Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

arvelt, millest ajutise halduri tasu kuulub väljamaksmisele Urmas Trossile ja vajalike kulutuste katteks brutosumma 3 280 krooni OÜ-le Konkurss.

3 760 313 krooni kohustuste katteks võib järeldada, et võlgnik on püsivates makseraskustes. Teenuse osutamise lepingud puuduvad, töötajatega on lepingud enamuses lõpetatud siis ei ole võlgnikul võimalusi raha juurde saada ja praegune majanduslik olukord ei muutu ka tulevikus ajutiseks. Võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis võimaldab likvideerida võlgniku pankrotimenetluse lõpuks, tegevuse jätkamiseks ja võimaliku tervendamise läbiviimiseks puudub küll igasugune võimalus. Majandusaasta aruannete analüüs võimaldab ajutisel halduril asuda seisukohale, et võlgniku osanikud ei ole kavandanud ja häälestanud äriühingut kasumi teenimisele, vaid kasumi teenimise asemel palga tulu ja tavakulude katmisele äritegevuse vahendusel. Nimelt on võlgnik 2004 aasta ca 8,75 miljoni krooni käibe juures teeninud 0,4 miljonit kahjumit, 2005 aastal 14,5 miljoni krooni käibe juures teeninud 80 000 krooni kahjumit, 2006 aastal 15,0 miljoni krooni müügikäive juures teeninud ca 1,2 miljonit kahjumit, 2007 aastal 16,2 miljoni käibe juures teeninud 0,34 miljonit kasumit ja ajavahemikus 31.12.2007 kuni 30.04.2008 perioodi kahjum ca 2,0 miljonit krooni. Ajutise halduri arvates ei pidanud juhatuse liikmed arvandmeid aruannetes olulisteks, vastasel korral oleksid pidanud juba 2005 aastal võtma vastu olulisi otsuseid võlgniku tegevuse jätkamise osas. Näiteks kas või tasuma sisse täiendavalt osakapitali, kuna 2005 aastal oli omakapitali -53 797, mis on vähem kui pool 40 000 omakapitalist, 2006 aastal oli omakapital juba miinuses juba ca -1,9 miljonit krooni, 2007 aastal omakapital miinuses ca 1,6 miljonit krooni. Juhatus ise, raamatupidaja või audiitor oleks pidanud juhtima osanike (juhatuse liikmete) tähelepanu asjaolule, et äritegevuse korraldus on niisugune, mis ei võimalda kasumit teenida. Kuna äritegevus on olnud kahjumis tähendab see, et müügitulu ei ole katnud majandustegevuse kulusid. Kulud on olnud vastavalt majandusaasta aruannetele peamiselt tööjõukulud, materjali kulud ja mitmesugused tegevuskulud. 2005 majandusaastal on olnud tegevuskulud ca 14,5 miljonit krooni, sama suure käibe juures, 2006 majandusaastal 15,0 müügitulu juures kulusid 16,8 miljonit krooni, 2007 aastal ca 16,1 miljonilise käibe juures kulusid ca 15,3 miljonit krooni. Taoline majandamise viis viitab sellele, et kulude tegemisel juhatusel puudus arusaam materjali kulust ja osutatava teenuse omahinnast ning ilmselt ei peetud arvestust ka tellimuste alusel eraldi ega tervikuna. Oleks nagu mõistlik kui pakkumiste tegemisel, kulude arvestus ja kasumi teenimine pidi olema tööde teostamise eel olema vähemalt eelkalkuleeritud. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et kasumi teenimine ei olnud eesmärk, vaid sooviti äritegevuse (elektrikaupade ja –teenuse vahenduse kaudu) teenida palka ja katta tavapäraseid kulusid transpordile. Oma äritegevuse aruandluse mitte tähelepanemine ja eeldavalt kuluarvestuse puudumine on ka ühtedeks maksejõuetuse tekkimise põhjusteks, miks pankrotimenetluse alustamisel puudub äritegevus, kohustusi on üle kolme miljoni krooni ja vara ainult 100 000 krooni ulatuses, kui sedagi. Samuti võib üheks makseraskuste tekkimise põhjuseks pidada õigustatult töötajate suurt osakaalu teenuse pakkumisel ja palga survet ettevõttele tervikuna. Võlgnikul on menetluse algatamisel nimekirjas 17 töötajat. Palgakulud on olnud ühed suurematest kuludest uuritud majandusaastate lõikes. Tööjõukulude osakaalu ja tähtsuse mittearvestamine ning vajadusel kulude mittepiiramine on samuti üheks maksejõuetus tekkimise põhjuseks, kuid haakub ka juba eelpool nimetatuga, et juhatus ei soovinud aruandluses kajastuvaid näitajaid oma tegevuses arvestada. Seda kinnitab ka juhatuse liikme selgitus, mille kohaselt oldi kimpus pideva palga ralliga ja on tunnistatud maksuvaba preemia tasumist töötajatele, vastasel korral oleksid töötajad lahkunud. 27.05.2008 Hansapanga teate kohaselt olid deebetkaartide kasutajateks juhatuse liikmed J K ja K Maidla. Konto väljavõtte kohaselt on iseloomulik, et töötasude ülekannetega töötajatele ja maksude maksmisega samal ajal on toimunud sularaha väljavõtmine 50 000 krooni kuni ca 150 000 krooni piires. See kinnitab asjaolu, et juhatuse liikmed olid sunnitud tasuma töötajatele lisaks töötasudele ka maksuvaba preemiat. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb võrrelda sularaha väljavõtte ja kassa arvestust.

SEB Panga 29.05.2008 teate kohaselt omasid juhatuse liikmed krediitkaarte Visa Cold. Nimetatud ajavahemikus on märgata lisaks muule arveldustele ja töötasumaksetele ka juhatuse liikmete poolt sularaha väljavõtmist, nimetatud ajavahemikus, kokku summas 1 157 000 krooni. Nagu juba eelmises punktis märgitud tuleb hilisema pankrotimenetluse käigus kontrollida sularaha kasutamist võlgniku majandustegevuses, vastavalt pangakonto ja kassa dokumente kõrvutades. 2008 aasta veebruaris on võlgnik kandnud 122 300 krooni pangaülekandega J K i ja K M seotud äriühingule OÜ-ga R (kood xxx), mis alles asutati 2008 aasta alguses. Arvestades eeltoodut on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku juhatuse liikme tegevus on ei ole otseselt suunatud maksejõuetuse tahtliku või raske hooletuse tagajärjel tekitamisele, kuid oli pigem kasutatud äritegevuse kaudu töötasu ja tavapäraste kulude katmiseks, jagatavat kasumit võlgnikul alates 2005 aastast ei olnud. Arvestades ajutise halduri poolt uuritud dokumente võib pidada maksejõuetuse põhjusteks äriühingu tegeliku majandusliku seisundi mittehindamist ja tegutsemist vaatamata sellele, kas tekkis kasum või kahjum. Oma osa liigse tööjõu kasutamises ja palgasurves kuludele tervikuna, samuti töötajatele maksuvaba preemia maksmises. Samas annab sularaha arvelduste osa võimaluse eeldada, et mitte kogu kontolt võetud sularaha ei pruugitud kasutada võlgniku huvides. Niisugune majandustegevus on iseloomulik kui äritegevuse eesmärk ei ole otseselt kasumi teenimine, vaid käibe arvelt töötasu ja muude kulude katmine, kuni on selleks võimalus. Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt on ajutise haldur arvamusel, et juhtorganite tegevuses puuduvad iseloomulikud jooned tahtliku makseraskuste või raske hooletuse tõttu püsiva maksejõuetuse tekitamisele, kuid samas peavad juhatuse liikmed oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187), mis tähendab, et oma otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel tuleb arvestada äriühingu tegeliku olukorraga, mida juhatuse liikmed vähemalt alates 2005 aasta lõpust ei ole teinud, vaid jätkanud puuduva omakapitaliga, arvestamata põhireeglit, et sissetulekud peavad katma väljaminekuid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ M pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Urmas Trossi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul on vara väärtuses 103 000 krooni, kohustusi kokku 3 760 313 krooni. Võlgniku makseraskused tekkisid 2006. a lõpus, majandustegevus lõppes 2008. a veebruaris. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas juhatuse poolt äritegevuse aruandluse mitte tähelepanemine ja eeldavalt kuluarvestuse puudumine. Ajutise halduri aruande kohaselt tuleb makseraskuste tekkimise põhjuseks pidada töötajate suurt osakaalu teenuse pakkumisel ja palga survet ettevõttele tervikuna. Tööjõukulude osakaalu ja tähtsuse mittearvestamine ning vajadusel kulude mittepiiramine on samuti üheks maksejõuetus tekkimise põhjuseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et juhtorganite tegevuses puuduvad siiski iseloomulikud jooned tahtliku makseraskuste või raske hooletuse tõttu püsiva maksejõuetuse tekitamisele. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Edasises pankrotimenetluses tuleb anda hinnang võlgniku juhatuse tegevusele äriühingu sularahakassa kasutamisel ning vahetult enne pankrotiavalduse esitamist võlgniku lähikondsele OÜ-le R maksete tegemisele, kuna tegemist võib olla raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Ajutine pankrotihaldur Urmas Tross on esitanud tasunõude 19 töötunni eest kokku summas 24 700 krooni ja kulutuste katteks 3 280 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 24 700 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste eest 3 280 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.