Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-8088
Tsiviilasi
SRT OÜ avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: SRT OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) juhatuse liige RT (isikukood xxx, elukoht xxx); avaldaja lepinguline esindaja Kerli Kase; Ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla (IK xxx Õigusbüroo Edikte OÜ xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
21. mai 2008. a
Hansapangas) Rahandusministeeriumi tagatistekontole RT poolt 21.04.2008. a ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt brutosumma 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni.
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 03.03.2008. a esitas SRT OÜ juhatuse liige RT avalduse SRT OÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad SRT OÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda SRT OÜ täita võlausaldajate nõudeid. 03.03.2008. a seisuga on äriühingu kohustused summas 106 082 krooni, vara on 0 krooni. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri poolt kogutud andmete põhjal võlgniku kohustused moodustavad alljärgnevalt: Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse teate kohaselt (08.05.2008.a.) moodustavad kohustused summas 3315.-krooni (lisa 2) ja AS F 102 767,00 krooni. Teadaolevad kohustused kokku summas 106 082.- krooni. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et äriühingul vara puudub. Äriühingu majandustegevus kohta on võlgnik esitanud 2003.a. raamatupidamise aruande. Aruande kohaselt bilansimaht 2003.a. moodustas 16 561 krooni, 2003.a. lõpetati negatiivse omakapitaliga -380 942.-krooni. Sealhulgas aruandeaasta kahjum moodustas 14 949 krooni, põhivara maht 7 950.-krooni. Võlgnik on haldurile esitanud Harjumaa Päästeteenistuse tuleohutuse järelvalve osakonna õiendi millest selgub, et 13.12.2005.a. kell 12.36 toimus tulekahju XXX, kus põles kahekordne elumaja, mis hävis täielikult, majas asus KR kontor, kus paiknesid ka väidetavalt SRT OÜ raamatupidamise dokumendid sest KR korraldas SRT OÜ raamatupidamist (lisa 11). Võlgniku juhatuse liige kinnitab oma seletuskirjas 14.05.2008.a. pankrotihaldurile, et pankrotiavalduses toodud varade ja võlgade nimekirjad on õiged (lisa 12) Äriühingu majandustegevus on lõppenud 2005.a. järgnevatel aastatel tasuti võlgasid maksu- ja tolliameti ees ja osaliselt kustutati võlga AS F ees. Kokkuvõtvalt 2001-2005.a. raamatupidamise dokumendid hävinud seoses tulekahjuga, 2006.a. 2007.a. 2008.a. raamatupidamise aruandeid koostatud ei ole. Ajutine haldur nõustub võlgniku poolt välja toodud seisukohtadega maksejõuetuse põhjuste kohta (aruanne p.2), äriühingu majandustegevuse sisuks oli sõidukite renditeenuse osutamises, mis seisnes sõidukite rentimisest ja vahekasumi teenimises (renditulu, äriühing vahendas liisingteenust), sellega kaasnes risk sõidukite võimaliku varguse ja muude kelmuste korral, kui sõidukid varastati tuli arvestada sellega, et kindlustusfirmad teatud asjaolude korral ei korva kõiki kahjusid , kuid lepingusuhetest rendileandjatega pidi rahalised suhted lõppkokkuvõttes lahendama SRT osaühing, sõidukite vargused ja sellega kaasnevad kohustused tõid kaasa makseraskused. Täiendavalt ajutine haldur leiab, et äriühingu juhatus ei osanud majandustegevuse riskidega kaasnevaid asjaolusid õieti hinnata, mis omakorda tõi kaasa makseraskused ja edaspidiselt püsiva maksejõuetuse. Märkima peab lisaks, et äriühingu juhatus on jätnud täitmata kohustused mis tulenevad äriseadustikust ja raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest. Juhatuse liikmete seaduse tulenevate kohustuste rikkumised seisnesid selles, et koostamata jäeti 2004.a.-2006.a. raamatupidamisearuanded, juhatusele ja osanikele oli 2004.aastal äriühingu majandustulemused teada, pidi juhatus otsustama kas esitada
pankrotiavaldus ( ÄS § 180 lg.51) või alustama likvideerimismenetlust (ÄS § 205), mida pole tehtud. Makseraskustes äriühingu rahalisi probleeme lahendasid juhatuse liikmed äriühingu käibevahendite ja juhatuse liikmete omavahendite abil, kuid kokkuvõtvalt osutus selline tegevus koormavaks ja lõppkokkuvõttes kõiki kohustusi võlausaldajate ees ei suudetud tasuda ja tuli esitada pankrotiavaldus. Tuginedes 2003.a. raamatupidamise bilansile saab konstateerida, et 31.12.2003.a. lõpuks moodustasid äriühingu kohustused kokku 397 503.-krooni vara kohustuste katteks 16 561.krooni ja seepärast moodustas netovara 2003.a. (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste summa) -380 942.-krooni (lisa 13) Võlgniku juhatuse liikmed pole ajutisele haldurile esitanud tõendeid, et äriühingu netovara oleks järgnevatel aastatel olnud positiivne, kokkuvõtvalt on äriühingu netovara olnud negatiivne aastast 2004.a. Samas on ajutine haldur arvamusel, et omakapitali nõuetele mittevastavus ei ole maksejõuetuse põhjuseks, sest netovara kaotus on pigem maksejõuetusega kaasnev asjaolu või üks selle võimalikest tunnustest. Maksejõuetuse põhjuste kindlakstegemise kohustuse eesmärgiks on eelkõige kuritarvituse väljaselgitamine ja kas juhatuse liikmed rikkusid tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma kohustust, mis tuleneb ÄS § 171 lg 2 ja kas rikkumisega on seos maksejõuetuse tekkimisega. Ajutine haldur leiab, et juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine see on pankrotiavalduse esitamist olukorras kus netovara on väiksem kui pool osakapitalist on tegemist juhtimisveaga kui juhatuse liikmete edasise tegevuse analüüsimisel pole tuvastatud juhatuse liikmete kuritegeliku käitumist maksejõuetuse tekkimisega. Majanduslikus mõttes on juhatus oma kohustusi võlausaldajate ees vähendanud (31.12.2003.a. kohustused 397503.-krooni 25.02.2008.a. 106 082,00 krooni), see faktilise asjaolu kinnitab et juhatuse liikmete tegevus oli suunatud majandusprobleemide lahendamisele ja sellise tegevusega ei kaasnenud uute kohustuste tekkimist võlausaldajate ees. Juhatuse liige RT on ajutisele haldurile selgitanud, et soovis võlgasid võlausaldajate ees kustutada ärieetikas lähtudes omavahendite arvelt, kuid kokkuvõtvalt osutus selline tegevus koormavaks ja lõppkokkuvõttes otsustati esitada pankrotiavaldus. Kogutud tõendite põhjal ja hinnates võlgniku kohustuste suurust ja arvestades võlgniku tegelikku majandusliku olukorda on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, mis pole ajutise iseloomuga vaid püsiv, puuduvad vahendid võlgniku majandustegevust taastada. Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja tagasivõitmise võimalused ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole, tuvastatud ei ole juhatuse liikme rasket juhtimisviga, siis pankroti väljakuulutamine ja menetluse läbiviimine on perspektiivitu. Kohtuistung Kohtuistungil 21.05.2008. a võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri aruandega. Halduri hinnangul ei ole juhatuse liige esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt, mis võib olla raske juhtimisviga. Võlgniku esindaja nõustub menetluskulude kandmisega. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt osaühingu kohustused moodustavad 106 082 krooni ja vara puudub. Võlgnik on maksejõuetu, mis on püsiva iseloomuga. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda 2004. aasta algust.
Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liikme poolt toime pandud rasket juhtimisviga, samuti ei ole majanduslikus mõttes äriühingu juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegusid tuvastatud. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tuvastatu põhjal, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses, mis seisnes selles, et äriühingu juhatus ei osanud majandustegevuse riskidega kaasnevaid asjaolusid õigesti hinnata, mis omakorda tõi kaasa makseraskused ja edaspidiselt püsiva maksejõuetuse. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 9 750 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega selliselt, et kohus maksab välja võlgniku poolt deposiiti tasutud 6 700 krooni ning ülejäänud summa tasub võlgnik solidaarselt juhatuse liikmega. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja võlgniku juhatuse liikmelt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 3 500 krooni Raivo Piirla kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb 13.12.2005.a. toimunud tulekahju järgselt säilinud dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule RT’le.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.