2-07-47586/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Osaühingu xxx (likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija esitas 14.11.2007 avalduse osaühingu xxx (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse tekkimiste põhjusteks märgitu alusel on perioodil 24.01.2006-25.04.2007 juhatuse liikmena tegutsenud xxx kõrvaldanud võlgniku rahalisi vahendeid kogusummas 694 548 krooni ja kasutanud neid oma isiklikes huvides. Harju Maakohtu 20.11.2007 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-07-47586 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahas’e. 14.12.2007 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt on võlgniku puhul tegemist peamiselt üldehituse- ja remonditöid teostava ettevõttega. Võlgniku esitatud pankrotiavaldusest nähtuvalt puudub võlgnikul vara. Pankrotimenetluse käigus ilmnes, et võlgnikul on AS SEB Eesti Ühispank kontol nr 10220064020016 on 11 krooni ning AS-s Hansapank 5.10 krooni. Seega vara väärtuseks kokku on 16.10 krooni. Ajutine haldur tuvastas pankrotimenetluse käigus, et rohkem reaalset vara peale pangakontodel oleva 16.10 krooni, võlgnikul ei ole. Kokkuvõtvalt on ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara väärtuses kokku 16.10 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus kokku 44 010 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 36 717 krooni ja intressivõlgnevus summas 7 293 krooni. Võlgnevus xxx ees summas 175 000 krooni ning võlgnevus xxx ees summas 60 000 krooni. Seega kokku 279 010 krooni. Kuna võlgniku raamatupidamise dokumendid puuduvad, siis ei ole võimalik kindlaks teha kas ja kuidas on võlgniku arvelt väljamakseid tehtud ning kuidas neid kasutatud on. Samuti ei ole võimalik anda hinnangut juhtimisvea esinemise kohta. Kohus on teinud võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku deposiiti 30 000 krooni maksmiseks pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks, kuid nimetatud summat laekunud ei ole.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Võlgnik osaühing xxx (likvideerimisel) on 14.11.2007 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Võlgniku põhitegevuseks oli üldehitus-ja remonditööde tegemine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses kokku 16.10 krooni, kohustusi on võlgnikul käesoleval ajal kokku 279 010 krooni. Arvestades võlgniku vara ja kohustuste suurust on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku tegevus on lõppenud, puuduvad ressursid võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikme Viktor Vassilko seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne, majandusaasta aruanne, lepingud, järelepärimiste vastused registritest – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liikme xxx seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku teise juhatuse liikme xxx tegevus, mis seisnes selles, et xxx võttis äriühingu arvelt välja sularaha omaks otstarbeks, millega muutis äriühingu rahatuks ja maksejõuetuks. Samuti on võlgniku juhatuse liige xxx märkinud pankrotiavalduses, et äriühing ei suutnud täita oma lepingulisi kohustusi, samuti puuduvad võlgniku raamatupidamisdokumendid. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete poolsetes juhtimisvigades, mis seisnes äriühingu rahaliste vahendite mittesihipärases kasutamises, samuti võlgniku juhatuse liikmete poolses hoolsuskohustuse rikkumises, mis seisnes ÄS § 183 tuleneva kohustuse – äriühingu raamatupidamise korraldamise kohustus – täitmata jätmises. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-

2-07-47586 s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Seisuga 28.22.2007 on võlgniku omakapital olnud 34 861 krooni (tl 14). Võlgniku osanik ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmetel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Ajavahemikul 24.01.2006-25.04.2007 on võlgniku pangaarvelt võtud rahalisi vahendeid kogusummas 694 548 krooni. võlgniku juhatuse liikme xxx seletuse kohaselt on nimetatud rahalised vahendid võlgniku arvelt kõrvaldanud teine juhatuse liige xxx ja kasutanud neid oma isiklikes huvides. xxx on 26.11.2007 esitanud Põhja Politseiprefektuurile avalduse kriminaalasja alustamiseks xxx suhtes. Põhja Politseiprefektuur on 02.01.2008 jätnud kriminaalasja alustamata. xxx kaebuse alusel on Põhja Ringkonnaprokuratuur jätnud kaebuse rahuldamata. Võlgniku juhatuse liige xxx on avaldanud, et tal on kahtlusi, et teine juhatuse liige xxx on kõrvaldanud võlgniku rahalisi vahendeid kogusummas 694 548 krooni ja kasutanud neid isiklikes huvides. Kuna ajutise pankrotihalduri andmetel on xxx Eestist lahkunud, siis ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalik vastavat teabenõuet xxx esitada. Juhul, kui xxx tõstatatud kahtlused vastavad tegelikkusele ning A. Zadornõi või muu isik ei esita dokumente, mis tõendavad äriühingu arvelt võetud raha kasutamist ettevõtluses, siis esineb alus xxx vastu võlgniku nimel rahalise nõude esitamiseks. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamise dokumente, siis puuduvad andmed selle kohta, kas on võimalik esitada teisi võlgniku vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise nõudeid. Kohus on teinud ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud isikud ei ole teatanud, et soovivad tasuda osaühing xxx (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid, samas ei ole makstud kohtu deposiiti määratud raha. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad ei soovi võie ei suuda maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb osaühing xxx (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.