Resolutsioon Lõpetada Osaühing E T (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. Osaühingu E T (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete osa eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: 1) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu - 621 368 krooni II järk; 2) OÜ T F.O.P. S – 981,65 krooni II järk; 3) V K OÜ – 1 370,83 krooni II järk; 4) OÜ D – 4 520,65 krooni II järk; 5) OÜ VW N T – 8 899,25 krooni II järk; 6) AS S K – 3 722,25 krooni II järk; 7) OÜ N – 1 152,85 krooni II järk; 8) OÜ E H – 3 600 krooni II järk; 9) OÜ R – 4 893,81 krooni II järk; 10) OÜ C - 649 krooni II järk; 11) OÜ A.D.B – 15 541,62 krooni II järk; 12) VKG E – 11 535,35 krooni II järk; 13) AS K – 11 263,29 krooni II järk; 14) OÜ L – 1 764,10 krooni II järk; 15) A P OÜ – 8 592,25 krooni II järk; 16) OÜ B V K – 10 888,80 krooni II järk; 17) KÜ J 11 – 8 855,43 krooni II järk; 18) OÜ I V – 57 435,20 krooni II järk;
19) S F S AB – 293 354,23 krooni II järk; 20) S Õ AS – 6 801,35 krooni II järk; 21) AS P E – 11685,10 krooni II järk; 22) A K – 2 359 krooni II järk; 23) I M – 2 326 krooni II järk; 24) A S – 2 600 krooni II järk; 25) N V – 1 414 krooni II järk; 26) OÜ P – 20 162,50 krooni III järk. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabastada pankrotihaldur T K halduri kohustustest. Määrata Osaühingu E T dokumentide hoidjaks juhatuse liige A M (isikukood xxx, elukoht Narva). Kinnitada pankrotihaldur T K tasuks 11 000 (üksteist tuhat) krooni (lisandub käibemaks) ja mõista see välja Osaühingult E T osaühingu T Õ kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Asjaolud 09.06.2008.a esitas pankrotihaldur T K kohtule taotluse OÜ E T (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja kuulutamist. Taotluse kohaselt OÜ E T pankrot kuulutati välja 09.11.2007.a. Käesolevaks ajaks on selgunud, et pankrotimenetluses ei jätku vahendeid pankrotimenetluses masskohustuste kulude katteks, mistõttu haldur vastavalt PankrS § 158 lg 1 on sellest viivitamatult kohustatud kohtule teatama. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks PankrS § 158 lg 3 esitab haldur kohtule aruande PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmetega. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks PankrS § 158 lg 4 OÜ E T pankrotihaldur palub kohtul:
1.lõpetada OÜ E T pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist PankrS § 158 lg 1 alusel.
2.vabastada pankrotihaldur T K pankrotihalduri kohustustest;
3.kinnitada halduritasu summas 11 000 krooni (lisandub käbemaks) ja mõista see välja OÜ T Õ kasuks;
4.määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige A M (isikukood xxx, elukoht Narva). Pankrotihalduri aruanne Koos taotlusega esitas ajutine pankrotihaldur kohtule alltoodud aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Pankrotihaldur T K e aruanne OÜ E T pankrotimenetluses vastavalt PankrS § J 58 lg 3.
09.novembril 2007.a. kuulutas Viru Maakohus välja OÜ E T pankroti. Pankrotiavalduse esitas võlgnik ise. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 27. novembril 2007.a. Koosolekul
otsustati võlgnik kui juriidiline isik likvideerida ja kinnitati pankrotihalduriks T K. Esimesel üldkoosolekul valiti kolmeliikmeline pankrotitoimkond. Käesolev aruanne on koostatud juhindudes Pankrotiseaduse §-st 158 lg 3 ja tuginedes võlgniku raamatupidamise dokumentatsioonile.
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (andmed esitatud seisuga 04. juuni 2008.a.)
1.1.Pankrotivara koosseis ja müük: Pankrotivarasse kuulusid erinevad kaupluse sisseseade tarvikud (riiulid, külmletid 2 tk), samuti erinevad nimetused kulinaaria-ja pagaritööstuse seadmed, amortiseerunud arvutikomplektid ja väike kaubik Volkswagen. Enamuses vara (kaupluse sisustus ja arvutid) bilansiline jääkmaksumus oli 0,00 krooni. Kulinaariatsehhis kasutatud varade jääkväärtus oli raamatupidamislikult küll 200 000 krooni, kuid realiseerida nimetatud hindadega neid polnud võimalik. Võib öelda, et sellise vara suhtes oli väga väike huvi. Suur osa varast olid külmikud, mille jääkmaksumus raamatupidamises ei olnud veel 0 krooni, kuid nende tegelik väärtus ei vastanud bilansilisele. Külmikuid polnud aga võimalik üldse realiseerida, sest nende vastu valitses absoluutne huvipuudus. Arvestades hindasid, millega pakutakse kauplustes uusi külmkappe, siis polnud võimalik neid müüa isegi mitte mingi väärtuse eest. Haldur ja toimkonna esimees viibisid enne ruumide üleandmist (13.02.2008) pankrotivara asukohas ning võtsid vastu otsuse külmkappide mahakandmiseks, kuivõrd puudus edasine võimalus ja otstarbekuse kaalutlustel loobuti nende hoiustamiseks uue rendipinna otsimisest, et seeläbi müügiperioodi pikendada. Arvatav tulu nende müügist oleks osutunud väiksemaks, kui muud kulud nende säilitamiseks. Haldur teavitas enne olukorrast ka teisi toimkonna liikmeid, kuid ka neil ei õnnestunud olukorda leevendada ega võimalikku realiseerimist leida. Samuti oli oluline asjaolu, et ruumid, kus pankrotivara asus oli rendipind. Kuivõrd omanikud olid võlgniku juhatuse lähikondsed, siis kokkuleppe kohaselt oli võimalik kasutada ruume pankrotivara hoidmiseks ja säilitamiseks tasuta, kuid tasuda tuli valvekulud (500 kr/kuus). 2007.a lõpul müüsid omanikud kinnistu, millele asus pankrotivara ning uus omanik soovis ruume kätte saada hiljemalt 15. veebruariks 2008.a. Kuivõrd puudus muu koht, kus vara hoiustada, polnud võimalik vara müügiperioodi pikendamine. Võlausaldajate I üldkoosoleku otsuse kohaselt ja toimkonna järelvalve alla avaldas haldur pankrotivara müügiks avaliku kirjaliku enampakkumise kuulutuse. Kuulutusele vastas üks isik, kes tegi pakkumise kogu pankrotivarale summas 10 036 krooni. Toimkond ja haldur pidasid nimetatud hinda väga madalaks ning enampakkumine kuulutati nurjunuks. Edasi leiti, et uued enampakkumised pole põhjendatud huvi puudusel ning vara otsustati müüa üksikesemetele laekuvate ostusoovide põhjal. Kuivõrd tegemist oli väheväärtusliku varaga ning arvestades vara asukohta, siis tulid pakkumised sisuliselt ainult huvilistelt, kes asusid Narvas ning kelle transpordikulud vara äraviimiseks ei ületanud nende väärtust. Pankrotitoimkond ei ole esitanud vastuväiteid halduri poolt tehtud otsustele vara müügiks. Käesolevaks ajaks on haldur kogu vara realiseerinud ja selle müügist laekuma pidanud vahendid on pankrotivarasse enamuses laekunud. Laekumata on veel 8 800 krooni küpsetusahju eest (laekumine peaks eeldatavalt toimuma hiljemalt l0. juuniks 2008). Kokku on seisuga 04.06.2008 laekunud 72 005 krooni (lisandub prognoositav 8 800), seega kokku laekumine pankrotivara müügist 80 805 krooni.
1.2.Debitoorne võlgnevus Võlgniku poolt esitatud bilansi kohaselt oli nõudeid kolmandate isikute vastu summas 75 440 krooni. Enamuses tasuti kuni 01.detsembrini 2007 (perioodil, kui võlgnik jätkas majandustegevust) ning kasutati jooksvate käibevahenditena toodangu valmistamisel. Seisuga 01.12.2007 oli võimalik nõudeid esitada summas 20 426 krooni ulatuses. Deebitorid vaidlesid
vastu ja esitasid dokumendid summale 16 240 krooni. Seega jäi sissenõutavaid summasid 4 186 krooni ulatuses. Käesolevaks ajaks on laekumata 1 180 krooni. Seega, debitoorse võlgnevuse sissenõudmisest laekunud pankrotimenetluses 3 006 krooni (prognoositav 1 180 krooni), kokku 4 186 krooni.
1.3.Rahaliste vahendite jääk (pangakonto + kassa) 21 438 krooni. Andmed esitatud seisuga 01.detsember 2007 (lõppes võlgniku majandustegevus). KOKKU laekumine pankrotivarasse 106 438 krooni (s.h. prognoositav 9 980 krooni).
2.Andmed § 146 ja § 148 lg 1 p 1 ja 3 nimetatud väljamaksete kohta
2.1.Väljamaksed vastavalt PankrS § 148 lg 1 p 3 (võlgniku majandustegevuse jätkamisest): Valveteenus (sisaldab nii majandustegevuse perioodi kui ka vara müügi perioodi) 1 325 krooni; Elektrienergia 2 528 krooni; Sideteenused 572 krooni; Prügivedu 1 000 krooni; Töötasud (neto) 20 650 krooni (periood 10,11.-30.11.07); Maksud töötasudelt 14 941 krooni. KOKKU majandustegevuse jätkamisest kulud: 41 016 krooni
2.2.Väljamaksed seoses pankrotimenetluse teenindamise ja läbiviimisega: Riigilõivud Ametlikes Teadannetes - 200 krooni; Ajutise halduri tasu (koos maksudega) - 22 876 krooni (Viru MK otsus 09.11.07); Ajutise menetluse teenindamine (T ÕB) - 3 540 krooni (Viru MK otsus 09.11.07; Käibemaks pankrotivara müügilt - 10 595 krooni; Kütusekulu - 2 925 krooni; Panga teenustasud - 40 krooni KOKKU pankrotimenetluse kulud: 40 176 krooni. Kokku on tehtud väljamakseid summas 81192 kroonu Rahaliste vahendite jääk: 15 266 krooni. Käesoleval ajal on veel tasumata toimkonna poolt kinnitatud pankrotimenetluse teenindamise kulu perioodil november 2007 - märts 2008 (5 kuud) igakuiselt 2000 krooni (lisandub k/m), s.o. 11 800 krooni. Pärast märtsikuud haldur kuluarvet ei esita, sest loeb selle tasaarvestatuks jooksvalt tasutud transpordikulu arvelt summas 2 925 krooni. Haldur prognoosib tasuda bürooarve siis, kui kogulaekumine on pankrotivarasse toimunud. Eeldusel, et prognoositav summa laekub pankrotivarasse, siis jääb pankrotivarase rahalisi vahendeid (15 266 + 9 980 - 11 800) 13 446 krooni. Antud rahalistest vahenditest ei jätku edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid. Tasuda ei ole võimalik ka seaduses ettenähtud halduritasu (laekumine 106 438 krooni), sellelt halduritasu reegelmäär (Justiitsministri määrus nr 71, 18.12.2003 (muudetud 17.08.2007) moodustab 25 000 krooni, millele lisandub veel sotsiaalmaks. Kuivõrd rahalisi vahendeid rohkem oodata ei ole, siis pole võimalik edasisi kohustusi täita ning haldur esitab kohtule taotluse pankrotimenetluse raugemiseks pärast pankroti väljakuulutamist lähtudes PankrS § 158 lg 1.
Lähtudes eeltoodust, esitab haldur tasunõude summas 11 000 krooni (lisandub käibemaks), mis palun välja mõista T Õ vastavalt esitatud arvele. Antud rahalised vahendid võimalik tasuda, kui laekumata summad laekuvad 100% ulatuses. Kui summad ei laeku, siis pole võimalik reaalselt summasid tasuda. Eelnimetatud arvutuste kohaselt rahaliste vahendite jääk 466 krooni jääb likvideerimise kuludeks.
3.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotipesas ei olnud.
4.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Võlgniku vara on müüdud. Nõuded kolmandate isikute vastu on sisse nõutud.
5.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel.
5.1.Antud pankrotimenetluses kujunes haldurile äärmiselt problemaatiliseks pankrotivara müük ning selle säilimise tagamine, kuivõrd võlgnikule kuulunud kinnistu, kus asus peamine pankrotivara (kulinaaria- ja pagaritsehhi tarvikud, külmkapid) oli võlgniku poolt võõrandatud enne pankrotimenetlust. Pankrotimenetluse kestel võõrandas uus omanik nimetatud kinnistu uuesti ning uus omanik esitas taotluse ruumide vabastamiseks hiljemalt 15. veebruariks 2008.a. Kuivõrd pankrotivara moodustas vähelikviidne vara, siis tuli paratamatult teha otsuseid, mis võimaldaksid maksimaalselt vähendada vara säilitamisega seotud kulusid, sest nende müügist polnud võimalik saada suuremat tulu. Pankrotivara müügikohta vt. aruande p. 1.1.
5.2.Pankrotimenetluse väljakuulutamisel jätkus võlgniku tegevus kulinaaria- ja pagaritsehhis, samuti oli tööl raamatupidaja. Vastavalt PankrS § 77 p 2 otsustab võlgniku tegevus jätkamise või lõpetamise võlausaldajate I üldkoosolek. Kuni üldkoosolekuni otsustas haldur jätkata võlgniku majandustegevust. Tegevuse kestvuse ajal viis haldur läbi rahaliste kulude ja tulude analüüsi ning tuvastas, et tootmine sellises mahus ei ole kasumlik ning sellest saadavast tulust ei ole võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine ka osaliselt (kompromissi võimalusel). Üldkoosolekul osalesid ka võlgniku juhatuse liikmed ning nende seletuste kohaselt pole tootmisest saadava tulu kasv prognoositav, sest tootmine on väike, investeerimiseks puuduvad vahendid (kasumit sisuliselt ei teki, pigem jääb kahjumisse). Paljud endised kliendid on lõpetanud võlgniku poolt pakutava pagaritoodete realiseerimise, sest suuremad tootjad võimaldavad pakkuda paindlikuma hinnaga ning suuremat kogust. Võlausaldajate üldkoosolek otsustas majandustegevuse lõpetada arvates 01.detsembrist 2007.a.
5.3.Pankrotimenetluse jooksul lõpetas haldur 11 töötajatega töölepingud ning kogus nende töötajate nõudeavaldusel saamata töötasu, puhkusekompensatsiooni ja töölepingu lõpetamise hüvitise nõudes. Haldur esitas taotluse Eesti Töötukassale töötajate nõuete osaliseks rahuldamiseks. Töö oli suhteliselt mahukas, sest töötajad esitasid nõude aluse dokumendina vaid töölepingu. Seega, tuli halduril koostada ja esitada Töötukassale põhjalik analüüs töötajate keskmise kuutasu väljaarvutamiseks. Töötukassa poolt hüvitati töötajate saamata jäänud töötasu nõuded 01.-09.11.2007, saamata puhkusekompensatsioon ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitis. Kokku tasus Eesti Töötukassa 111 693 krooni. Pankrotimenetluses tuli maksta välja töötasu pankrotimenetluse ajal (10.11.-30.11.2007) jätkunud majandustegevusest (vt. aruande punkt 2.1).
5.4.Haldur teostas analüüsi võlgniku raamatupidamise kohta, mis hõlmas perioodi 1 aasta enne pankrotimenetlust. Nimetatud perioodil (16.03.2007) oli võlgnik võõrandanud oma peamise vara (kinnistu xxx) võlgniku lähikondsetele PankrS§ 117 mõttes. Analüüsi tulemusena tuvastas haldur järgmist: Lähikondsus kahe äriühingu vahel on tõestatud järgmiselt:
OÜ E T juhatuse liikmed: J A, E S, A M; OÜ M juhatuse liikmed: J A, A M. Kinnistu turuväärtuseks hindas AS A V Kinnisvarabüroo 23. märtsil 2006.a. 1 100 000 krooni.
23.veebruaril 2007.a. on A V Kinnisvarabüroo hindaja-maakler nimetatud kinnistu turuväärtuseks hinnanud 1 250 000 krooni. Müügihetkel oli kinnistule seatud hüpoteek Sampo Pank kasuks, laenujääk 606 896 krooni. Analüüs kinnistu eest tasumise ja laekunud rahaliste vahendite kasutamise kohta kinnitab, et kinnistu eest tasutud maksed (nii ettemaks kui ka tehingu päeval teostatud maksed) on võlgniku pangakontole või kassasse laekunud. Laekunud rahalisi vahendeid on võlgnik tasunud võlgnevuste tasumiseks. Kuivõrd hankijate võlga ei ole võimlik võlgnevuse tekkimise aja kohta täpselt tuvastada, siis võttis haldur andmete analüüsil aluseks võlgnevuste olemasolu ja tasumise suurimale võlausaldajale -maksuametile. 10.10.2006.a. on OÜ M teinud ettemaksu summas 300 000 krooni. 2.-8.11.2006.a. tasus E.S ettemaksu summas 100 000 krooni. Pärast nimetatud laekumisi (perioodil oktoober-november 2006) on tasutud maksuametile võlgnevust järgmiselt: käibemaksu - 32 209 krooni (võla jääk: 48 210 krooni); sotsiaalmaksu - 66 557 krooni (võlg 0 krooni); tulumaks - 14 193 krooni (võlajääk 516 krooni); töötuskindlustusmaks - 1 665 krooni (võlajääk 21 krooni); kohustuslik kogumispension - 2 648 krooni (võlajääk 46 krooni). Pangakonto väljavõtted ei kajasta tasumisi, mis ei oleks seotud äriühingu majandustegevusega, vaid tasumised on toimunud äriühingu hankijatele (s.h. selgitusega võla tasumine). 10.10.2006 on tagastatud A.M laenu summas 100 000 krooni. PankrS kohaselt võiks olla nimetatud summa tagasivõidetav, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et sellisel juhul peab olema tegemist ühe võlausaldaja eelistamisega teistele. Võrreldes ainuüksi kahte võlausaldajat (M ja maksuhaldur), siis ei saa väita, et eelistatud oleks ainult ühte. Eelpool kirjeldatud tasumisi vaadates võib väita, et tasumine on toimunud proportsioonis ning seetõttu oleks kohtu korras summa tagasivõitmise prognoos äärmiselt ebatõenäoline. Arvestada tuleb asjaolu, et tasuti ka teistele võlausaldajatele. Riigikohtu praktikat arvestades tuleb eeskätt tõendada küsimus, millega ja kui suures ulatuses kahjustan' siis teiste võlausaldajate huve ja milles kahjustamine seisnes. Seega, on haldur seisukohal, et nimetatud summa vaidlustamine kohtumenetluses ei ole otstarbekas, sest kulutused (nii rahaline kui ajaline kulu) võivad osutuda suuremateks kui saadav tulu. Kinnistu müügitehing kinnitati notari poolt 16.03.2007.a siis tasuti kinnistu eest ülejäänud summad: kassasse tasus E.S 212 500 krooni ja OÜ M notari deposiiti 637 500 krooni, millest 606 896 krooni tasuti hüpoteegipidajale laenulepingu lõpetamiseks ja 30 604 krooni OÜ-le E T. Kuni 2007.a. märtsi lõpuni on maksuhaldurile tasutud võlgu järgmiselt: Käibemaks - 30517 krooni (jääk 108 692 krooni); Tulumaks - 9 121 krooni (võla jääk 0 krooni); Töötuskindlustusmaks - 818 krooni (võlajääk 912 krooni); Kohustuslik kogumispension - 1 262 krooni (võla jääk 1433 krooni) Sotsiaalmaks - aprillis tasutud 63 592 krooni. Pangakonto väljavõtte kohaselt puuduvad edaspidi tasumised seotud isikutele. Maksuhaldurile on võlgnik oma võlakohustust vähendanud 2007.a juunis. Käesoleval ajal pankrotimenetluses esitatud nõue on tekkinud jooksva maksukohustuse mittetähtaegsest tasumisest perioodil juuli - november (pankroti väljakuulutamine) 2007.a. Seega, ei saa võlgniku käitumist pidada pahatahtlikuks maksuhalduri suhtes.
Haldur leidis, et võlgniku poolt võõrandati kinnistu vastavalt turuväärtusele. Kuivõrd kinnistul oli hüpoteek, siis ka tagasivõitmise korral oleks tulnud arvestada, et lisandunud oleks pandipidaja nõue I järjekohal, mistõttu võlausaldajate nõudeid poleks ikkagi olnud võimalik rahuldada, sest arvestada oleks tulnud ka kohtuvaidlusest tuleneva aja- ja rahaliste vahendite kuluga (oluliselt suuremad menetluskulud). Antud analüüs võimaldab ka eeldada, et tagasivõitmine oleks ilmselt jäänud kohtus rahuldamata, sest arvestades senist Riigikohtu praktikat, ei oleks halduril olnud võimalik kindlalt väita ega tõendada ühtede võlausaldajate eelistamist teistele ja müügifakt iseenesest ei ole aluseks võlausaldajate huvide kahjustamisel. Toimkonna liikmetele esitas haldur analüüsist kokkuvõtte ning toimkond ei esitanud selle põhjal vastuväiteid.
6.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Haldur viis läbi 11. märtsil 2008.a. nõuete kaitsmise koosoleku, kus tunnustati nõudeid summas 1 117 736,51 krooni. Kuivõrd pankrotimenetluses ei ole rahalisis vahendeid, siis pole võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine.
6.1.I järk (pandiga tagatud nõuded) Nõudeid ei esitatud.
6.2.II järk (muud tähtaegselt esitatud nõuded) . Kokku esitati II järgu nõudeid summas 1 155 433,77 krooni, millest võlausaldajate üldkoosolekul 11. märtsil 2008.a. tunnustati 1 097 574,01 krooni ulatuses. Kõik vastuväited esitas haldur. PankrS § 106 lg 1 kohaselt ei ole võlausaldajad esitanud hagi kohtule nõude tunnustamise osas. Tunnustatud nõuded jaotuvad võlausaldajate vahel vastavalt proportsioonile järgmiselt: Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu OÜ T F.O.P. Servis
6.3.III järk (muud kaitstud, kuid tähtaegselt esitamata nõuded) OU Palmeos
20 162,50
100,00
7.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole pankrotimenetluse käigus hagisid kohtusse esitanud. Võlgniku raamatupidamise analüüsi tulemusena ei tuvastatud aluseid, mis oleksid otstarbekad ning annaksid positiivselt prognoositavaid tulemusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt. aruande punkt 5.4) Rahaliste vahendite puudumise tõttu pole võimalik ka edaspidi hagisid esitada.
8.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kõik käesolevas menetluses tehtud kulutused on välja toodud käesoleva aruande punktis 2. Kulude väljamaksed on tehtud toimkonnaga kooskõlastatult. Kohtukulud puuduvad.
9.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. Võlgniku majandusliku analüüsi teostamisel võttis haldur aluseks võlgniku poolt äriregistrile esitatud majandusaastate aruanded perioodil 2003 - 2006. Kogu vaadeldaval perioodil oli võlgnikul likviidsete vahendite puudujääk selleks, et tagada kiiresti lühiajaliste kohustuste tasumine. Ainult 2003.a. oli vastav näitaja analüütikute hinnangulise skaala alusel olnud rahuldav. Alates 2004.aastast on vastav näitaja vähenenud üle kahe korra. Üldiselt kaubandusega tegelevad ettevõtted ei omagi tavaliselt suurel hulgal likviidset vara, sest enamuse varast moodustavad ostetud kaubavarud ning majandustulemused sõltuvad käibe kiirusest ja suurusest. Aastatel 2004 kuni 2006 on vastav näitaja püsinud enam-vähem ühtlasel tasemel, kuid analüütikute skaalal püsinud nõrgal tasemel. Vaadeldaval perioodil oli võlausaldajatel parim kaitse oma kahjude eest 2004.aastal. Üldse oli 2004.aasta võlgnikule kõige edukam. Nimetatud aastal tegi võlgnik ka kinnisvaratehinguid ja investeeris teise osaühingu osakutesse. 2005.a. on osakud realiseeritud ning samuti müüdi eelmisel perioodil Tallinnasse soetatud elamumaa. Finantssuhtarvu analüüsi kohaselt langes müügitulu 2005.a. võrreldes 2004.a. 10 milj. krooni. Majandustegevusest saadi puhaskahjumit 786 146 krooni. 2006.aastal käive kasvas 500 000 krooni võrra ning kahjumiks kujunes 371 159 krooni. 2006.a. majandusnäitajaid iseloomustab asjaolu, et lühiajaliste kohustuste maht on tõusnud peaaegu 2 korda ning pikaajalisi kohustusi ei ole. Analüüsides võlgniku majandusaasta aruandeid võib öelda, et võlgniku enda käibevahenditest ei suudetud teha investeeringuid põhivarasse, suur osa ettevõtte vahenditest, millega vara soetati, oli võõrkapital, s.t. liisinglepingutega soetatud vara ja krediidiasutuste rahalised vahendid kinnisvara omandamiseks. Maksejõuetuse põhjus
Võlgniku peamiseks majandustegevuses oli jaekaubandus. Kauplused asusid rendipindadel Narva linnas. Lisaks jaemüügile oli võlgnikul oma väike kulinaaria-ja kondiitritsehh, mille toodangut samades kauplustes realiseeriti. Kuivõrd tegemist on jaekaubandusega tegeleva ettevõttega, siis on vajalik pidevalt piisava hulga käibevara olemasolu. 2005.a ja 2006.a aitas käibevara puudujääki leevendada pangast saadud käibekrediit. Kuivõrd äriühingule olid 2003. ja 2004 aasta olnud edukad, siis hoolimata kahjumist 2005. ja 2006.aastal suudeti omakapital osaühingus säilitada üle nimiväärtuse. 2006.a on küll pisut kasvanud käive, kuid käibest enam on tõusnud tegevuskulud, eeskätt just tööjõukulud. Samuti on 2006.a. lõpuks oluliselt suurenenud hankijatele tasumata arvete osakaal. Võlgniku selgituste kohaselt suurenes 2006. aastal konkurents just suurte kaubakettide poolt (M). Selle tagajärjel langes väikeste kaupluste käive oluliselt, sest suurem kauplus saab võimaldada madalamaid hindu. Võlgnik sulges oma suurema kaupluse ning rentis uue pinna, kuid kahjuks väherahvastatud kohas ei olnud tegevus edukas. Kuivõrd kauplustes käive langes ning lõpuks suleti need hoopis, siis vähenes ka kulinaaria-ja kondiitritoodete realisatsioon. 2006.aaastal omandas võlgnik liisinguga kaks külmletti ja kaupluse arvutustehnika (kassaterminaal). Käibevahendite puudumisel jäädi võlgu suur osa liisingmakseid. Vara tagastati pankrotimenetluses liisingfirmale. Samuti oli igakuiselt vajalik tagastada osamakse laenukohustusest pangale. Kuivõrd käive langes, siis polnud võimalik tasuda ka tähtaegselt hankijate võlgnevusi, sest pikenes ka müüdava kauba realiseerimisperiood. Kõiki asjaolusid arvesse võttes müüs võlgnik kinnistu. Kuigi kinnistu ostjaks oli lähikondne ja läbi ei viidud enampakkumist on haldur seisukohal, et müügiga ei kahjustatud kellegi huve, sest müüdi turuväärtusega ning rahalised vahendid laekusid ka reaalselt (s.t. ei teostatud mingeid tasaarveldus!, kus reaalset rahaliikumist poleks toimunud). OÜ M sai kinnistu ostuks samuti vahendid pangalt. 2008.a. alguses müüs OÜ M K 9a Narvas asunud kinnistu kolmandale isikule. Seega, maksejõuetuse põhjusena ei ole tuvastatud juhatuse liikmete tahtlikku rikkumist või rasket juhtimisviga. Käibe alanemine ja suutmatus tasuda hankijate arveid oli tingitud konkurentsi suurenemisest. Juhatus hindas äriühingu olukorda reaalselt ning esitas õigeaegselt pärast maksejõuetuse kindlaks tegemist pankrotiavalduse. Pankrotiavaldus tuleb esitada pärast seda, kui maksejõuetus on välja kujunenud ning see ei ole ajutise iseloomuga. Toimkonnale on lõpparuanne esitatud. Kohtu seisukoht Pankrotiseadus (PankrS) § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg-le 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku OÜ E T (pankrotis) pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub halduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri
arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et OÜ Eesti Teemaja (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotiseaduse § 158 lg 4 alusel. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud pankrotihaldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata OÜ E T dokumentide hoidjaks juhatuse liige A M. Pankrotihaldur taotleb halduritasu summas 11 000 krooni kinnitamist. Vastavalt PankrS §-le 65 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotitoimkonna 11.03.2008.a otsusega ja võlausaldajate VKG OÜ ja Eesti Vabariigi esindajad kiideti heaks halduri tasu 11 000 krooni. Kohus leiab, et pankrotihaldur T K halduri tasu kinnitamise taotlus on põhjendatud, vastavuses pankrotihalduri poolt tehtud tööga ja kuulub rahuldamisele. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 157 p 2, 158 lg 4, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.