Tsiviilasi nr. 2-03-600
Asja läbivaatamata jätmise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
30.juuni 2008.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-03-600
Tsiviilasi
K. M. S. hagi U. A. saamise nõudes.
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine hageja mitteilmumise tõttu kohtuistungile
Menetlusosalised ja nende
Hageja: K. M. S. (is.kood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht : x tegelik viibimiskoht teadmata)
esindajad
vastu 225 000 krooni
Kostja: U. A. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x) Kostja lepinguline esindaja : v.adv. Otto Preem (OÜ Valga Advokaadibüroo; asukoht : Vabaduse tn.5, Valga linn)
Juhindudes TsMS §168 lg.2, §306 lg.5, §317 lg.1 pp.1,5, §409 lg.1 p.1, §415 lg.2, §423 lg.3, §§425-§427, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Jätta K. M. S. hagi U. A. vastu 225 000 krooni saamise nõudes läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja K. M. S. kanda. Määruse resolutsioon ja määruse peale edasikaebe kord teha viivitamatult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebe kord
Määruse peale võib kostja 30 päeva jooksul määruse kuulutamisest (30.06.2008.a.) esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Hageja võib 14 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul alates hagi läbi vaatamata jätmise määruse avalikult kättetoimetamisest taotleda Tartu Maakohtu Valga kohtumajalt menetluse taastamist, kui ta põhistab, et tal oli ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.
Menetluse käik Taru Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on K. M. S. hagi U. A. vastu 225 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt /tl.1/. Hagiasja läbivaatamise ettevalmistamiseks korraldatud eelistungile 30.06.2008.a. kell
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale ja menetluses senini tuvastatut, leiab, et antud juhul tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kohtukutse kättetoimetatus Kuna hagejale ei õnnestunud varasemalt menetlusdokumente kätte toimetada hagiavalduses märgitud elukohaaadressil ei postiasutuse /tl.66,67,72,76/ ega kohtukordniku vahendusel /tl.71/ ning hageja tegelik viibimiskoht oli tema esindajale, kostjale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, toimetas kohus hagejale kohtukutse 30.06.2008.a. kella 09.30-ks. toimuvale eelistungile kätte avalikult /tl.87/. Kohus lisab siinkohal, et ka hagejale riigi kulul määratud esindaja adv. K K/tl.48/ kinnitusel polnud klient (K.-M.S) pärast 17.05.2004.a. esindajaga kontakteerunud ning isiku poolt esindajale avaldatud mobiiltelefoni numbrid on sidevõrgust välja lülitatud ja/või ei vastanud abonendi isikule, advokaadi poolt saadetud kirjadele esindatav vastanud ei olnud ning teateid ei olnud hagejale olnud võimalik ka kätte toimetada adressaadi mitteviibimise tõttu antud elukohas /tl.78/; eelnimetatud põhjustel oli kohus advokaadi taotluse alusel sunnitud lõpetama hagejale riigi õigusabi andmise /tl.81-83/. Siit johtuvalt on kohus teinud kõik endast sõltuva, tagamaks hagejale menetlusdokumentide kättetoimetamine ning tema protsessuaalsete
õiguste ja huvide kaitse, kuid passiivse tahteavaldusena pole hageja soovinud oma menetlusõigusi realiseerida. „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ (TsMS) (RT 49/05-395) §306 lg.5 kohaselt loetakse menetlusdokument avalikult kätte toimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtukutse hagejale avaldati Ametlikes Teadaannetes 28.04.2008.a. /tl.80/, mistõttu menetlusdokument tuleb lugeda menetlusosalisele avalikult kätte toimetatuks alates 28.05.2008.a.. Seega loeb kohus kohtukutse hagejale kätte toimetatuks. Hagi läbi vaatamata jätmine TsMS §409 lg.1 p.1 sätestab, et kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kohtukutses oli hagejat hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib kohus kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata /tl.80/. Vaatamata kätte toimetatud kohtukutsele ja – hoiatustele, ei ilmunud hageja ettenähtud ajal kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Kohtuistungil viibinud kostja ja tema volitatud esindaja on esitanud kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks hageja mitteilmumise tõttu kohtuistungile /tl.81/. Kuna seadusest (TsMS §409 lg.1 p.1) tulenevalt on kohus protsessuaalse tagajärje kohaldamisel seotud kostja sellekohase taotlusega, tuleb hagi jätta läbi vaatamata hageja mitteilmumise tõttu kohtuistungile. Menetluskulud TsMS §173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi läbi vaatamata jätmise määruse jõustumisega kohtumenetlus lõpeb, määrab kohus antud lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Hagiavaldus on kohtule laekunud 22.10.2003.a.. „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ (TsMSRakS) (RT 39/05-308) §3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele senikehtinud TsMS-s sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS (RT 43-45/98-666) §60 lg.1 (kehtiv TsMS §168) sätestab, et kohtukulude hüvitamiskohustus lasub poolel, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seaduse §§61 ja §64 lg.2 sätestavad hageja kohustuse tema kahjuks asja lahendamise korral hüvitada vastaspoolele viimase kohtukulud ning ka riigilõiv, mille tasumisest ta oli hagi esitamisel vabastatud. Hagejale avalikult kätte toimetatud kohtukutses oli kohus hagejat hoiatanud, et hagi läbi vaatamata jätmise korral kannab hageja menetluskulud ja hüvitab teisele poolele kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud /tl.87/. Seega tuleb asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kehtiva TsMS §174 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks märast kohtulahendi jõustumist, lahendab kohus menetluskulude väljamõistmise küsimuse menetlusosaliste sellekohase avalduse alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Kohtulahendi avalik kättetoimetamine TsMS §306 lg.5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud, et hagejale ei õnnestu menetlusdokumente kätte toimetada hagiavalduses märgitud elukoha-aadressil ei postiasutuse
/tl.66,67,72,76/ ega kohtukordniku vahendusel /tl.71/ ning hageja tegelik viibimiskoht on tema endisele esindajale, kostjale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata. TsMS §317 lg.1 p.1 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna hageja ei ela registris märgitud aadressil, isikule pole võimalik menetlusdokumenti kätte toimetada postiasutuse vahendusel ja /või muul seadusega lubataval viisil ning isiku tegelik viibimiskoht on kohtule, pädevatele ametiasutustele ja menetlusosalistele teadmata, tuleb menetlusdokumendid (kohtumäärus) hagejale kätte toimetada avalikult.
Aare Kaldma kohtunik 30.06.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.