Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2008, Tallinn
Tsiviilasi
Ravilja Ohhotnikova hagi ALG Liisingu AS vastu ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamiseks ja restitutsiooni korras 480 000 krooni saamiseks ning ALG Liisingu AS vastuhagi 170 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.12.2007 otsus ja 21.02.2008 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ravilja Ohhotnikova apellatsioonkaebus ja ALG Liisingu AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
17. juuni 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ravilja Ohhotnikova (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxx-xx, xxxxx xxxxxxx), esindaja Valentina Timofejeva Kostja ALG Liisingu AS (registrikood 10308153; asukoht Narva mnt 13, 10151 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Heikki Ojamaa
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.12.2007 otsus hagi rahuldamise suuruse, vastuhagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus.
2.Rahuldada Ravilja Ohhotnikova hagi osaliselt ja välja mõista ALG Liisingu ASlt 160 000 krooni Ravilja Ohhotnikova kasuks.
3.Rahuldada ALG Liisingu AS vastuhagi osaliselt ja välja mõista Ravilja Ohhotnikovalt 97 939,85 krooni ALG Liisingu AS kasuks.
4.Teha poolte nõuete osas tasaarvestus ja välja mõista tasaarvestuse tulemusena
ALG Liisingu AS-lt 62 060 (kuuskümmend kaks tuhat kuuskümmend) krooni ja 15 senti Ravilja Ohhotnikova kasuks. Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2008 täiendav otsus osas milles kohus tegi omal algatusel täiendava otsuse, millega tunnustas Ravilja Ohhotnikova ja ALG Liisingu AS vahel 08.05.2001 notariaalselt sõlmitud Angerja 11-20 asuva korteri ostu-müügilepingu tühisust. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Jätta kõik kohtukulud poolte endi kanda. Ravilja Ohhotnikova ja ALG Liisingu AS apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja pöördus 2001. asta aprillis Zinaida Tretjaki poole sooviga saada laenu. Zinaida Tretjak viis hageja kostja juurde, kus hageja kirjutas avalduse, et soovib saada laenu 30 000 krooni. Hageja soovis laenu tagatiseks pantida oma korteri aadressil Xxxxxxx xxxx.
2.08.05.2001 allkirjastas hageja notari ja kostja esindaja juuresolekul korteri ostumüügilepingu ning järgmisel päeval kandis kostja hageja arvele 23 967,20 krooni. Eelnevalt oli poolte vahel sõlmitud vara ostu-müügi eelleping nr 15143, milles pooled leppisid kokku, et kostja soovib müüa ja hageja osta vaidlusaluse korteri baashinnaga 30 000 krooni, millele lisandub vara kallinemismäär 17,3 % aastas. Hageja kohustus vara hinna koos kallinemismääraga tasuma 3 aasta jooksul. Tagasimaksegraafiku kohaselt kohustus hageja igakuiselt tasuma kostja arvelduskontole 1273,55 krooni, laen pidi olema kustutatud kolme aasta jooksul. Hageja tasus laenu tagasi korrapäraselt alates 2001. aasta maist kuni 2002. aasta septembrini.
3.2002 septembris laenas hageja veel 30 000 krooni ning kohustus tagasi maksma 41 000 krooni koos intressidega.
4.Kostja tegi 07.05.2001 vara ostu-müügi eellepingusse nr 15143 parandusi laenu summa osas, kuid ei saatnud hagejale uut laenu tagasimaksegraafikut. Kuna hageja ei saanud kostjalt ühtegi teadet, siis alustas hageja alates 2003 oktoobrist uuesti laenu tagasi maksmist. Hageja on kostjale tagastanud põhivõla summas 41 085 krooni ning võlgneb kostjale veel 4915 krooni.
5.2004. aastal sai hageja teada, et kostja on tema korteri ära müünud ning et kostja ei sõlminud hagejaga laenu võtmisel mitte pandilepingut, vaid korteri ostu-müügilepingu. Hageja ei ole kunagi soovinud oma korterit müüa, samuti ei andnud oma kirjalikku nõusolekut korteri müügiks hageja abikaasa. Kostja kasutas ära tema ebakompetentsust ja sõlmis temaga korteri ostu-müügilepingu, mitte pandilepingu laenu tagatiseks.
6.Hageja palus tunnistada tühiseks 08.05.2001 sooritatud korteri ostu-müügileping kui teeseldud ning seadusvastane tehing ning välja mõista kostjalt 480 000 krooni.
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Hageja pöördus kostja poole sooviga müüa kostjale oma korter hinnaga 30 000 krooni. Samas soovis hageja saada võimaluse sama korteri tagasiostmiseks kolme aasta jooksul müügihinnaga, millele lisanduks intress. Selle kohta sõlmiti poolte vahel ka päev enne lepingu sõlmimist vara ostu-müügi eelleping nr 15143. Korteri ostu-müügi leping sõlmiti notari juures, kus hageja 2(8)
veelkordselt avaldas oma tahet notari juuresolekul. Hageja kinnitas lepingu p-s 6.5, et saab lepingust täielikult aru ja selle tekst vastab tema tahtele. Kostja pole soovinud hagejaga sõlmida muud lepingut, kui ostu-müügilepingut. Hageja asus ka täitma vara ost-müügi eellepingut ning temaga ei olnud probleeme kuni selle ajani, kuni ta enam ei soovinud või ei saanud maksta eellepingujärgseid makseid.
8.Hageja ei ole tõendanud korteri turuväärtust 427 000 krooni. Kostja müüs nimetatud korteriomandi edasi 18.12.2003 hinnaga 160 000 krooni, millist summat hageja on ka ise esialgselt nimetanud korteri turuväärtuseks.
9.20.01.2006 esitas ALG Liisingu AS vastuhagi, mille kohaselt laenas kostja 10.01.2002 hagejale 6000 krooni tähtajaga 6 kuud kuni 10.07.2002. Hageja kohustus tasuma ka intresse summas 600 krooni iga kuu 10-ks kuupäevaks. Käesoleva ajani on täielikult tasumata nii põhivõlg 6000 krooni, kui ka intressid 47 kuu eest 28 800 krooni, kokku 34 800 krooni. 20.09.2002 laenas kostja hagejale 41 000 krooni tähtajaga 1 aasta kuni 20.09.2003. Hageja kohustus tasuma ka igakuuliselt intresse suuruses 2460 krooni iga kuu 20-ks kuupäevaks. Käesoleva ajani on täielikult tasumata nii põhivõlg 41 000 krooni, kui ka intressid 40 kuu eest 98 400 krooni, kokku on võlgnevus 139 400 krooni. Kahe laenulepingu alusel võlgneb hageja kostjale 174 200 krooni, mille kostja ümardas 170 000 kroonile ja palus hagejalt välja mõista.
10.Ravilja Ohhotnikova vastuhagi ei tunnistanud. Hageja sai 10.01.2002 kostja töötajalt Trapeznikovalt sularaha 6000 krooni. Veebruarist kuni juulini 2002 maksis hageja oma võlga, kandes kostja kontole 3600 krooni. Põhivõla jääk oli 2400 krooni.
11.Hageja ei ole allkirjastanud 10.01.2003 kuluorderit ega 10.01.2002 ja 20.09.2002 ordereid, mis tõendavad, et hageja on saanud raha 6000 krooni ja 41 000 krooni.
12.Kostja müüs hagejale kuuluva korteri detsembris 2003 ning sai korteri müügist 160 000 krooni. Kostjal on õigus nõuda 20.09.2002 allkirja alusel intresse ainult kuni korteri müügini, so kuni 18.12.2003. Seega moodustavad intressid 2002. aasta detsembrist kuni 2003. aasta detsembrini 34 860 krooni. Kokku on võlgnevus 75 860 krooni.
13.Kostja, müües korteri, kattis kogu tagastamata laenu: lepingu nr 15143 alusel 4928 krooni, 10.01.2002 orderi alusel 15 600 krooni ja 20.09.2002 orderi alusel 75 860 krooni. Kokku on kostja kulud 96 388 krooni koos intressidega. Kostja sai korteri müügist 160 000 krooni, seega 63 612 krooni rohkem, kui hageja võlgnes talle. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
14.31.12.2007 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis välja ALG Liisingu AS-lt Ravilja Ohhotnikova kasuks 62 060 krooni. ALG Liisingu AS vastuhagi jäi rahuldamata. Kohus mõistis välja ALG Liisingu AS-lt riigituludesse riigilõivu 4250 krooni, kõik muud menetluskulud jäid poolte endi kanda.
15.Kohus leidis, et poolte tegelik tahe oli sõlmida tagatisomandamise leping: hageja soovis kostjalt laenu korteri tagatisel ja kostja oli nõus laenu andma tingimusel, et hageja müüb talle tagatiseks korteri, millise kostja kohustub hageja omandisse tagasi andma laenulepingujärgse summa täielikul (osamaksete kaudu) tagastamisel, seni aga jääb korter kostja omandisse. Alusetu on kostja väide, mille kohaselt kostja pole soovinud hagejaga sõlmida muud lepingut kui ostu-müügilepingut.
16.Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg-st 6 tulenevalt pidi tagatisomandamise leping olema notariaalselt tõestatud. Notariaalselt on tõestatud vaid osa tagatislepingust, see on asja tagatisomandisse andmine. Sõltumata sellest, kas tagatiseandja kohustus anda asi tagatisomandisse ja tagatisevõtja kohustus anda pärast tagatise eesmärgi äralangemist asja omand tagatisandjale sisalduvad ühes või kahes lepingus, peab ehitise tagatisleping olema seadusest tulenevalt notariaalselt tõestatud. Ehitise või selle osas tagatisomandamise puhul peab olema notariaalselt tõestatud nii
3(8)
müügi- kui ka tagasiostukokkulepe. Antud juhul on notariaalselt tõestatud vaid korteri müügileping. Seaduses nõutud notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel on tehing selle teostamise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 93 lg 3 järgi tühine. TsÜS § 68 kohaselt ei too tehingu ühe osa kehtetus kaasa teiste osade kehtetust, kui võib eeldada, et tehing oleks sõlmitud ka kehtetu osata. Kuna pooled tahtsid sõlmida tagatisomandamise lepingut ja mitte korteri ostu-müügilepingut, ei saa eeldada, et pooled oleksid tehingu teinud ilma tagatisvõõrandamise kokkuleppeta.
17.TsÜS § 93 lg 3 väljendab endas alusetust rikastumisest tulenevat kohustust, mis tekib seoses tehingu äralangemisega. Seetõttu on kohaldatavad tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg 1 ja 3 sätted.
18.Korteri väärtus vastab selle kostja poolt omandamise hetkel 160 000 kroonile. Perioodil 2001 kuni 2003 ei esinenud veel korterite hindade hüppelist tõusu, korteri vallasasjana kinnisomandiks (korteriomandiks) registreerimise tasu on aga kohtu hinnangul tühine. Kuna alusetult omandatu tagasiandmise võimatuse korral tuleb hüvitada selle väärtus omandamise aja seisuga (TsK § 447 lg 3), siis on alusetud hageja nõuded hüvitada talle korteri väärtus käesoleva aja väärtuse seisuga. Puudub mõistlik alus arvata, et kostja realiseeris korteriomandi alla sellel ajal kehtinud turuväärtust.
19.Kostja teatas hagejale 23.10.2003 kirjaga, et seoses hageja võlgnevusega kostja ees ja selle likvideerimata jätmisega võttis kostja vastu otsuse võlgnetava summa sissenõudmiseks inkassofirma kaudu, kellele on antud volitus lepinguobjekti, Xxxxxxx xx-xx korteri, võõrandamiseks kolmandatele isikutel. Kostja müüs korteri korteriomandina 160 000 krooni eest 18.12.2003.
20.Hageja sõlmis kostjaga 07.05.2001 laenulepingu, so ta sai kostjalt laenu 30 000 krooni, intressiga 17,30 % aastas, kohustudes vastavalt maksegraafikule 36 kuu jooksul tasuma kostjale 46 634,70 krooni. Sama suhte raames sõlmis ta kostjaga veel laenulepingud: 10.01.2002 võttis ta kostjalt laenu 6000 krooni tagastamistähtajaga 10.07.2002, intressiga 600 krooni kuus ja 20.09.2002 võttis hageja laenu 41 000 krooni tagastamistähtajaga 20.09.2003, intressiga 2460 krooni kuus.
21.Otsustamaks, kumb kummalegi tühise tehingu järgi alusetu rikastumise tõttu võlgneb, tuleb kõigepealt määrata hageja laenukohustuste maht 18.12.2003 seisuga. 07.05.2001 laen oli kogusummas 46 634,70 krooni. 10.01.2002 laen oli 6000 krooni pluss 22 kuu intress 13 200 krooni, kokku 19 200 krooni. 29.09.2002 laen oli 41 000 krooni, millele lisandub 14 kuu intress 34 440 krooni, kokku 75 440 krooni. Käekirjaekspertiisiga on tõendatud, et 41 000 krooni laenu saamise orderil raha kättesaamise kohta on hageja allkiri. Seega oli hageja laenukohustuste maht 141 274,70 krooni.
22.Sellest summast tuleb maha arvata hageja poolt kostjale laenude kustutamiseks tasutud summad. Hageja konto väljavõttest ja maksekorraldustest nähtuvalt on hageja kostjale tasunud kokku 43 334,85 krooni. Lahutades 141 274, 70 kroonist 43 334,85 krooni on tulemus 97 939,85 krooni.
23.Korteri realiseerimisest saadud 160 000 kroonist lahutades 97 939,85 krooni, peab kostja hagejale alusetult saaduna tagastama 62 060 krooni. Selles osas rahuldas kohus hagi.
24.Vastuhagi rahuldamiseks puudub alus, kuivõrd kostja sai ülalmärgitud ulatuses hageja kohustused kustutatud korteri realiseerimisest saadud raha eest.
25.21.02.2008 täiendava otsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata kostja avalduse täiendava otsuse tegemiseks vastuhagi ja kohtukulude väljamõistmist puudutavas osas. Kohus tegi omal algatusel täiendava otsuse ja täiendas 31.12.2007 kohtuotsuse resolutsiooni järgmiselt: tunnistada Ravilja Ohhotnikova ja ALG Liisingu AS vahel 08.05.2001 notariaalselt sõlmitud Xxxxxxx xx-xx asuva korteri ostu-müügilepingu tühisust.
4(8)
26.Kostja vastuhagi nõudeks oli hagejalt võlgnevuse 170 000 krooni väljamõistmine ja selles osas on maakohus jätnud vastuhagi rahuldamata. See kohtu otsustus katab ka kostja vastuhagi alternatiivsed alused. Kohtukulude jaotuse osas on kohus otsuses seisukoha võtnud. Ravilja Ohhotnikova apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
27.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ning uue otsusega rahuldada hagi täielikult ja välja mõista kostjalt täiendavalt 707 940 krooni.
28.Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja nõude korteri 08.05.2001 ostu-müügitehingu tühiseks tunnistamiseks.
29.Hageja avaldus temale 30 000 krooni laenu andmiseks puudub toimikust. Kohtu viide toimikumaterjalides puuduvale dokumendile on lubamatu. Hädavajalik on kostjalt välja nõuda hageja 03.05.2001 laenuavaldus, mis tõendab, et hageja palus laenuandmist korteripandi vastu. Hageja soovis sõlmida pandilepingut ning notari juurde läks ta just nimelt selle pärast.
30.Maakohus pole andnud hinnangut hageja jaanuaris ja veebruaris 2002 kirjutatud võlakirjadele täiendavate laenude saamise kohta, milles märgib hageja, et on nõus korteri realiseerimisega, so müügiga. Need dokumendid näitavad täiesti ilmselt seda, et hageja tahe polnud suunatud korteri müügile 2001. aasta mais, vaid selle pantimisele.
31.Kohus ei ole andnud hinnangut tunnistaja Z. T.i ütlustele. Tunnistaja ütlusi ei saa tõlgendada teisiti, kui hageja soovi võtta raha korteri pantimise arvel. Tunnistaja teatas, et kostja poolt sõlmitud ostu-müügilepingus vastas korteri maksumus laenu summale.
32.Kohus ei andnud hinnangut hageja avaldusele sellest, et ta tuli kostja juurde võtma laenu 30 000 krooni oma korteri pantimise vastu.
33.Kohus ei andnud hinnanut hageja poolt esitatud tõendile, et 08.05.2001 sõlmitud ostu-müügilepingu objekt oli abikaasade Ohhotnikovide ühisvaraks. Tehingu sõlmimise ajal ja kuni kostjale korteri müügini elas hageja perekond selles korteris. Hageja, omamata teist elamispinda, ei saanud anda nõusolekut korteri müügiks. Hageja tahe oli suunatud pandilepingu, mitte ostu-müügilepingu või tagasiostmise tingimusega lepingu sõlmimisele.
34.Sõltumata sellest, millele oli suunatud hageja tahe, oli korteri müügitehing teostatud seaduse jämeda rikkumisega. Hageja hindas xxxxxxxxx, Xxxxxxx xx-xx asuva korteriomandi väärtuseks 770 000 krooni vastavalt TsÜS §-le 65, mida tõendab 20.04.07 A. Alliksaare Kinnisvara hindamisaktiga. Hageja palus kohaldada TsÜS § 66 lg 5 (kehtis kuni 01.07.2002) ning tagastada temale korter. Kostja on korteri müünud, st ta on kohustatud hüvitama korterimaksumuse rahas. Võttes arvesse, et hageja nõue on osaliselt rahuldatud summas 62 060 krooni, on hageja nõue 707 940 krooni. Kostja seisukoht
35.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. ALG Liisingu AS apellatsioonkaebuste nõue ja põhjendus
36.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada täielikult ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Välja mõista hagejalt kostja kasuks viimase poolt kantud menetluskulud, hageja poolt kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.
37.Juhul, kui kohus rahuldab hagi ja tunnistab lepingu tühisust ning kohaldab restitutsiooni, välja mõista hagejalt kostja kasuks lepingu müügihind 30 000 krooni.
38.Juhul, kui kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja suurema summa kui lepingujärgne müügihind, lugeda lepingujärgset müügihinda ületav summa hageja poolt kahju tekitamiseks kostjale ja mõista välja nimetatud summa hagejalt kostjale.
5(8)
Alternatiivsena lugeda müügihinda ületav summa hageja alusetuks rikastumiseks ja mõista nimetatud summa välja kostjale.
39.Maakohus on vaidlustatud osas tuvastanud ebaõigesti asjaolusid ning rikkunud otsuse tegemisel õigusnorme.
40.Juhul, kui kohus oleks asja sisulise arutamise käigus näinud ette võimalust, et tuleb lahendada küsimus kahe lepingu kui tagatisomandamise lepingu kohta, siis oleks kohus pidanud andma pooltele võimaluse selle kohta oma seisukoht välja öelda ja esitada ka vastavaid tõendeid.
41.Ebaõige ja tõendamata on kohtu järeldus, nagu oleksid mõlemad pooled soovinud sõlmida tagatisomandamise lepingut, kuna kostja pole seda soovinud. Hageja pole ise vaidlustanud liisinglepingu sõlmimist, selle täitmist (ta asus seda täitma) ega ka lõpetamist (ülesütlemist). Kohus pole viidanud, mis tõendite alusel ta sellisele järeldusele asus ja seetõttu pole andnud hinnangut kostja poolt esitatud tõendite ja neid kinnitavate asjaolude kohta. Kohus on kogumis hinnanud tõendeid valesti.
42.Maakohus on ebaõigesti lugenud pooltevaheliseks ühtseks laenusuhteks pooltevahelise liisinglepingu ja pooltevaheliste 10.01.2002 ja 29.09.2002 sõlmitud laenulepingute alusel tekkinud suhteid ja seetõttu teostanud nende lepingute vahel tasaarveldusi. Selle käigus on kohus sisuliselt rahuldanud kostja vastuhagi 94 640 krooni ulatuses. Tasaarveldusi tehes on kohus sisuliselt rahuldanud kostja vastuhagi veel 46 634,20 krooni ulatuses, kuid seda liisinglepingu järgi. Kuna kostja on vastuhagis ühe nõudena palunud lepingu tühisuse võimalikul tuvastamisel ja restitutsiooni kohaldamisel välja mõista hagejalt lepingu müügihind 30 000 krooni, siis võib asuda seisukohale, et kohus on selle kostja nõude rahuldanud.
43.Kuna kohus on sisuliselt rahuldanud vastuhagi summas 94 640 krooni, siis tuleb hagejalt välja mõista täiendavalt 75 360 krooni.
44.Hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja seda põhjustel, mida kostja on esitanud juba maakohtus vastustes hagiavaldustele ja kohtukõne teesides ja istungil suuliselt avaldanud.
45.Maakohus on ekslikult pidanud korteri omandamise momendi väärtuseks 160 000 krooni, so summa, millega kostja müüs korteri edasi. Antud juhul peab lähtuma tehingu tegemise aja tehinguväärtusest, seega 30 000 kroonist.
46.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 448 lg 2 võib kohus omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates. Kuna kohtuotsus kannab kuupäeva 31.12.2007 ja täiendav otsus kuupäeva 21.02.2008, siis on kohus eelnimetatud sätet rikkunud. Kohtul ei olnud õigust omal algatusel selles osas täiendavat otsust teha. Täiendavast otsusest ei nähtu, et selles osas oleks teinud taotlusi täiendava otsuse tegemiseks ka pooled.
47.Kostja poolt esitatud avalduse täiendava otsuse tegemiseks on maakohus jätnud ebaõigesti rahuldamata. Sisuliselt on kohus rahuldanud kostja vastuhagi nõude 170 000 krooni väljamõistmiseks osaliselt ja nõude restitutsiooni kohaldamisel 30 000 krooni väljamõistmiseks hagejalt täielikult, tehes tasaarveldusi hageja kasuks väljamõistetud summadega. Samuti pole kohus esitanud oma otsustust vastuhagi teiste nõuete osas, kuigi rahuldas hagi lepingu tühisuse tunnustamiseks. Seetõttu on ebaõige ka kohtu täiendavas otsuses esitatud järeldus, et kohtu otsustus katab ka kostja vastuhagi alternatiivsed alused.
48.Vastuhagis esitatud nõuded ei ole kõik alternatiivsed nõuded. Vastuhagi nõue 1 (välja mõista hagejalt kostja kasuks 170 000 krooni) on eraldiseisev laenulepingutest tulenev nõue ja see ei sõltu (põhi)hagi rahuldamisest. Vastuhagi nõuded 2 (välja mõista hagejalt kostja kasuks lepingu müügihind 30 000 krooni) ja 3 (lugeda lepingujärgset müügihinda ületav summa hageja poolt kahju tekitamiseks kostjale ja mõista välja nimetatud summa hagejalt kostjale. Alternatiivsena lugeda müügihinda ületav summa hageja alusetuks rikastumiseks ja mõista nimetatud summa välja kostjale) on eraldi nõuded juhul, kui kohus peaks (põhi)hagi rahuldama. Vastuhagi nõude
6(8)
1 rahuldamine ei kata nõudeid 2 ja 3 ja nende osas pidi kohus võtma seisukoha juhul, kui ta rahuldab (sh ka osaliselt) (põhi)hagi, mida kohus aga ei teinud. Hageja seisukoht
49.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
50.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu 31.12.2007 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada hagi rahuldamise ulatuse ja vastuhagi rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas. Osaliselt tuleb menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada ka täiendav otsus. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
51.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et pooled sõlmisid tagatisomandamise lepingu laenulepingute tagamiseks, mis on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ning seetõttu tuleb kohaldada kahepoolset restitutsiooni. Ei hageja ega kostja ei ole kohtu sellekohaseid põhjendusi ümber lükanud.
52.Maakohus ei lugenud ebaõigesti pooltevaheliseks ühtseks laenusuhteks liisinglepingu ja 10.01.2002 ja 29.09.2002 sõlmitud laenulepingute alusel tekkinud õigussuhteid. Miski ei välistanud kostjal lugeda ka korduvad laenuandmised tagatuks sõlmitud tagatisomandamise lepinguga.
53.Kohus ei jätnud korteri müügilepingu kehtivusele hinnangut andmata. Kohus leidis, et tagatisomandamise leping, mis sisaldas ka korteri müügileping, on tervikuna tühine kohustusliku notariaalse vorminõude järgimata jätmise tõttu. Kuivõrd kohus tuvastas lepingu tühisuse vormipuuduse tõttu, ei pidanud ta andma hinnangut hageja väidetele korteri ühisvaraks olemise ja abikaasa nõusoleku puudumise kohta korteri võõrandamisel. Pealegi sõlmis hageja ise lepingu korteri võõrandamiseks ilma abikaasa nõusolekuta ning tehingu teine pool ei saanud sellega kuidagi hageja õigusi rikkuda.
54.Alusetu on hageja väide, et kohus rikkus menetlusnorme, kuna ei andnud hinnangut pandilepingu sõlmimisele poolte vahel. Kohus hindas poolte väiteid ja asjas esitatud tõendeid ning nende alusel jõudis järeldusele, et poolte tahe oli sõlmida tagatisomandamise leping, mitte pandileping. Selliseks järelduseks annavad alust poolte poolt alla kirjutatud korteri müügileping, millega hageja võõrandas oma korteri kostjale ja vara ostu-müügi eelleping, mis oma sisult on liisingleping korteri tagasiostmiseks. Kohtu järeldus ei ole vastuolus tunnistaja Zinaida Tretjaki ütlustega, mille kohaselt tõi ta hageja kostja juurde selleks, et võtta laenu korteri arvel.
55.Tähtsust ei oma asjaolu, et toimikus puudub hageja kirjalik avaldus laenu saamiseks, sest hageja ei eita, et soovis kostjalt saada laenu ja raha ka tegelikult üle kanti. Hageja on hagi alusena ise kirjeldanud asjaolusid, et kirjutas kostja juures avalduse, et soovib saada 30 000 krooni laenu ning pandib kostjale oma korteri.
56.Ebaõige on ka kostja seisukoht, et korteri müügilepingut ja nn liisinglepingut tuleb pidada eraldiseisvateks lepinguteks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja soov oli saada kostjalt laenu ja laenu tagas hageja talle kuuluva korteriga. Hageja ei soovinud oma korterit päriselt võõrandada 30 000 krooni eest kostjale, vaid üksnes ajutiselt, kuni laen on tagasi makstud.
57.Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 66 lg 5 kohaselt tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Tegemist on alusetust rikastumisest tuleneva kohustusega, mis tekib seoses tehingu äralangemisega. Kohus kohaldas õigesti alusetu rikastumise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 sätteid, mis reguleerisid alusetult omandatud vara tagastamise kohustust. TsK § 477 lg 3 kohaselt kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle
7(8)
omandamise momendil määratav väärtus rahas. Kostja võõrandas korteri võla katteks juba 2003. aastal ning puudub alus pidada hagejat rikastunuks määras, mis oleks selle korteri väärtus käesoleval ajal.
58.Kohus, tehes tasaarvestuse mõlema poole rahalise nõude osas, märkis ebaõigesti, et hagi tuleb rahuldada üksnes summas 62 060 krooni ja vastuhagi jätta rahuldamata. Tegelikult rahuldas kohus hageja rahalise nõude summas 160 000 krooni, see on mõistis välja korteri väärtuse selle alusetu omandamise ajal. Kohus rahuldas ka laenulepingutest tuleneva kostja rahalise nõude summas 97 939,85 krooni. Selles osas tuleb vastuhagi rahuldada. Olles rahuldanud osaliselt hagi ja vastuhagi, saab teha tasaarvestuse, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 62 060, 15 krooni.
59.Maakohtu täiendav otsus tuleb tühistada osas, milles kohus tegi omal algatusel täiendava otsuse, millega tunnustas Ravilja Ohhotnikova ja ALG Liisingu AS vahel 08.05.2001 notariaalselt sõlmitud Xxxxxxx xx-xx asuva korteri ostu-müügilepingu tühisust. TsMS § 448 lg 2 kohaselt võib kohus omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates. Kohus tegi otsuse avalikult teatavaks 31.12.2007, seega 21.02.2008 ei saanud kohus omal algatusel enam täiendavat otsust teha.
60.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 60 lg 8 kohaselt jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kohtukulud samadel alustel. Kuna nii hagi kui vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus nii esimese kui teise astme kohtukulud poolte endi kanda.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.