Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

11.08.2004.a AS-is Eesti Ühispank. 10.11.2004.a kanti hageja pangakontolt AS-is Eesti Ühispank kostja arveldusarvele 8769.55 krooni, millest rahuldati rahatrahv 8000 krooni, täituri tasu 708 krooni ja täitekulu 61.55 krooni. 18.11.2004.a otsustega mõistis kostja hagejalt täiendavalt välja täitekulu 65.90 krooni, täituri tasu 76.70 krooni ning täituri tasu 29.50 krooni. 16.02.2005.a tasus hageja kostjale nende otsuste alusel 172.10 krooni. Kostja lõpetas 28.02.2005.a otsusega täitemenetluse. Tallinna Politseiprefektuur määras 02.01.2003.a otsusega väärteoasjas nr 231002087231 hagejale rahatrahvi 14 000 krooni. Otsus jõustus 22.01.2003.a ning 03.02.2003.a. lükkas kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumise tähtaja edasi alates 03.02.2003.a kuni 03.07.2003.a. Kostja alustas 11.07.2003.a kohtuvälise menetleja avalduse ja otsuse alusel hageja suhtes täitemenetlust (täitemenetlus nr 052/2003/5019) ja koostas otsused, millega mõistis hagejalt välja kohtutäituri tasu 1298 krooni ja täitekulu 12.70 krooni. 14.06.2004.a otsusega mõistis kostja hagejalt välja täitekulu 9.30 krooni ja 05.07.2004.a otsusega 39.55 krooni. Kostja poolt 05.07.2004.a koostatud akti alusel arestiti 30.07.2004.a hageja arvelduskonto AS-is Hansapank ning 11.08.2004.a AS-is Eesti Ühispank. 10.11.2004.a kanti hageja pangakontolt AS-is Eesti Ühispank kostja arveldusarvele 15 359.55 krooni, millest rahuldati rahatrahv 14 000 krooni, täituri tasu 1298 krooni ja täitekulu 61.55 krooni. 18.11.2004.a otsustega mõistis kostja hagejalt täiendavalt välja täitekulu 22.10 krooni ning täituri tasu 29.50 krooni. 16.02.2005.a tasus hageja kostjale nende otsuste alusel 51.60 krooni. Kostja lõpetas 28.02.2005.a otsusega täitemenetluse.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

MPesitas Tallinna kohtutäitur URMAS TÄRNO vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hagejale õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitis 22 346.80 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt ei oleks tohtinud rahatrahve sisse nõuda täitemenetluse seadustiku (edaspidi TSM) § 804, väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 203 lg 5 ja kuni 20.07.2005.a kehtinud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 82 lg 1 p 3 kohaselt. Otsus väärteoasjas nr 231002087236 jõustus 22.01.2003.a ning selle täitmine oleks pidanud aeguma 21.01.2004.a. Kuna rahatrahvi täitmise tähtaega pikendati, aegus otsuse täitmine 21.06.2004.a. Otsus väärteoasjas nr 231002087231 jõustus 22.01.2003.a ning selle täitmine oleks pidanud aeguma 21.01.2004.a. Kuna rahatrahvi täitmise tähtaega pikendati, aegus otsuse täitmine 08.06.2004.a. Seega oleks kostja pidanud täitemenetluse lõpetama, kostja seda ei teinud. Täiteasjades summade sissenõudmisega põhjustas kostja hagejale varalist kahju kokku 22 346.80 krooni. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1; § 8 lg 1 alusel. Hageja leiab, et kuna rahatrahvide sundtäitmise ajaks oli kohustus trahve tasuda aegunud, ei saa hageja tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-st 1028 lg 2 p 2 Eesti Vabariigi vastu nõuet esitada. Hageja saab esitada nõude kostja vastu, kes kahju tekitas. Hageja ei ole vältinud täitemenetluse läbiviimist, vaid kostja on jätnud täitetoimingud õigeaegselt läbi viimata. Kostja on teostanud oma õiguseid pahauskselt ja eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Hageja ei ole vabatahtlikult väärteoasjades otsuseid täitnud ning kostja vastu esitatud nõudele VÕS § 1028 lg 2 p 2 ei kohaldu. Hageja kandis raha oma arvele AS Eesti Ühispank nõude rahuldamiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Tallinna kohtutäitur URMAS TÄRNO vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja esitas järgmised vastuväited:

puhul arvestada. Kahjuna on vaadeldav see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Seega ei saa hageja kostjalt nõuda summat, mille ta saaks tagasi Eesti Vabariigilt.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

Kolmas isik leidis, et puudub õiguslik alus kahju hüvitamise nõude pööramiseks riigi vastu. Sissenõudja tegevus vaidlusaluste nõuete menetlemisel on õigusaktidega kooskõlas.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagiavaldus on esitatud kohtutäituri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohtutäituri tegevust reguleerib kohtutäituri seadus (edaspidi KTS). KTS § 6 lg kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Hageja nõude rahuldamiseks peab kohus analüüsima, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi, kas hagejal tekkis seetõttu kahju ning kas hageja saab nõuda täiturilt kahju hüvitamist.

tähtaja edasi alates 03.02.2003.a kuni 03.07.2003.a. Seega peatus ka selles asjas aegumine viieks kuuks ning ka selle otsuse täitmine aegus 21.06.2004.a. Hageja on ebaõigesti leidnud, et nimetatud otsus aegus 08.06.2004.a. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et rahatrahvi ei olnud otsuste täitmise aegumise ajaks sisse nõutud, oli kostjal tulenevalt TMS §-st 804 kohustus täitemenetlused lõpetada. Kostja seda ei teinud, rikkudes oma ametikohustusi. Täitemenetluste läbiviimise ajal kehtinud KTS § 23 lg 1 kohaselt nõutakse kohtutäituri tasu võlgnikult sisse koos sundtäitmisel oleva rahalise nõude summaga. Kuna kohtutäitur ei olnud enne aegumist nõudnud võlgnikult sisse sundtäitmisel olevat rahalist nõuet, ei olnud tal õigus nõuda ka kohtutäituri tasu. Täitemenetluste ajal kehtinud TMS § 42 lg 2 kohaselt kannab täitekulud võlgnik. Täitekulud nõutakse võlgnikult sisse kohtutäituri otsuse alusel. Seadus ei reguleeri, millal saab täitur võlgnikult täitekulude tasumist nõuda. Kohus leiab, et sel juhul tuleb kohaldada seaduse analoogiat ning täituri tasu regulatsiooni. Kui täitur ei ole rahatrahvi otsuseid täitnud, ei ole tal õigust esitada võlgnikule ka täitekulude väljamõistmise otsust.

Kostja on leidnud, et kahju hüvitamine on hea usu põhimõttega vastuolus. VÕS § 6 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Ka RVastS § 13 lg 1 p 5 sätestab, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine hea usu põhimõttega vastuolus. Asjaolu, et hagejale määrati rahatrahvid seoses joobes juhtimisega, ei tähenda, et hageja suhtes ei kohaldu rahatrahvi sissenõudmise aegumise tähtajad. Täitur peab oma tegevuses juhinduma seadusest hoolimata sellest, millist nõuet ta täidab. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja vältis teadvalt ebaseaduslike vahenditega enda suhtes täitmenetluse läbiviimist. Avalduse esitamist kohtutäiturile või kaebuse esitamist kohtule ei saa lugeda ebaseaduslikuks vahendiks. Kohus ei vähenda kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel. Kohtutäituril on kohustus järgida oma tegevuses seaduses sätestatud tähtaegu ning täita oma ülesandeid piisava hoolsusega. Nimetatud kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamine ei saa olla kohtutäituri suhtes äärmiselt ebaõiglane või muul põhjusel mõistlikult vastuvõtmatu. Ebaõige on kostja seisukoht, et kostjalt ei saa välja mõista rahatrahvide summat, mille hageja saaks tagasi küsida Eesti Vabariigilt. Riigikohus on tõepoolest 11.05.2005.a otsuses nr 3-2-1-41-04 p 55 asunud seisukohale, et „Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõtt Urmas Tärnoema poolt tasutu või muul viisil üleant Urmas Tärnoagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul kolleegiumi arvates arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem.“ Kohus on nimetatud seisukoha võtnud, analüüsides võlgniku vastutuse määra vähendamist TsK § 229 lg 2 alusel. Kohus leiab, et kui kostja vastutus tuleneb eelkõige riigivastutuse seadusest, ei ole mõistlik panna hagejale kohustust esitada nõue rahatrahvi lõpliku saaja vastu. Kohus leiab, et ei saa kohustada hagejat esitama kahte erinevat hagiavaldust – rahatrahvi osas riigi vastu ning täituritasu ja täitekulude osas kohtutäituri vastu, kusjuures tõendamist vajavad asjaolud on samad. Ka riigikohus on eelpool viidatud lahendis leidnud, et tagasinõude olemasolu ei välista iseenesest kahju hüvitamise nõuet. Kostja ei ole viidanud, et kostja vastutus oleks piiratud muudel RVastS § 13 tulenevatel alustel. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb rahuldada hageja nõutud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 22 346.80 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.