Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-7764
Kohtuasi
KindCapital Group OÜ hagi Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF vastu 4 284 443 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.10.2022 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
KindCapital Group OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja KindCapital Group OÜ (registrikood 14397337), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Ramon Rask ja Karl Erik Esko Kostja Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF (Luksemburgi registrikood B 87145 412F route d’Esch, L-1030 Luxembourg), lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Peetsalu ja advokaat Henri Hansson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 04.10.2022 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta KindCapital Group OÜ kanda. Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt. Määrata Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF menetluskulude suuruseks 371,25 eurot.
5.Välja mõista KindCapital Group OÜ-lt Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF kasuks 371,25 eurot. Kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-7764 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.KindCapital Group OÜ (hageja) esitas 14.05.2021 Harju Maakohtule hagi Amber Trust S.C.A., SICAF-SIF (kostja) vastu 4 284 443 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja tõi esile, et hageja, TP, TT ja PK ostjatena ning kostja müüjana sõlmisid 29.12.2017 Salva Kindlustuse AS aktsiate müügilepingu (müügileping), mille kohaselt kohustusid ostjad ostma ja kostja müüma kokku 450 000 Salva aktsiat hinnaga 6 500 000 eurot. Müügilepingu täitmine pidi toimuma 2018. a mais. Kostja ei täitnud müügilepingut ega andnud hagejale aktsiaid üle. Kostja soovis müügilepingust vabaneda, et võõrandada aktsiad kõrgema hinnaga, millest järeldus, et kostja käitus pahauskselt ning heade kommete vastaselt. Kostja taganes müügilepingust 08.06.2018. Kuna kostja taganemisavaldus on tühine, esitas hageja omakorda kostjale 21.04.2021 müügilepingust taganemise avalduse seoses kostja müügilepingu rikkumisega. Hageja nõuab lepingu rikkumisest ja täitmata jäämisest tuleneva kahju hüvitamist. Alternatiivselt peab kostja kahju hüvitama, kuna ta on selle tekitanud õigusvastaselt heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hagejale tekkinud kahju on aktsiate lepingujärgse hinna ja turuväärtuse vahe tehingu nurjumise aja seisuga 4 274 443 eurot ning COOP Pank AS-le tasutud leppetrahv 10 000 eurot.
2.Harju Maakohus keeldus 02.06.2021 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel hagi menetlusse võtmisest, kuna hageja on esitanud praeguses asjas ennatlikult hagi, mis kattub nii aluse kui ka eseme osas tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitatud muudetud hagiga. Hageja esitas Harju Maakohtu 02.06.2021 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 06.09.2021 määrusega rahuldas osaliselt, tühistas Harju Maakohtu 02.06.2021 määruse ning saatis asja samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Harju Maakohtu 21.06.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10524 jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse lubada hagi muuta ning jättis hagi aktsiaseltsi aktsiate väljanõudmiseks, tahteavalduse andmiseks ning aktsiate hagejale ülekandmiseks läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.10.2022 määrusega Harju Maakohtu 21.04.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-19-10524 ning saatis asja menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud tegemist hagi muutmisega. Maakohtu määrus
4.Maakohus keeldus 04.10.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja tühistas Harju Maakohtu 03.12.2021 määruse, millega kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste
2-21-7764 kõrvaldamiseks 7 päeva jooksul alates tsiviilasjas 2-19-10524 tehtava kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.Tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitas hageja hagi kostja vastu aktsiaseltsi aktsiate väljanõudmiseks, tahteavalduse andmiseks ning aktsiate hagejale ülekandmiseks. Tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitatud 27.04.2021 menetlusdokumendis soovis hageja asendada müügilepingu täitmise nõude lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Maakohus jättis 21.04.2022 määrusega rahuldamata hageja taotlused hagi muutmiseks ja hagiavalduses esitatud taotluste asendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.10.2022 määrusega Harju Maakohtu 21.04.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-19-10524. Ringkonnakohus leidis, et hageja poolt 27.04.2021 menetlusdokumendis nõude muutmine ei kujuta endast hagi muutmist, vaid tegemist on TsMS § 376 lg 4 p-s 3 sätestatud olukorraga. Ringkonnakohtu edasikaebamisele mittekuuluva 04.10.2022 määrusega saadeti hageja nõue korrigeeritud kujul tsiviilasja nr 2-1910524 menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
6.Praeguses tsiviilasjas on hageja esitanud samasisulise nõude, kui see on tsiviilasjas nr 2-1910524 (27.04.2022 muudetud nõue). Hageja tugineb nii käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis kui tsiviilasjas nr 2-19-10524 samale asjaolule, et poolte vahel sõlmiti 29.12.2017 Salva Kindlustuse AS aktsiate müügileping ja kostja on seda rikkunud. Hageja nõuab mõlemas tsiviilasjas kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmist. Maakohus märkis, et mõlema tsiviilasja asjaolud ja nõue kattuvad täielikult. Seega on hagi sama eseme kohta ja samal alusel Harju Maakohtu menetlusse juba esitatud ning käesoleva hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda.
7.Vaidlus puudus, et tsiviilasi nr 2-19-10524 oli kohtu menetluses varem ning käesolevas tsiviilasjas ei ole hagi menetlusse võetud. Seega kuuluvad hageja nõuded menetlemisele tsiviilasjas nr 2-19-10524. Ära on langenud ka hageja poolt käesolevas asjas 17.06.2021 määruskaebuses viidatud risk, et kui kohus ei peaks tsiviilasjas 2-19-10524 lubama hagi muutmist ning kohus ei võtaks menetlusse ka käesolevas asjas esitatud hagi, siis hagejal ei ole võimalik saada enda nõudele kohtulikku õiguskaitset. Ringkonnakohus on 04.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10524 leidnud, et hageja ei ole hagi muutnud ning see nõue saadeti maakohtule menetluse jätkamiseks. Ära on langenud ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas 06.09.2021 tehtud määruses viidatud vajadus oodata ära tsiviilasjas nr 2-1910524 hagi muutmise taotluse lahendamine. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 04.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10524, et hageja 27.04.2021 avalduse näol ei ole tegemist hagi muutmisega. Määruskaebus
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagiavaldus käiguta kuni kohus on lõplikult lahendanud tsiviilasjas 2-19-10524 esitatud nõude korrigeerimise lubatavusega seonduvad küsimused ning otsustada seejärel käesoleva hagi menetlusse võtmisega seonduvad küsimused.
9.Kuigi ka hageja hinnangul peaks Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusega tsiviilasjas 2-19-10524 olema lahenenud küsimus nõude korrigeerimise lubatavusest tsiviilasjas 2-19-10524, on maakohus tsiviilasjas 2-19-10524 kohustanud hagejat esitama täiendavad hagi muutmise lubatavusega seonduvad seisukohad. Hageja on palunud kohtul oma nõuet põhjendada, kuid kohus ei ole hagejale sisulisi selgitusi esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud, et hoolimata Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusest võib maakohus
2-21-7764 otsustada tsiviilasjas 2-19-10524 hagi siiski läbi vaatamata jätta, pidades nõude korrigeerimist hagi muutmiseks, milleks ei anna kohus luba.
10.Maakohtu tegevus tsiviilasjas 2-19-10524 sunnib hagejat esitama määruskaebust, välistamaks taaskord olukorra tekkimist, kus hageja kahjunõuet ei menetleta kummaski tsiviilasjas ning esineb risk, et hageja kahjunõue loetakse aegunuks.
11.Hageja põhjendused kattuvad 17.06.2021 määruskaebuses esitatud põhjendustega. Hageja pakutud lahendusega ei kaasne ei kohtule ega pooltele mistahes täiendavat menetluskoormust, samas on efektiivselt maandatud võimalikud riskid seonduvalt hageja nõude aegumisega. Menetluse edasine käik
12.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Hageja määruskaebusest on võimalik aru saada, et hageja nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja on esitanud samasisulise nõude ka tsiviilasjas nr 2-19-10524, kuid esitas määruskaebuse käesolevas asjas üksnes seetõttu, et ta ei ole kindel, kas tema nõuet teises tsiviilasjas läbi vaadatakse. Ringkonnakohus on hageja ja maakohtuga ühte meelt selles, et tsiviilasjas nr 2-19-10524 esitatud korrigeeritud nõude ja käesolevas asjas esitatud haginõude asjaolud ja nõue on samad. Ringkonnakohtu hinnangul on seega maakohus määruse tegemisel õigesti juhindunud TsMS § 371 lg 1 p 5 eesmärgist, milleks on paralleelsete haginõuete vältimine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud. Maakohus keeldus õigesti hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel ja ringkonnakohtul puudub seaduslik alus maakohtust erinevale seisukohale asumiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus määruskaebuse taotluse osas, et TsMS ei võimaldaks hagiavalduse käiguta jätmist siduda teises tsiviilasjas tehtavate menetlustoimingutega.
16.Maakohtu määruse muutmata jätmise peale võib hageja esitada määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2-21-7764
19.Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on kandnud määruskaebuse menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 2476,25 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulised esindajad on kostja esindamisel kulutanud 14,75 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulistel esindajatel ringkonnakohtu 04.10.2022 määrusega tutvumiseks 0,75 tundi (tunnitasu 240 eurot), 04.10.2022 määruse analüüsimiseks 2,5 tundi (tunnitasu 165 eurot), määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks, kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüsimiseks ning määruskaebusele vastuse koostamiseks kokku 8,75 tundi (tunnitasu 240 eurot ja 165 eurot), vastuse kohtule esitamiseks 0,25 tundi (tunnitasu 165 eurot), kohtu kirjaga tutvumiseks 0,25 tundi (tunnitasu 240 eurot) ja selle analüüsimiseks 0,25 tundi (tunnitasu 165 eurot) ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 2 tundi (tunnitasu 165 eurot ja 64 eurot). Lepinguliste esindajate tunnitasumäärad on 165 eurot, 240 eurot ja 64 eurot.
20.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja õigusabikulu ülepaisutatud. Tsiviilasjas nr 2-19-10524 Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.2022 tehtud määrusega tutvumise ajakulu kuulub hüvitamisele viidatud tsiviilasjas. Määruskaebuse analüüsimisel ja sellele vastuse koostamisel puudus vajadus praegusel juhul kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüsimiseks. Maakohtu 08.11.2022 kirja näol on tegemist määruskaebuse edastamise kaaskirjaga ringkonnakohtule, mistõttu selle kirja analüüsimise ajakulu hüvitamist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Maakohtu määrus, määruskaebus ja vastus sellele ei ole õiguslikult keerukad ega mahukad. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja kostja vastuse sisu ja mahtu, saab pidada põhjendatud ajakuluks maakohtu määruse analüüsimisel 30 minutit, määruskaebuse analüüsimisel 30 minutit ning vastuse koostamisel 1 tund. Põhjendatud ajakulu menetluskulu nimekirja koostamiseks on 0,25 tundi. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu 240 eurot (käibemaksuta) ei ole praeguse asja vähest keerukust arvestades põhjendatud. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalike menetlustoimingute puhul mõistlikuks tunnitasuks 165 eurot. Seega kuulub hüvitamisele 371,25 eurot (käibemaksuta). Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
22.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.