Tsiviilasja number
2-07-45794
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ulvi Loonurm ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.04.2009 Tallinnas
Tsiviilasi
Märt Piigi hagi Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
22 346,80 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.06.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Urmas Tärno apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
03.03.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Märt Piik (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x xxxx xxxxxxxx) Kostja kohtutäitur Urmas Tärno (IK xxxxxxxxxxx, büroo asukoht Kaupmehe 14-41, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann Kolmas isik Eesti Vabariik (Siseministeeriumi kaudu), esindaja Tiina Vellet
Harju Maakohtu 13.06.2008 otsus jätta muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulu esimeses ja teises astmes apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud Tallinna Politseiprefektuur määras 02.01.2003 otsusega väärteoasjas nr 231002087236 hagejale rahatrahvi 9000 kr. Otsus jõustus 22.01.2003 ning 21.01.2003 pikendas kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumise tähtaega kuni 21.06.2003. Hageja tasus 04.03.2003 rahatrahvist 1000 kr. 03.07.2003 alustas kostja kohtuvälise menetleja avalduse
ja otsuse alusel hageja suhtes täitemenetlust (täitemenetlus nr 052/2003/4415) ja koostas otsused, millega mõistis hagejalt välja kohtutäituri tasu 708 kr. ja täitekulu 12,70 kr. 14.06.2004 otsusega mõistis kostja hagejalt välja täitekulu 9,30 kr. ja 05.07.2004 otsusega 39,55 kr. Kostja poolt 05.07.2004 koostatud akti alusel arestiti 30.07.2004 hageja arvelduskonto AS-s Hansapank ning 11.08.2004 AS-s Eesti Ühispank. 10.11.2004 kanti hageja pangakontolt AS-s Eesti Ühispank kostja arveldusarvele 8769,55 kr., millest rahuldati rahatrahv 8000 kr., täituri tasu 708 kr. ja täitekulu 61,55 kr. 16.02.2005 tasus hageja kostjale 18.11.2004 otsuste alusel 172,10 kr. Kostja lõpetas 28.02.2005 otsusega täitemenetluse. Tallinna Politseiprefektuur määras 02.01.2003 otsusega väärteoasjas nr 231002087231 hagejale rahatrahvi 14 000 kr. Otsus jõustus 22.01.2003 ning 03.02.2003 lükkas kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumise tähtaja edasi alates 03.02.2003 kuni 03.07.2003. Kostja alustas 11.07.2003 kohtuvälise menetleja avalduse ja otsuse alusel hageja suhtes täitemenetlust (täitemenetlus nr 052/2003/5019) ja koostas otsused, millega mõistis hagejalt välja kohtutäituri tasu 1298 kr. ja täitekulu 12,70 kr. 14.06.2004 otsusega mõistis kostja hagejalt välja täitekulu 9,30 krooni ja 05.07.2004 otsusega 39,55 kr. 10.11.2004 kanti hageja pangakontolt AS-s Eesti Ühispank kostja arveldusarvele 15 359,55 kr., millest rahuldati rahatrahv 14 000 kr., täituri tasu 1298 kr. ja täitekulu 61,55 kr. 16.02.2005 tasus hageja kostjale 18.11.2004 otsuste alusel 51,60 kr. Kostja lõpetas 28.02.2005 otsusega täitemenetluse. 31.10.2007 esitatud hagis palus hageja välja mõista kostjalt kahju hüvitamiseks 22 346,80 kr. Hagi põhjenduste kohaselt rahatrahve ei oleks tohtinud sisse nõuda TSM § 804, VTMS § 203 lg 5 ja kuni 20.07.2005 kehtinud KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt. Otsus väärteoasjas nr 231002087236 jõustus 22.01.2003 ning selle täitmine oleks pidanud aeguma 21.01.2004. Kuna rahatrahvi täitmise tähtaega pikendati, aegus otsuse täitmine 21.06.2004. Otsus väärteoasjas nr 231002087231 jõustus 22.01.2003 ning selle täitmine oleks pidanud aeguma 21.01.2004. Kuna rahatrahvi täitmise tähtaega pikendati, aegus otsuse täitmine 08.06.2004. Seega oleks kostja pidanud täitemenetluse lõpetama. Täiteasjades summade sissenõudmisega põhjustas kostja hagejale varalist kahju kokku 22 346,80 kr. Tallinna kohtutäitur Urmas Tärno vaidles hagiavaldusele vastu. Nõue on osaliselt esitatud ebaõige kostja vastu, kuna 22 000 kr. on kantud Tallinna Politseiprefektuuri arvele. Riigil on kohustus saadu RVastS § 22 lg 1, 2 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastada. Seega ei saa hageja kostjalt nõuda summat, mille ta saaks tagasi Eesti Vabariigilt. Täitetoiminguid ei viidud läbi seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kuna hageja esitas kostjale 28.07.2003 avalduse võlgnevuse tasumiseks osade kaupa. Kostja nõustus maksete osalise sooritamisega. Hilisemalt asus hageja seisukohale, et kostjal ei olnud õigust iseseisvalt rahatrahvi täitmise täheaega pikendada ning seega aegumine ei peatunud. Hagejal on õigusalased teadmised ning ta realiseeris oma õiguseid pahauskselt. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui kostjalt mõistetaks välja hageja poolt kantud rahatrahv alkoholijoobes juhtimise eest olukorras, kus hageja on vältinud täitemenetluse läbiviimist. Samuti täitis hageja nõude vabatahtlikult. Hageja arvele laekus rahasumma, millest tasuti mõlemas täiteasjas võlgnevused. Hagejale oli selleks ajaks teada, et tema kontod on arestitud. Hageja kandis oma arveldusarvele raha selleks, et võlgnevused kustutada. Kostja taotles kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 alusel, kuna kahju hüvitamine on kohustatud isiku suhtes ebaõiglane. Kolmas isik leidis, et puudub õiguslik alus kahju hüvitamise nõude pööramiseks riigi vastu. Sissenõudja tegevus vaidlusaluste nõuete menetlemisel on õigusaktidega kooskõlas. 2(5)
Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks 22 346,80 kr. Menetluskulud jäid kostja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et mõlemad väärteoasjades rahatrahvi määramise otsused jõustusid 22.01.2003 ning nende täitmine oleks pidanud aeguma 21.01.2004. Väärteoasjas nr 231002087236 pikendas kohtuväline menetleja 21.01.2003 rahatrahvi tasumise tähtaega kuni 21.06.2003. Seega peatus aegumine viieks kuuks ning otsuse täitmine aegus 21.06.2004. Väärteoasjas nr 231002087231 lükkas kohtuväline menetleja rahatrahvi tasumise tähtaja edasi alates 03.02.2003 kuni 03.07.2003. Seega peatus ka selles asjas aegumine viieks kuuks ning ka selle otsuse täitmine aegus 21.06.2004. Kuna rahatrahvi ei olnud otsuste täitmise aegumise ajaks sisse nõutud, oli kostjal tulenevalt TMS §-st 804 kohustus täitemenetlused lõpetada. Kostja seda ei teinud, rikkudes oma ametikohustusi. Kuna kohtutäitur ei olnud enne aegumist nõudnud võlgnikult sisse sundtäitmisel olevat rahalist nõuet, ei olnud tal õigus nõuda ka kohtutäituri tasu. Seaduse analoogiat kohaldades (KTS § 23 lg 1) ei olnud täituril õigust esitada võlgnikule ka täitekulude väljamõistmise otsust ega nõuda täitekulude tasumist. Kuna kostja jättis täitemenetlused nõuete täitmise aegumisel lõpetamata, tekkis hagejale kahju temalt pärast aegumist 21.06.2004 nõutud rahatrahvi, täituritasu ja täitekuluna. Tulenevalt RVastS § 12 lg 1, 2 on kahju hüvitamise kohustus kohtutäituril. Kui kohtutäitur oleks lõpetanud täitemenetlused nõuete aegumisel, oleks jäänud hagejalt sisse nõudmata rahatrahv, täituri tasu ja täitekulud 24 129,10 kr. Hageja on nimetanud kahju suuruseks 22 346,80 kr. ning lähtuda tuleb nimetatud kahju suurusest. Kostja vastutus oleks välistatud RVastS § 7 lg 4 ning VÕS § 1028 lg 2 p 2 alusel, kui hageja oleks kohustuse vabatahtlikult täitnud. Kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ei saa lugeda hageja poolset raha kandmist oma arestitud pangaarvele, isegi kui hageja teadis, et täitur hakkab nimetatud rahasumma arvelt hageja kohustusi täitma. Kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks peaks olema üheselt selge, et hageja tahe oli suunatud kohustuse täitmisele. Antud juhul see selge ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kandis raha arvele just nimelt oma kohustuste täitmiseks. Samuti ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine hea usu põhimõttega vastuolus. Asjaolu, et hagejale määrati rahatrahvid seoses joobes juhtimisega, ei tähenda, et hageja suhtes ei kohaldu rahatrahvi sissenõudmise aegumise tähtajad. Täitur peab oma tegevuses juhinduma seadusest, hoolimata sellest, millist nõuet ta täidab. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja vältis teadvalt ebaseaduslike vahenditega enda suhtes täitemenetluse läbiviimist. Avalduse esitamist kohtutäiturile või kaebuse esitamist kohtule ei saa lugeda ebaseaduslikuks vahendiks. Kahjuhüvitist ei kuulu vähendamisele VÕS § 140 lg 1 alusel. Kohtutäituril on kohustus järgida oma tegevuses seaduses sätestatud tähtaegu ning täita oma ülesandeid piisava hoolsusega. Nimetatud kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamine ei saa olla kohtutäituri suhtes äärmiselt ebaõiglane või muul põhjusel mõistlikult vastuvõtmatu.
3(5)
Kuna kostja vastutus tuleneb eelkõige riigivastutuse seadusest, ei ole mõistlik panna hagejale kohustust esitada nõue rahatrahvi lõpliku saaja vastu. Hagejat ei saa kohustada esitama kahte erinevat hagiavaldust, rahatrahvi osas riigi vastu ning täituritasu ja täitekulude osas kohtutäituri vastu, kusjuures tõendamist vajavad asjaolud on samad. Ka riigikohus on 11.05.2005 otsuses 3-2-1-41-04 leidnud, et tagasinõude olemasolu ei välista iseenesest kahju hüvitamise nõuet. Kostja ei ole viidanud, et kostja vastutus oleks piiratud muudel RVastS § 13 tulenevatel alustel. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme ja oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme. Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud, et hageja ei täitnud oma nõuet vabatahtlikult. Kohus ei ole andnud oma hinnangut kostja väidetele, et hageja arvele oli kantud summa, mis hageja poolt esitatud palgatõendi kohaselt vastas ligikaudu tema 5 kuu suurusele sissetulekule ning eelnevate kuude jooksul puudusid laekumised, millised oleksid nõudeid vähendanud. Hageja poolt üle kantud summa vastas ka ligikaudu talle määratud kahe trahvi kogusummale. Nimetatud asjaolud näitavad üheselt, et hageja toimingute eesmärgiks oli kostja nõude täitmine, vabatahtliku karistuse täitmise puhul ei ole trahvisummat võimalik käsitleda kahjuna. Maakohus ei ole põhjendanud, et hageja ei tegutsenud pahauskselt. Hagejale kahe väärteootsuse (sh mootorsõiduki joobes juhtimise) alusel karistuseks määratud trahvi suhtes ei viidud täitetoiminguid läbi seaduses ettenähtud tähtaja jooksul seetõttu, et hageja esitas kostjale 28.07.2003 avalduse võlgnevuse tasumiseks osade kaupa seoses raske majandusliku olukorraga. 05.08.2003 teatas kostja, et nõustub osaliste maksete sooritamisega, kuid mitte rohkem kui 6 kuu jooksul. Hilisemalt esitas õigusalaseid teadmisi omav hageja täitemenetluses kaebused, millede menetlemisel asus seisukohale, et kohtutäituril ei olnud õigus nimetatud ajal kehtinud TMS alusel õigus iseseisvalt rahatrahvi täitmise tähtaega pikendada ja aegumine seetõttu ei peatunud. Seega esitas hageja taotluse rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks eesmärgiga välistada teatud aja jooksul täitemenetluse läbiviimine ilma, et seaduses sätestatud aegumistähtaeg oleks peatunud. Kuna hageja tasus kostja nõude pärast konto arestimist, näitab see asjaolu selgelt, et hagejal ei olnudki kavas talle määratud trahve tasuda ning kostjale tehtud avaldus tasuda võlgnevus osade kaupa oli tehtud teadlikult kostja eksitamiseks. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et avalduse esitamist kohtutäiturile ei saa lugeda ebaseaduslikuks vahendiks. Kohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis. Hageja hilisem käitumine võimaldab üheselt järeldada, et taotlus trahvi ositi tasumiseks oli esitatud pahauskselt, eesmärgiga saavutada täitmise aegumine. Oluline on arvestada ka asjaoluga, et hageja on õigusalaseid teadmisi omav isik. Kohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 6 lg 2, mille kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 4(5)
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebuses kordab kostja oma vastuväiteid hagile, millele kohus on oma otsuses juba ammendavalt vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Ebaõiged on kaebuse väited, mille kohaselt ei ole kohus kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid arvestanud ega neid hinnanud. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg. 8 nõuetele.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.