Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Asjaolud xxx osaühingu (edaspidi OÜ) juhatuse liige xxx on esitanud Harju Maakohtule avalduse xxx OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ei tegutse xxx OÜ alates 2006.a aprillist, kuna äriühingu teine juhatuse liige xxx kadus, võttes kaasa ettevõtte algkapitali ja tekitades eelnevalt suure kahjumi. Avalduse kohaselt varjab xxx end avalduse esitanud juhatuse liikme eest. Ettevõtte asutamisel rääkis xxx, et omab suuri kogemusi ettevõtluse valdkonnas, kuid hiljem selgus, et ta on tagaotsitav võlgade pärast. Avalduse esitaja ei suutnud üksinda ettevõtet juhtida, kuna tal puudusid vajalikud teadmised, kogemused ja ressurss. Avalduse esitaja püüdis ettevõtte tööd käivitada, töötajaid värvata ja otsida tööd, kuid kogenematuse tõttu sattus veel suurematesse raskustesse. Avalduse esitaja seletuse kohaselt ei suutnud ta seetõttu palkasid välja maksta ja arveid tasuda ning olles depressioonis, hakkas olukorda ignoreerima ja suundus töölisena juhutöödele, et ettevõtte võlgasid maksta ja peret ülal pidada. Ettevõttel on täitmata kohustusi töötasu võlgnevuste ja tasumata arvete näol. Ettevõtte varadest on säilinud printer väärtuses 900 krooni ja juhatuse liikme xxx käes on 5 000 krooni. ettevõtte raamatupidamise dokumendid on kadunud. Eeltoodust tulenevalt palub võlgniku seaduslik esindaja välja kuulutada võlgniku pankrot. 21.05.2008 Harju Maakohtu määrusega algatas kohus xxx OÜ pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahas’e. II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Alates 02.02.2006 olid võlgniku osanikuks xxx (osa nimiväärtusega 20 000 krooni) ja xxx (osa nimiväärtusega 20 000 krooni). Osakapital kokku on 40 000 krooni, nõukogu ettevõttel puudub. Osaühingu tegevusaladeks põhikirja järgi oli ehitustegevus ja remonditööd, ehitusjuhtimine, omanikujärelvalve, projekteerimine; disainitööd; sõidukite rent, logistika, litsentseerimata transporditeenused; tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus, import-eksport, vahendustegevus; tehingud kinnisvaraga, kinnisvara arendus, haldamine ja hooldus, vahendus ja renditeenused; investeerimine, investeeringute ja varade haldamine; äri-, majandus- ja juhtimiskonsultatsioonid. Võlgniku raamatupidamise korraldamise eest on seadusest tulenevalt vastutavad võlgniku juhatuse liikmed: zzz perioodil 08.02.2006-05.07.2007; zzz perioodil 08.02.2006-05.07.2007 kui juhatuse liige ja arvates 05.07.2007 kui likvideerija. Võlgniku esindaja zzz ütluste kohaselt puuduvad võlgniku raamatupidamise dokumendid, kuna ei suudetud leida ja palgata raamatupidajat. Raamatupidajad keeldusid vastu võtmast neid tšekke mida võlgniku teine juhatuse liige zzz esitas ja need tšekid, mis olid zzz kogutud läksid kolimiste käigus kaduma. Võlgniku varade ja kohustuste hindamisel on aluseks võetud võlgniku esindaja poolt esitatud dokumendid ja andmed, pankrotiavaldustele lisatud dokumendid, avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja muudelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Võlgniku faktiline majandustegevus lõppes aprillis 2006.a.

2-08-17821 Võlgnik on pankrotimenetluses ajutisele pankrotihaldurile avaldanud, et tal puudub muu vara peale 2006.a veebruaris soetatud printer Pixma ip1600 Canon väärtusega umbes 980 - 1 000 krooni, mille väärtus võib nüüdseks olla umbes 350 krooni, Ericsson Wifi ruuter HN29dp väärtusega umbes 1 100 - 1 200 krooni ning mille väärtus võib nüüd olla umbes 650-800 krooni. Pankrotimenetluse käigus ilmnes, et seisuga 27.05.2008 võlgniku AS SEB Pank kontol nr 10220052822019 on 1.78 krooni. Võlgnikule kuuluva Printeri Pixma ip1600 Canon näol on tegemist väheväärtusliku varaga - printer on soetatud 2006. aastal soodusmüügist ning printeril on tint otsas. Käesoleval hetkel on uued printerid juba sedavõrd soodsad, et kasutatud printereid enam ei osteta ning seetõttu on haldur seisukohal, et nimetatud printerit ei saa lugeda kui võlgniku likviidseks varaks. Kokku on võlgnikul likviidset vara väärtuses 651.78 krooni, millest pangakontol olev raha 1.78 krooni ja ruuter väärtusega 650 krooni. Võlgnik ise on hinnanud oma kohustuste suuruseks kohtule koos pankrotiavaldusega esitatud võlanimekirjas seisuga 21.05.2008 kokku 41 076.30 krooni, sh zzz kahe kuu palk 16 000 krooni (poolte kokkuleppel); zzz töötasu 12 019.35 krooni; võlgnevus zzz AS ees 6 603 krooni; võlgnevus zzz AS ees 6 453.95 krooni. Pankrotimenetluse kestel on võlgniku kohustused suurenenud. AS Hansapank 28.05.2008 esitatud vastuse kohaselt on võlgnikul võlgnevus AS Hansapank ees 98.07 krooni. Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni 19.10.2007 otsuse kohaselt on võlgnikul kohustus zzz ees kogusummas 47 268.85 krooni. Kõigi kohustuste tasumise tähtaeg on saabunud. Kokku tuvastas ajutine pankrotihaldur, et võlgnikul on seisuga 10.06.2008 kohustusi kogusummas 76 423.87 krooni. Arvestades vara suurust ning kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seoses asjaoluga, et ajutise pankrotihalduri käsutuses ei ole võlgniku raamatupidamise dokumente, on ajutine pankrotihaldur sunnitud andma hinnangu alaliste makseraskuste tekkimise kohta olemasolevate andmete alusel. Olemasolevate andmete alusel, so ilma võlgniku raamatupidamise dokumentidega tutvumiseta, on võimalik lähtuda võlgniku esindaja ütlustest, mille kohaselt lõpetas ettevõte oma majandustegevuse 2006.a aprillis, mil võlgnikul olid tekkinud ületamatud majandusraskused. Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmel, osanikul võimalused ettevõtte saneerimiseks. Võlgniku esindaja on pankrotiavalduses märkinud, et võlgniku teine juhatuse liige Pjotr Uljanov võttis võlgniku algkapitali 40 000 krooni ja tööriistad väärtuses 5 000 krooni ning pole neid tagastanud. Kuna halduril pole teada zzz asukoht ning kontaktandmed, pole osutunud võimalikuks esitada vastavat teabenõuet, et küsida zzz seisukohta xxx poolt esitatud avalduste kohta. Juhul kui zzz poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele ning xxxr või keegi teine ei esita dokumente, mille alusel on võimalik tuvastada, et võlgniku esindaja xxx poolt nimetatud võlgniku algkapitali 40 000 krooni ning tööriistad väärtuses 5 000 krooni ei ole xxx käes, siis esineb alus esitada xxx vastu võlgniku nimel rahaline nõue 45 000 krooni, so xxx kui võlgniku teise juhatuse liikme poolt võetud võlgniku algkapital ja võlgnikult võetud tööriistade tagastamise nõudes. Ajutise pankrotihalduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks muid tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku esindaja ütluste kohaselt lõpetas ettevõte majandustegevuse 2006.a aprillis. Sellest tulenevalt oleks võlgniku juhatuse liige pidanud esitama võlgniku nimel pankrotiavalduse oluliselt varem, kui ta seda tegi. Võlgniku esindaja ja juhatuse liige xxx pole esitanud politseiprefektuurile või prokuratuurile avaldust kriminaalasjaks xxx poolt ettevõtte algkapitali ja 5 000 krooni väärtuses ettevõtte

2-08-17821 tööriistade omastamise fakti kohta, kuna väidab, et seda on raske tõestada ning kogu raha oli pärit kassast ja selle kohta ei ole jäänud mingit märget. xxx on küll konsulteerinud juristidega ja käinud Majanduskaitse büroos, kuid seal jäid asjad poolikuks. Samuti on ta oma ütluste kohaselt üritanud xxx kokku saada, kuid xxx pole sellele reageerinud. Kui võtta aluseks võlgniku esindaja poolt avaldatu, siis ka ajutise halduri hinnangu alusel esinevad antud juhul võlgniku juhatuse liikmete käitumises pankrotikuriteo tunnused – KarS § 384 maksejõuetuse põhjustamine (xxx), KarS § 3851 pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine (mõlemad juhatuse liikmed), KarS § 3811 – raamatupidamise kohustuse rikkumine (mõlemad juhatuse liikmed). Lõppkokkuvõttes leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.

III Kohtuistung 11.06.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde ja tunnistas võlgniku maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või

2-08-17821 muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlgniku seaduslik esindaja on esitanud Harju Maakohtule avalduse xxx OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei tegutse äriühing alates 2006.a aprillist ning võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ning saneerimiseks. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; võlgniku kirjalikud selgitused; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; teatis maksuvõlgnevuste kohta – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006.a aprillis. Võlgniku vara väärtuseks on 651.78 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 76 423.87 krooni. Võlgniku ettevõtte tervendamiseks ei esine võimalusi, kuna võlgnik on maksejõuetu ja tal puudub vara majandustegevuse jätkamiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006.a aprillis, puuduvad vahendid ja võimalused võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgnik ei ole täitnud raamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise nõuet nõuetekohaselt, seega puuduvad andmed võlgniku raamatupidamisaruannete kohta. Võlgniku seadusliku esindaja seletuse ja ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul raamatupidamise dokumendid. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt on ettevõte maksejõuetu ja ei tegutse alates 2006.a aprillist. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatuse liikmed ei ole õigeaegselt täitnud. Võlgniku juhatuse liikme xxx seletuse kohaselt tekkis võlgniku maksejõuetus tema vähestest kogemustest ettevõtte juhtimisel ning teise juhatuse liikme xxx tegevusest, mis seisnes raha

2-08-17821 omastamises. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku raamatupidamise dokumentide puudumisel võimalik välja selgitada muid maksejõuetuse tekkimise põhjuseid. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete vähene kogemus ettevõtluse juhtimisel, samuti ettevõtte juhatuse liikmete poolne kohustuste rikkumine, mis seisneb ettevõtte vara mittesihipärases kasutamises. Võlgniku juhatuse liikme xxx seletuste kohaselt võlgniku teine juhatuse liige xxx võtnud võlgniku algkapitali 40 000 krooni ja tööriistad väärtuses 5 000 krooni ning pole neid tagastanud. Xxx ja asukoht ning kontaktandmed ei ole teada, mistõttu ajutisel pankrotihalduril ei osutunud võimalikuks esitada vastavat teabenõuet xxx xxx poolt esitatud avalduste kohta. Kohus leiab, et juhul kui xxx poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele ning xxx või keegi teine ei esita dokumente, mille alusel on võimalik tuvastada, et võlgniku esindaja xxx poolt nimetatud võlgniku algkapitali 40 000 krooni ning tööriistad väärtuses 5 000 krooni ei ole xxx valduses, siis esineb alus esitada xxx vastu võlgniku nimel rahaline nõue summas 45 000 krooni. Muude tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste esinemist ei ole ajutise pankrotimenetluse käigus tuvastatud. Juhul, kui leiab tuvastamist, et võlgniku juhatuse liige xxx on omastanud võlgniku vara, siis on tema käitumises KarS § 384 tunnused, s.o maksejõuetuse põhjustamine. Võlgniku juhatuse liikme xxx seletuste ja ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub xxx OÜ raamatupidamise dokumentatsioon, raamatupidamist ei ole korrapäraselt peetud, samuti on algdokumendid kolimise käigus kaotsi läinud. Seega on mõlema juhatuse liikme käitumises KarS § 3811 tunnused, kuna mõlemad juhatuse liikmed ei ole äriühingu raamatupidamist nõuetekohaselt korraldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. xxx OÜ võlausaldajad, võlgnik ega muu isik ei ole avaldanud, et soovivad pankrotimenetluse kulude katteks raha maksta. Kohus leiab, et kuna xxx OÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb xxx OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.