Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (17.06.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

menetluses,

kui

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

ASJAOLUD

Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja R. AS ja kostja A. M. vahel on 16.06.2004.a. sõlmitud liisinguleping nr R200405755, mille alusel sai kostja rendile sõiduauto BMW 530dA, riiklik reg. nr xxx xxx ja mille kohaselt kohustus kostja tasuma kõik sõidukiga seotud kulutused vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt, mistõttu hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt. Seisuga 04.04.2008.a. on kostja võlgnevus 68 110, 81 krooni, millest 3 356,32 krooni on osaliselt tasumata rendimakse detsembris 2005.a. , 9 981,78 krooni tasumata rendimaksed jaanuar ja veebruar 2006.a., 6 000,01 krooni omavastutuse võlg, 1 200 krooni sõiduki keemiline sisepesu ja poleerimine, 613 krooni sõiduki remondieelne diagnostika, 7 743,99 krooni sõiduki remont ja hooldus, 33 590,71 krooni vara müügikahjum ja 5 625 krooni vara müügiteenus. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus summas 68 110,81 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivitusintress seisuga 04.04.2008.a. 6 522, 67 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress 0,019% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 05.04.2008.a.

Menetluse käik 08.04.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjale ja hagiavaldus edastatud 14.04.2008.a. /tl. 32/. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi

2 (4)

tagaseljaotsusega rahuldada /tl.29-31/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et poolte vahel on 16.06.2004.a. sõlmitud liisinguleping nr R200405755, mille alusel sai kostja rendile sõiduauto BMW 530dA, riiklik reg. nr xxxxxx ning mille kohaselt kohustus kostja tasuma kõik sõidukiga seotud kulutused vastavalt lepingus kokkulepitule. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja materjalidega /tl.14-21/ on tõendatud, et kostja ei ole lepingut täitnud nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 68 110,81 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kahjude tasumist. VÕS 367 lg 1, 4 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingust lähtuvalt leppisid pooled kokku viivises määraga 0,019% päevas, s.o. 6,84% aastas tähtaegselt tasumata summalt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta. Seisuga 04.04.2008.a. on kostja viivisevõlgnevus 6 522,67 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis kuni nõude täitmiseni.

3 (4)

VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega on hageja õigustatud nõudma võlgnevuse summas 68 110,81 krooni ja viivise summas 6 522,67 krooni tasumist ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi 0,019% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 05.04.2008.a. välja mõistmist. . Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

A.Kaldma kohtunik 17.06.2008.a.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.