Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Luk Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-16027
Tsiviilasi
AS R (likvideerimisel) pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse algatamise otsustamine, kirjalikus menetluses
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: AS R (likvideerimisel, reg kood xxx, registrijärgne asukoht xxx), Võlgniku esindaja: likvideerija L Nõmmik Isikukood: xxx Aadress: xxx Ajutine pankrotihaldur: K Põld (AB Advocatus, asukoht xxx). 03.06.2008
Istungi toimumise aeg
Rahuldada AS R (likvideerimisel, reg kood xxx, registrijärgne asukoht xxx) pankrotiavaldus. Välja kuulutada AS R (likvideerimisel, reg kood xxx) pankrot 18.06.2008 kell 16.00.
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Nimetada pankrotihalduriks K Põld (AB Advocatus, asukoht xxx). Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 06.08.2008 algusega kell 10.00 Harju Maakohtus, asukohaga Kentmanni 13 Tallinn, saal 311. Teha käesolev otsus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile. AS R (likvideerimisel) võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Saata kohtulahend viivitamatult Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrata ajutise halduri töötasuks 19 950 (sealhulgas sotsiaalmaks 4950 krooni) krooni ja menetluskulude katteks 4 991 krooni AS R (likvideerimisel, reg kood xxx) pankrotivara arvelt. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Esitatud asjaolud Harju Maakohtule on 25.04.2008 esitatud AS R (likvideerimisel) pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. AS R kanti Äriregistrisse 10.06.1997.a. Tema põhilisteks tegevusaladeks oli ajakirjade ja ajalehtede levitamine, tööstusja toidukaupade jaemüük. Kuni 2005.aastani edenes AS R (likvideerimisel) majandustegevus edukalt. Seejärel hakkasid tekkima raskused arvete tasumisel, kuid juhtkond püüdis tegevuse kokkutõmbamise ja omalt poolt laenude andmisega äriühingu olukorda stabiliseerida. 2006.a. lõpus sai selgeks, et on vaja algatada likvideerimismenetlus, et müüa ära kogu AS R (likvideerimisel) vara ja püüda kustutada võlad. 05.12.2006.a. tehti vastav kanne Äriregistrisse.
Likvideerija on püüdnud võlgniku vara müüa, et kustutada võlgasid. Samuti on likvideerija pidanud võlausaldajatega läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks eesmärgiga likvideerida võlgnevusi. Käesolevaks ajaks on saanud selgeks, et olemasoleva varaga ei ole võimalik kõigi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul on vara summas 1 291 494.98 krooni, millest raha 22 852.60 krooni, kaupa 31 005.80 krooni ulatuses ja muud vara summas 235 573.krooni (vastavad loetelud on lisatud pankrotiavaldusele). Võlgnikul on võlgasid summas 1 291 494.98 krooni, sellest võlgnevus töötajatele on 262 903.- krooni. Käesolevaks ajaks on kõik töölepingud töötajatega lõpetatud. Võlgniku vara põhilise osa moodustavad kioskid, mille osas Tallinna linnaosavalitsused ei soovi enam rendilepinguid jätkata. Tühjalt seisvad kioskid on viimasel ajal langenud mitmel korral vandaalitsemise ohvriks. Samuti on kaubanduses toimunud vahepeal suured muutused, mis on toonud kaasa huvi vähenemise kioskikaubanduse vastu. Sellest tulenevalt ei ole likvideerimise käigus võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku majandustegevus lõppes juba 2006.a. detsembris. Omanikel puuduvad vahendid majandustegevust taastada. Samuti on likvideerimismenetluse käigus selgunud, et ei ole võimalik vara müügi teel rahuldada kõigi võlausaldajate nõudmisi. Maksejõuetuse põhjuseks on viimastel aastatel toimunud suured muudatused kaubanduses (alkoholi müügikeeld kioskites), mis on toonud kaasa kioskite kaubakäibe vähenemise, samas on aga kulutused töötasule, rendile ja kommunaalkuludele suurenenud. See ongi tekitanud olukorra, kus AS R (likvideerimisel), kes tegutses vaid kioskikaubandusega, ei ole suutnud tasuda oma võlgasid hankijatele, maksuametile ja töötajatele. Lähtuvalt asjaolust, et võlgniku kohustused ületavad vara ning võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006. a. detsembris, on likvideerija seisukohal, et AS R (likvideerimisel) on püsivalt maksejõuetu ega suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja algatada AS R (likvideerimisel, registrikood xxx) pankrotimenetlus ja kuulutada välja aktsiaseltsi pankrot. II Ajutise pankrotihalduri aruanne AS R (likvideerimisel, edaspidi ka võlgnik) on äriregistri andmetel kantud äriregistrisse 10.06.1997 (lisa 1). Likvideerimismenetlus algas 24.11.2006, vastav teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.11.2006. AS R (likvideerimisel) aktsiakapital on 400 000 krooni. Võlgniku suuremad aktsionärid on A T (3140 aktsiat) ja L K (708 aktsiat). Aktsiate põhikirjaline nimiväärtus on 100 krooni. Võlgnikuga seotud isikuteks tuleb pidada juhatuse ja nõukogu liikmeid, aktsionäre, likvideerijat ning võlgniku audiitorit S Zurkina't (isikukood xxx, elukoht Tallinn). Pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja ja majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku põhilisteks tegevusalaks jaemüük kioskites ja turgudel. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik esitanud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid aastate 2003 kuni 2007. aasta kohta. Käibedeklaratsioonid on võlgnik esitanud kuni 2008. aasta aprillini (k.a). Töötajaid on olnud maksudeklaratsioonidest nähtuvalt kuni 2006. aasta lõpuni. Viimased füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamised ning sotsiaalmaksu tasumise kohustused on AS R deklareeritud 2006. a detsembrikuu kohta. Võlgniku väitel on ta maksejõuetu. Võlgnik on maksejõuetuse tekke põhjusena välja toonud viimaste aastate muudatusi kaubanduses nagu alkoholi müügi keeld kioskites, mis on toonud kaubakäibe vähenemise. Samas on kulutused töötasule, rendile ja kommunaalkulud suurenenud. Ajutine haldur võrdles võlgniku majandusaasta aruannete näitajaid. Seejuures rõhutab haldur, et võlgniku viimane audiitorkontroll viidi läbi 2005. majandusaasta kohta ning pärast seda majandusaasta aruandeid äriregistrile ega ajutisele haldurile esitatud pole. Ajutine haldur peab tõenäoliseks, et maksejõuetuse võis põhjustada kaubakäibe vähenemine. Arvestades õigusaktides tehtud muudatusi, võis müügikäibe languse põhjustada alkoholimüügi keelamine kioskites. Alkoholimüük kioskites keelati 19.12.2001 vastu võetud alkoholiseadusega, mis jõustus 01.09.2002. Esimese aasta jooksul pärast alkoholi müügikeeldu langes võlgniku ärikasum üle kolme korra. 2003. majandusaasta aruannetest nähtuvalt on võlgniku
majandustegevust iseloomustanud müügivõrgu ja läbimüügi vähendamine. 2004. majandusaasta oli võrdlemisi stabiilne, kuna majandustulemused püsisid samal tasemel 2003. majandusaasta omadega, kuid 2005. majandusaastal iseloomustas võlgniku majandustegevust taas müügivõrgu ja läbimüügi vähendamine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks võib pidada 2006. aastat. Sellel aastal hakkasid tekkima raskused arvete tasumisel. Võlgniku aktsionäride 24.11.2006 üldkoosolekul otsustati algatada võlgniku likvideerimismenetlus, likvideerijaks määrati L Nõmmik ja sellega seoses vabastati juhatuse liikme staatusest A T . Alates 2006. aasta detsembrist lõppes võlgniku majandustegevus ja algas võlgniku suhtes likvideerimismenetlus. Bilanss seisuga 31.12.2006 näitab, et võlgnikul oli selle päeva seisuga vara 864 676,94 krooni väärtuses, samas kui võlgu oli selle päeva seisuga 3 357 665,61 krooni. Neid andmeid arvestades jääb ajutisele haldurile arusaamatuks, miks pankrotiavaldus esitati alles 2008. aastal. Kuna likvideerimise otsuse vastuvõtu päevaga ei ole bilanssi ja majandusaasta aruannet koostatud, on siiski tõenäoline, et püsiv maksejõuetus oli tekkinud likvideerimisotsuse vastuvõtmise ajaks. Välja selgitatud vara on: AS SEB Pank 0,00 EEK, Hansapank 1,00 EEK, kassas 22 852,60 EEK. Harju Maakohtu kinnistusosakond kinnitab, et äriühingu nimele ei ole kinnistusraamatu elektroonilise päringusüsteemi andmetel registreeritud kinnisvara. Ehitisregister kinnitab, et äriühingu omandisse ei kuulu ehitisi kui vallasasju. Liiklusregister kinnitab, et äriühingu omandisse ei kuulu sõidukeid ega väikelaevu. Võlgnikule kuulus kaubik Xxx(v.a 1997). ARK-s tehti selle võõrandamise kanne augustis 2006. AS Eesti Väärtpaberikeskus andmetel pole võlgniku nimele registreeritud väärtpabereid. Võlgniku seletuste kohaselt ei kuulu võlgnikule nõudeid kolmandate isikute vastu, v.a. juba täitemenetluses olevad nõuded. Täitemenetlusregistri andmetel on menetluses neli nõuet, kus sissenõudjaks on võlgnik. Neljas täitemenetluses on kohtutäituriks K Kumm, ühes K Põlts. Kohtutäitur K Kumm vastusest ajutise pankrotihalduri järelepärimisele nähtub, et võlgnevuste jääk seisuga 30. mai 2008 on 16 031,67 krooni. Kohtutäitur K Põlts vastusest ajutise pankrotihalduri järelepärimisele nähtub, et võlgnevuste jääk seisuga 30. mai 2008 on 2008 krooni. Võlgniku andmetel kuulub talle 7 kioskit koos sisutusega, millede väärtuseks kokku koos käibemaksuga on võlgnik hinnanud 191 160,00 krooni (s.t keskmiselt 27 300 krooni ühe kioski kohta). Arvestades kioskite seisukorda ning hetke turuolukorda, hindab haldur nende väärtuseks ca 100 000 krooni. Registreerimisele kuuluv vara võlgnikul puudub. Vastavalt võlgniku pankrotiavaldusele ja selle lisadele kuulub võlgnikule kaupa 31 005,80 krooni ulatuses ning muud vara kontoritehnika ja sisutuse näol summas 44 413,00 krooni. Analüüsides vara nimekirja ning arvestades seda, et tegu on tõenäoliselt enne 2006. a oktoobrit ostetud kaubaga, hindab haldur kauba väärtuseks ca 0 krooni. Muud vara (kontoritehnika ja sisutuse) väärtuseks hindab haldur väärtuseks ca 0 krooni. Tegemist on kaua kasutult seisnud mööbli ja tehnikaga, mis käesolevaks ajaks on moraalselt vananenud. Seega kokku on võlgnikul vara väärtuses 140 892,27 krooni. Võlgniku selgituse kohaselt moodustavad võlad hankijatele kokku 711 129,98 krooni. Võlgniku selgituse kohaselt on ta töötajatele seisuga 25. mai 2008 võlgu kokku 262 903,00 krooni. Likvideerija selgituste kohaselt on tegemist väljamaksmata puhkusetasudega ja töölepingu lõpetamisega seonduvate hüvitistega. Seega on tõenäoliselt nimetatud nõuded aegunud. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on AS-l R riiklike maksude osas seisuga 16.05.2008.a võlgnevusi summas 701 828,00 krooni, millest 197 160,00 krooni moodustavad viivised. Võlgniku enda andmete kohaselt on tal Maksu- ja Tolliameti ees võlgu 317 462,00 krooni. Seega on maksuvõla suurus Maksu- ja Tolliameti andmete järgi ning võlgniku andmete järgi märkimisväärselt erinev. Seega ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgnikul kokku kohustusi summas 1 675 860,98 krooni. Arvestades asjaolu, et võlad on tõenäoliselt tekkinud enne oktoobrit 2006, võivad osad kohustustest olla aegunud. Võlgnik on maksejõuetu, s.t võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku varast on võimalik katta
pankrotimenetluse kulusid. Samas napib likviidset vara, millest koheselt jooksvaid kulusid katta.. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning muud võimalikud nõuded on alljärgnevad:
võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri seisukoht on, et maksejõuetus ei ole tekkinud raske juhtimisvea või kuriteo tõttu. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Seega tuleb välja kuulutada AS R (likvideerimisel) pankrot. PankrS § 150 kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 19 950 krooni (15 töötundi * 1000 krooni), millele lisandub sotsiaalmaks 4950 krooni ja kulutuste katteks 4991 krooni. Võlgniku esindaja ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 19 950 (sh sotsiaalmaks 4950 krooni) krooni ja kulutuste katteks 4 991 krooni pankrotivara arvelt. Kohus oma otsustustes juhindub PankrS § 23 lg 1, § 31, TsMS § 434-442. Pankrotimenetluse läbiviimiseks ajutise halduri nõusolekul kohus nimetab pankrotihalduriks K Põld. Luk Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.