Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tsiviilasi nr 2-07-47749 krooni. Ajavahemikul 26.09.2000.a – 18.06.2002.a tasus hageja kostjale korteri omandamiseks ositi makseid, kokku summas 20 000 krooni. 5000 krooni pidi hageja tasuma peale notariaalset ostu-müügilepingu sõlmimist. Alates 17.04.2006.a on vaidlusaluse korteri omanik kostja tütar K. B, kes keeldus eeltoodud hinnaga korterit kostjale müümast. 13.04.2007.a tunnistas kostja oma võlgnevust hagejale summas 20 000 krooni, kuid ei ole tänaseni võlgnevust tasunud. Hageja on seisukohal, et kuivõrd sisuliselt oli tegemist korteriomandi kui kinnisasja müügi eellepinguga, pidi see olema notariaalses vormis ning on vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada. Hageja nõuab kostjalt 20 000 krooni tagastamist ning sellelt seaduse alusel alates 2005.aastast (2004.aastal andis hageja korteri võtmed kostja tütrele tagasi) kuni 17.11.2007 arvutatud viiviseid summas 5785.62 krooni. Lisaks palub hageja välja mõista viivise alates 18.11.2007.a 6.03 krooni päevas kui võlgnevuse tagastamiseni. 08.05.2008.a ja 10.06.2008.a toimunud kohtueelistungitele ilmus hageja M. T. A. K. kohale ilmunud ei ole, samuti ei ole eelistungile ilmunud kostja lepinguline esindaja K. B. Kostja esindajale on kohtukutse isiklikult kätte toimetatud, teatatud on istungi toimumise ajast ja kohast, samuti on temale teada istungile mitteilmumise tagajärjed. Kostja ega kostja esindaja mitteilmumise mõjuvatest põhjustest kohtule teatanud ei ole. Hageja taotles 10.06.2008.a eelistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostja on kohtukutse kätte saanud, kuid istungile ilmunud ei ole. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole täitnud endale võetud kohustust ning hagejal on õigus nõuda välja temalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 kohaselt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kui kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Asjaõigusseaduse § 119 lg 1 kohaselt peab kinnisasja müügileping olema notariaalselt tõestatud ning selle vorminõude rikkumisel on leping tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 (kuni 01.07.2002.a kehtinud § 66 lg 2) kohaselt tühine. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel (kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 66 lg 5, hetkel kehtiva TsÜS § 84 lg 1). Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 20 000 krooni ning viivis 5785.62 krooni, kokku 25 785.62 krooni hageja M. T. kasuks. Lisaks tuleb A. K. (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis 6 krooni ja 3 senti päevas alates 18.11.2007.a kuni põhinõude täitmiseni M. T. kasuks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.