Tsiviilasi nr.2-08-472
Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-472
Tsiviilasi
OÜ Venice Invest hagi Nulfer Aleksina vastu vara võõrast valdusest väljanõudmise ja üüri- ning kommunaalteenuste võlgnevuse nõudes. Hageja : OÜ V. I. (X) Hageja esindaja : Kalju Kutsar (Advokaadibüroo Valge&Uiga Valga osakond, Riia 14, Valga 68203) Kostja : N. A. (X) Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning AÕS §80 ning VÕS §292, §309 ja §334 ning TsMS §142 lg. 1, §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, , kohus
otsustas: Rahuldada OÜ V. I. (X) hagi N. A. (X) vastu täies ulatuses. Välja nõuda N. A. valdusest korteriomand (asukoht : X) OÜ V. I. valdusesse. Eluruumi mittevabastamise korral kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, välja tõsta N. A. koos kõigi temaga koos elavate isikutega elamispinnalt X.
Välja mõista N. A. üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 01.01.2008.a. summas neli tuhat kaheksasada kaksteist (4 812) krooni 73 senti , OÜ V. I. kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes.
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (18.06.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et 01.01.2006.a. sõlmitud üürilepingu alusel kasutas kostja X kinnistul asuvas elamus korterit nr.xx. Hageja avaldab, et kostjaga sõlmitud üürileping kehtis kaks aastat. 26.10.2007.a. teatas hageja kostjale, et hageja ei soovi üürilepingut pikendada ning palus korteri vabastada hiljemalt 01.01.2008.a. 28.12.2008.a. saatis kostja esindaja hagejale kirja, milles teatas, et soovib üürilepingut pikendada kolmeks aastaks. Üürilepingu p 2 ja 3 kohaselt pidi üürnik tasuma ruumide kasutamise eest üüri- ja kommunaalmakseid. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja oma kohustusi kohaselt ei täitnud ja hageja ei soovi kostjaga üürilepingut pikendada, mida hageja oma 26.10.2007.a. kirjas kostjale ka selgelt väljendas. Kuna kostja pole kohaselt täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi, võlgneb ta hagejale seisuga 01.01.2008.a. 4812,73 krooni. Kuna kostja kasutab eluruumi ilma õigusliku aluseta, palub hageja välja nõuda eluruum kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse ning väljakolimisest keeldumise korral välja tõsta kostja koos kõigi temaga koos elavate isikutega eluruumist. Samuti kinnitab hageja, et kostja polnud tasunud üürilepingujärgseid üüri ja kommunaalkulude makseid ning sellekohane võlgnevus hagi esitamisel moodustas 4812,73 krooni. Hageja menetluskuludena palub hageja panna kostja kanda. Menetluse käik Kuna kostja ei elanud registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht oli hagejale, pädevatele ametisutustele ja kohtule teadmata, toimetas kohus menetlusdokumendid (hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega) kostjale kätte avalikult ning kohustus kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva
jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada (tl.23-25). Kuigi kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud avalikult 03.04.2008.a., ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-10/ on tõendatud, et 01.01.2006 sõlmitud üürilepingu alusel kasutas kostja eluruumi aadressil X. 18.12.2006.a. omandas hageja hoonestatud kinnistu asukohaga X /tl.5/. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul eluruumi üürimine) puudutavad õigusnormid ning omandiõiguse teostamisega seonduv õigussuhe, millist reguleerib Asjaõigusseadus. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §309 lg.1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Üürilepingu punkt 19 kohaselt oli üürileping sõlmitud kehtivusajaga 2 aastat alates lepingu sõlmimisest. Kuna üürileping sõlmiti 01.01.2006, saabus TsÜS §136 lg.2 kohaselt üürilepingu tähtpäev 01.01.2008.a. Hageja kinnitusel keeldus hageja kostjaga üürilepingu pikendamisest ja uue üürilepingu sõlmimisest. Hageja teatas 26.10.2007.a. kostjale, et ei soovi lepingut pikendada ning andis kostjale tähtaja ruumide vabastamiseks. Seega kaotas kostja üürilepingu lõppemise tõttu õigusliku aluse eluruumi kasutamiseks. „Asjaõigusseaduse“ (AÕS) (RT 39/93-590) §80 lg.1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab; sama paragrahvi lg.2 kohaselt on omaniku nõue suunatud asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kuna hageja on kostja valduses oleva korteriomandi omanik ning kostjal puudub õiguslik alus eluruumi kasutamiseks, on hageja õigustatud nõudma korteriomandi väljanõudmist kostja valdusest enda valdusse. VÕS §334 lg.1 kohaselt peab üürnik pärast üürilepingu lõppemist üüritud asja koos päraldistega üürileandjale tagastama. Asja väljanõudmine võõrast valdusest eluruumi puhul realiseerub väljakolimisest keeldumise korral isiku eluruumist väljatõstmisega. Hageja kinnitusel ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele kostja eluruumi vabastanud. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja väljakolimisest
keeldumise korral kostja ja temaga koos elavate isikute väljatõstmist eluruumist. Arvestades kostjal elukorralduslike toimingute teostamiseks ja uue eluruumi leidmiseks kuluvat aega, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks anda kostjale tähtaeg eluruumi vabastamiseks kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. VÕS §292 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulutusi (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Üürilepingu punkt 2 ja 3 sätestab üürniku kohustuse tasuda üüri ja kommunaalmakseid ning elamu hoolduskulusid. Hageja kinnitusel võlgneb kostja 01.01.2008.a. seisuga hagejale üüri ja kommunaalmaksetena 4812,73 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 01.01.2008.a. summas 4812,73 krooni, hageja kasuks. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses. Kuna kostja ei ela registrijärgses elukohas ning tema tegelik viibimiskoht on hagejale, pädevatele ametiasutustele ja kohtule teadmata, tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse resolutsiooni ja otsuse peale edasikaebe korra avaldamisega kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes.
A.Kaldma kohtunik 18.06.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.