Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 13.03.2008. a esitas OÜ S juhatuse liige avalduse OÜ S pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ S kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ S täita võlausaldajate nõudeid. 01.03.2008. a seisuga on osaühingu kohustused summas 74 820 krooni, likviidne vara puudub. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. 07.05.2008. a algatas kohus OÜ S pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. Ajutise halduri aruanne OÜ S (võlgnik) on asutatud 20.09.1996.a. Gennadi Špeht poolt ja tema reaalseks tegevusalaks oli sadamaehituste teostamine suures osas alltöövõtjate abil. Klientideks olid suuremad Eesti sadamad ja sadamaid omavad ettevõtjad nagu Tallinna Sadam, Balti Laevaremonditehas, jne. 5-6 töötajaga väikeettevõtja majandustulemused olid rahuldavad ja 2004.a. lõpuks oli jaotamata kasumit kogunenud 294 851 krooni ning ka see majandusaasta lõppes 51 224 krooni suuruse kasumiga. 2005.a. lõpetati küll väikese kahjumiga summas 15 509 krooni, kuid järgmine, 2006.a. lõpetati jällegi 154 905 krooni suuruse kasumiga. 2007.a. majandustulemused järsult halvenesid, keskmine töötajate arv oli ainult 3 ning aasta lõpetati 341 539 krooni suuruse kahjumiga (Lisa 1). Võlgniku selgituste kohaselt tulenes see peamiselt Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidud revisjon, mis takistas majandustegevusele pühendumist ning alusetu suures summas täiendava maksu määramine kaotas endiste äripartnerite silmis tema usaldusväärsuse. Kuna selle tulemusena ei olnud piisavalt tööd ning tekkisid palgavõlgnevused, siis hakkasid töötajad töölepinguid lõpetama. Suure kahju tekitas ka AZM, kellele kauba ettemaksuna tasuti 2007.a. novembris 236 000 krooni, kuid kes kaupa (vendrite hoidjaid ehk nn mürsuhoidlaid) ei tarninud ning keda ei ole pärast seda õnnestunud leida. Käesolevaks ajaks on võlgnik töötajatega töölepingud ja majandustegevuse lõpetanud, vara on ainult pikka aega kasutatud kontorimööbli, lauatelefoni ja –arvuti näol raamatupidamuslikus jääkväärtuses 01.01.2008.a. seisuga 11877 krooni, millel turuväärtus aga puudub, ja pangakontol oleva raha näol 19,64 krooni. Tallinna Halduskohus jättis oma 22.04.2008.a. otsusega haldusasjas 3-07-1819 võlgniku kaebuse Maksuja Tolliameti poolt täiendava käibemaksu määramise kohta rahuldamata ja 20.05.2008.a. esitas võlgnik sellele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule. Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud 2007.a.majandusaasta aruande kohaselt oli 31.12.2007.a. seisuga võlgnikul vara kokku 347 288 krooni eest, mis koosnes peamiselt, 335 411 krooni ulatuse käibevarast, millest omakorda 235750 krooni olid hankijate võlad (debitoorsed nõuded). Lühiajalisi kohustusi on näidatud ainult 10856 krooni maksuvõlgasid, kuna Maksu- ja Tolliameti poolt määratud täiendavat käibemaksu summas 403 920 krooni võlgnik ei tunnista. Kuna võlgnikul 2008.a. jaanuarist majandustegevust ei toimu, siis vara on seoses töölepingute lõpetamisest tulenenud väljamaksetega vähenenud ja sisuliselt koosneb see ainult Hansapanga pangakontol olevast 19,64 kroonist (Lisa 2), sest debitoorset nõuet AZMi, kelle asukoht on teadmata, vastu summas 236000 krooni peab haldur ebatõenäoliselt laekuvaks ning samuti pole vähest kasutatud kontorimööblit ja –tehnikat võimalik nende müügikulusid ületava hinnaga müüa. Kohustuste pool on kasvanud aga töötajatele väljamaksmata lõpparvete näol 57 310 krooni võrra (Lisa 11 p 8). Võlgnik omas veel kontosid Krediidipangas ja Sampo Pangas, kuid neil rahalised vahendid puuduvad (Lisad 3-4). Teistes Eesti pankades võlgnik kontot ei oma (Lisad 5-6). Võlgnik ei oma Harju Maakohtu registriosakonna andmeil kinnisvara ega Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana (Lisa 7), ARK-i andmeil transpordivahendeid (Lisa 8) ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid (Lisa 9). Maksu- ja Tolliameti andmeil on

võlgnikul 16.05.2008.a. seisuga maksuvõlga kokku 707 291 krooni, millest põhivõlg on 420 758 krooni ja intressid 286533 krooni (Lisa 10). Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad üle 760 000 krooni, mis küll Maksu- ja Tolliametiga poolelioleva vaidluse edukuse korral võib oluliselt väheneda, kuid ulatub ikkagi üle 300 000 krooni. Samal ajal on võlgnikul reaalset vara ainult kontol olev 19,64 krooni. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid võimalusi ei ole ajutine haldur leidnud, sest ainuke teadaolev debitoorne nõue AZ vastu on ebatõenäoliselt laekuv. Olemasolevast varast aga ilmselgelt ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Maksejõuetuse tekke üheks põhjuseks on kindlasti Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidud revisjoni tulemusena määratud täiendavad maksud, mida võlgnik ei pea õigeks ja milliseid ta ka ei suudaks tasuda. Selle tulemusena maksuvõlglaste nimekirja sattumine võis oluliselt raskendada võlgnikul tellijate leidmist, eriti arvestades asjaolu, et ta oli spetsialiseerunud kitsalt sadamaehitiste teostamisele. Samas ei ole käesolevaks ajaks selge, kas täiendavate maksude määramises ka võlgniku juhtkond mingil määral süüdi oli, sest suuremas osas (summas 930 350 krooni) riigi Maksu- ja Tolliamet võlgniku vaide alusel Põhja Maksu- ja Tolliameti poolt määratud täiendava maksu tühistas, kuid täiendavalt määratud käibemaksu osas jättis akti jõusse ka Tallinna Halduskohus ning vaidlus jätkub Ringkonnakohtus (Lisa 11, p 11). Ajutine haldur peab veel vajalikuks märkida, et tema hinnangul ei ole juhatus ostu-müügi lepingut kellegi Venemaa kodanikust eraisikuga AZM sõlmides ja talle suhteliselt suures summas 100% ettemaksu tehes ilma igasuguseid tagatisi nõudmata üles näidanud äris vajalikku hoolsust, mille tagajärjel on võlgnik 236 000 krooni kahju saanud ja mis samuti oluliselt halvendas tema majanduslikku olukorda, kuigi eraldi võttes ei oleks see veel põhjustanud tema maksejõuetust. Ka toimus see ajal (2007.a. novembris), mil võlgnik juba ilmselt oli maksejõuetu, sest täiendavalt määratud maksuvõlgnevust ei oleks ta ka selle summa olemasolul suutnud ära tasuda. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Samas on aga Maksu- ja Tolliameti poolt nii võlgniku kui tema juhatuse liikme G.Špeht ́i suhtes algatatud kriminaalasi nr 07930000135 võimaliku käibemaksupettuse kahtlustusel, mistõttu lõpliku seisukoha selles osas saab võtta alles pärast nimetatud asjas lahendi tegemist ja selle jõustumist. Kohtuistung Kohtuistungil 02.06.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Ettemaksu selgituseks lisab võlgnik, et Venemaa partnerid müüvadki ainult ettemaksuga. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 760 000 krooni eest, vara moodustas 19.64 krooni. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks on Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidud revisjoni tulemusena määratud täiendavad maksud, mille võlgnik on vaidlustanud. Selle tulemusena maksuvõlglaste nimekirja sattumine võis halduri hinnangul

oluliselt raskendada võlgnikul tellijate leidmist, eriti arvestades asjaolu, et võlgnik oli spetsialiseerunud kitsalt sadamaehitiste teostamisele. Püsiv maksejõuetus kujunes välja 2007.a. novembris. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks pole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 14 400 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 235 krooni. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaielnud ning nõustus ajutise pankrotimenetluse kulutuste kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja võlgniku seaduslikult esindajalt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 15 635 krooni Kalle Mõtsniku kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Gennadi Špeht’ile.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.