei täpsustanud neid, hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata, lisaks märgib, et laenulepingu xxx lisasid ei ole esitatud ega ole selge asjade käik, märgitud leping ei puuduta hageja pandilepingut (lk 114, 143, 163, 194). Kostja kohtuistungile ei ilmunud, oli isiklikult kohtuistungi kohast, ajas ja mitteilmumise tagajärgedest teadlik, taotlusi ei esitanud. Kostja tõendeid ei esitanud, tugines hageja tõenditele. Kohtu põhjendused Kohtule esitatud laenulepingust nr xxx 22.01.1997 JAja AS Eesti Ühispanga vahel nähtub, et kostja sai lepingu järgi pangalt laenu (lk 53, 54-60). Hageja poolt kohtule esitatud AS Eesti Ühispanga ja AR vahelisest laenulepingust nr xxxxxxxxxx nähtub, et AR oli vastavalt 23.01.1997 sõlminud pandilepingu, millega pantis talle kuuluva korteri xxx JA ja panga vahelise 22.01.1997 sõlmitud laenulepingu nr xxx nõuetekohaseks tagamiseks. Eeltooduga on hageja tõendanud oma väiteid sellest, et panga kasuks oli JA laenulepingu täitmise tagamisest sõlmitud pandileping hagejaga. Märgitud laenulepingust nr xxxxxxxxxx nähtub veel, et JA ei ole oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud summas 224565,89 krooni ning kuna hageja ei soovi laenulepingu nr xxx järgset tagatist, so xxx asuva korteri realiseerimist, siis tasub ta JA eest osa tema võlast 112300 krooni sellega, et võtab laenu pangalt lepinguga xxxxxxxxxx ning saadud 112300 krooni tasub pangele JA võla katteks. Hageja poolt kohtule esitatud Ühispanga kirjast 29.10.2002 nr 9.6.7-1/41625 nähtub, et ARon tasunud JA ja AS Eesti Ühispanga vahel sõlmitud laenulepingust nr xcxx tulenevate kohustuste täitmiseks 112300 krooni laenu põhisumma katteks ja intressi 35313,64 krooni. Eeltoodud AR ja AS Eesti Ühispanga vahel sõlmitud lepinguga ja panga kirjaga on hageja tõendanud, et ta on tasunud kostja võlga panga ees vastavalt lepingu nr xxx järgi kokku 147613,64 krooni. Kohtul puudub alus kahelda selles, et hageja oli pantinud oma korteri kostja ja pangavahelise lepingu xxx täitmise tagamiseks, sest hageja ja pangavahelises lepingus nr xxxxxxxxxx on viide panga ja hageja vahelisele pandilepingule 23.01.07, mis tagas kostja ja panga vahelist laenulepingu 22.01.97 nr xxx täitmist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik, st antud juhul hageja, asuks täitma teise isiku, so kostja kohustusi kolmanda isiku ees olemata selleks
kohustatud lepingu või seaduse alusel. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ise pangale oma lepingust tuleneva võla ära tasunud või et see võlg on väiksem. Seega on tõendatud, et hageja kui pandipidaja on tasunud võlausaldajale, antud juhul pangale panga võlgniku so kostja võla summas 147613,64 krooni. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida ja nõustuda kostjaga, et hageja poolt kohtule esitatud pandileping 08.02.1999 on asjakohatu, kuivõrd nimetatud pandileping ei puuduta hageja ja pangavahelise lepingu nr xxx tagamist. Asjaõigusseaduse § 291 sätestab, et kui pandiga tagatud võla on tasunud pantija, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Nimetatu tähendab, et pandipidajal on õigus nõuda võlgnikult selle lepingu täitmist, mida võlgnik oma esialgse kreeditori ees ei ole täitnud. TsK § 272 lg 1 järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnusega piiritletud asjad, laenaja kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagatama, sama sätte 2. lõike järgi leotakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist ning laenuleping üle viie krooni peab olema sõlmitud kirjalikus vormis vastavalt § 273. TsKS § 173 lg 1 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele, lepingule ning § 174 järgi ei ole libatud keelduda ühepoolselt kohustuse täitmisest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hageja kui pandipidaja ees täitnud oma kohustuse, st tasunud ära panga ja kostjavahelisest laenulepingust nr xxx tuleneva laenu põhiosa osa summas 112300 krooni ja vastava intressi 35313,64 krooni. Esitatud laenulepingu xxx 22.01.1997 järgi sai kostja laenu 200000 EEK-i, kostja kohustus laenu tagastama 22.01.2007 ja kohustus tasuma pangale laenu ja intressi igakuiselt 27. kuupäeval. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pangale tasunud 112300 krooni laenu põhiosa katteks ja intressi 35313,64 krooni ehk et ta oleks oma lepingust tulenevat kohustust TsK § 272 lg 1 ja TsK § 173 lg 1 ja § 174 järgi täitnud. Eeltoodu tõttu on hageja kui pandipidaja nõue pangalt kostja vastu üle läinud, nõue on põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 147613,64 krooni. Kohtukulud
TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisel enne 01.01.1006 esitatud tsiviilasjades senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 60 lg 1 järgi siis kui hagi kuulub rahuldamisele, mõistab kohus vastaspoolelt välja hageja kohtukulud ning kuni § 61 lg 1 p 1 järgi kuni 5% õigusabikulude katteks hagi rahuldatud osast. Hageja tasus riigilõivu 9000 krooni, õigusabikulude katteks 59000 krooni ja justiitsasutuste kaudu kohtudokumentide edastamiseks kostjale Soome Vabariiki vastavalt tõlkekulusid 152,50 krooni (lk 71, 73, 74). TsMS § 52 p 1, 4 ning § 46 lg 1 ja 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasus välja mõista kohtukulusid riigilõivu katteks 9000 krooni, tõlkekulude katteks 152,50 krooni ja õigusabikulude katteks 5900 krooni, mis on vähem kui 5% hagi rahuldatud osast.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.