Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrus saata lisaks menetlusosalistele ka äriregistrile ja avaldada Ametlikes Teadaannetes Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Kohtuasi nr 2-08-16017

Menetluse käik 28.04.2008 esitas OÜ XX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks meelelahutusteenuse pakkumine baar-piljardisaalis Hermanni 1, Tallinn. Majanduslikud raskused tekkisid ruumide rendilepingu ülesütlemisest. Avalduse kohaselt on võlgnikul vara 7200 krooni, kohustusi on 290 000 krooni. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ning kuulutada välja OÜ XX pankrot. 02. mai 2008 .a. algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Toomas Saarma.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT.

Võlgniku esindaja möönab pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu. Ajutise halduri kuludele võlgnik vastu ei vaidle. Ajutine haldur Toomas Saarma selgitab, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku vara ei ole piisav pankrotimenetluse kulude katmiseks. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnikul võlgu 645 496,67 krooni. Võlgniku vara on bilansilise väärtuse kohaselt võlgniku poolt esitatud andmetel 374 549,78 krooni väärtuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku varade väärtuseks 42 345,48 krooni. Vastavalt võlgniku bilansile peab kassas olema 7273,48 krooni. Halduri arvates täpsustatud andmetel on OÜ-l XX enammakstud makse summas 33 072,00 krooni. 12.06.2008.a. esitas võlgnik Maksu- ja Tolliametile taotluse enammakstud riiklike maksude tagastamiseks OÜ XX arveldusarvele. Ajutine haldur andis taotluse esitamiseks oma nõusoleku. Nõue OÜ PBC Piljard vastu summas 129 604,00 krooni on võlgniku esindaja selgituste kohaselt ebatõenäoliselt laekuv, kuna OÜ-l PBC Piljard puudub vara ja majandustegevus. Äriregistri andmete kohaselt on OÜ PBC Piljard juhatuse liige ja ainuosanik Kaupo-Martin Pallok, kes praegusel ajal viibib kinnipidamisasutuses. Äriühingu viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2004.a. kohta. Nõuet tõendavaid dokumente võlgnikul ei ole, vaid nõue ilmneb vaid võlgniku raamatupidamises vastavast kandest. Võlgnikul puuduvad andmed talle kuuluva kaubiku Mercedes Benz 112 CDI Vito asukoha kohta, mis pidi olemas seejuures ka veel avariiline. Võlgniku andmetel oli antud kaubik viimati juhatuse endise liikme Kaupo-Martin Pallok’i kasutuses. Ajutine haldur kohtus K-M Pallokiga, kes kinnitas, et sõiduk on avariiline ja üle antud Tarvo Kaintsi kätte. Kaupo-Martin Pallokil puuduvad praegusel ajal andmed selle sõiduki asukoha kohta, kuid ta lubas vanglast vabanemisel koheselt selle asukoha välja selgitada. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud T.Kaintsi asukohta välja selgitada. AUTO 24.ee andmetel oleks ca 125 000,00 kr, samas on võlgnikul võlgnevus sama sõiduki liisingu osas ca 75 000,00 kr. Võlgnikule kuulunud (liisitud) maastur Mercedes Benz ML 55 on menetluse ajal võõrandatud/kasutus ümbervormistatud Karina Saarile, kes oli selle sõiduki eest kogu selle

Kohtuasi nr 2-08-16017

võlgniku kasutuses oleku aja ka liisingmakseid tasunud, seega sellega ei ole võlgnikule kahju tekitatud ning võlgnikul ei ole nõudeid selles osas. Võlgniku pangaväljavõtete kohaselt on 2006.a. võlgniku arvetelt välja võetud 340 000,00 kr, mis võlgniku selgituste kohaselt olid laekunud võlgniku kassasse ning selle summa arvelt tasuti renditud ruumide remondi kulud. Pankroti põhjustena toob ajutine haldur välja: - Rendilepingu lõppemisel suutmatus leida uut sobivat rendipinda; - Probleemid seoses töölepingute lõpetamisega. Nõuded OÜ XX vastu on tekkinud alates 2007.a. Majandustegevus on lõppenud 2007.a. esimesest poolest. Tulenevalt eelnevast on maksejõuetuse põhjuseks eelpool toodud asjaolud, mille tõttu äriühing ei suutnud täita oma kohustusi ja püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2007.a. teine pool. Ajutine haldur leiab, et pankrotti ei saa välja kuulutada, kuna võlgniku vara ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Antud menetluses puuduvad ka edukad tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri tasuna palub välja mõista 27 000,00 kr, millele lisandub sotsiaalmaks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri ning tutvunud toimiku materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et OÜ XX pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kohtu hinnangul puuduvad võlgnikul edukad tagasivõitmise võimalused. Ainukene võimalik tagasivõitmise võimalus on võimalik kahju seoses kaubiku kasutamise, rikkumise ning alusetu rikastumisega, kuid see nõue oleks suunatud Kaupo-Martin Pallok’i vastu, kes viibib praegusel ajal kinnipidamisasutuses ning tema varaline seisund ei eelda ka eduka lahendi saamisel edukat täitemenetlust. Nõue OÜ PBC Piljard vastu on aga ilmselt edutu, kuna puuduvad andmed selle sisu kohta ning seda tõendavad dokumendid. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Ajutisel halduril tuleb enne võlgniku likvideerimist välja selgitada ja korraldada kaubiku Mercedes Benz 112 CDI Vito üleandmine või nõudeõiguse loovutamine.

Kohtuasi nr 2-08-16017

Pankrotiseaduse § 130 lg 4 kohaselt kuulub võlgnik likvideerimisele ajutise halduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et taotletav ajutise halduri tasu on vastavuses halduri kvalifikatsiooni, menetluse keerukuse ning halduri poolt tehtud tööga. Võlgnik ei ole vastu halduri tasu suurusele. OÜ XX dokumentatsioon jätta hoiule võlgniku juhatajale Rainer Pirnipuu’le Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.