Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrus saata lisaks menetlusosalistele ka äriregistrile ja avaldada Ametlikes Teadaannetes Edasikaebamise kord

Kohtuasi nr 2-08-4519

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluse käik

OÜ XX

juhatuse liige Vladimir Šeripov (xxxx) esitas kohtule 01.02.2008.a. pankrotiavalduse, milles taotles OÜ XX pankroti välja kuulutamist, kuna võlgnik ei ole võimeline täitma oma võlakohustusi ja see ei ole ajutine. Avalduse kohaselt määrati Maksu- ja Tolliameti 17.10.2007.a. maksuotsusega võlgnikule täiendavalt 180 000 krooni käibemaksu ja 347 805 krooni tulumaksu ning kokku olevat kohustusi 658 656 krooni eest, samas kui vara ainult 6096 krooni, mistõttu puuduvat võimalused ettevõtte töö jätkamiseks. Võlgniku juhataja selgitab ajutise halduri poolt osundatut, seoses väidetavalt mitteotstarbeliste kulude tegemisega, et ta on äriühingu vahendeid kasutanud enda poolt tehtud täiendavate sissemaksete tagasi makseteks ning selliselt on need ka kirjeldatud raamatupidamises. 13.02.2008.a. määrusega kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Kalle Mõtsnik.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT.

Võlgniku esindaja möönab pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu. Ajutise halduri kuludele võlgnik vastu ei vaidle. Ajutine haldur Kalle Mõtsnik selgitab, et OÜ XX on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul märkimisväärset vara ei ole. Võlgniku poolt kohtule esitatud võlgade nimekirja kohaselt võlgneb ta hankijaile kokku 1 451 500,14 krooni, millele lisanduvad maksuvõlad, mis moodustasid Maksu- ja Tolliameti andmeil 20.02.2008.a. seisuga 610 968 krooni, millest põhivõlg moodustas 493 572 krooni (Lisa 16). Samas on 219.- krooni intresside ettemaksu. Kui aga arvestada võlgniku meili teel saadetud täpsustusega OÜ-le Almermen oleva võla osalise tasumise kohta OÜ-le Magicstreet tehtud ülekandega, siis on tegelik võlgnevus 366 644 krooni võrra väiksem, kuid selle võrra vähem on ka võlgnikul vara. Maksejõuetuse tekke põhjusteks peab ajutine haldur ühelt poolt kinnisvaraturu jahenemist, st tehingute arvu olulist vähenemist 2007.a. ja hindade alanemist, ning sellele viitab ka võlgnik oma kohtule esitatud seletuskirjas maksejõuetuse kohta. Samas aga nähtub 17.10.2007.a. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse poolt võlgniku suhtes tehtud Maksuotsusest (Lisa 17), et võlgnik on alusetult 30.11.2006.a. arve alusel tasunud detsembris 2006 ja jaanuaris 2007 OÜ-le Fortuline kokku 1 180 000 krooni (sellest 180 000 krooni on käibemaks) tegelikult mitteosutatud maaklerteenuste eest. Viidatud Maksuotsuse p 6 kohaselt on jõutud järeldusele, et OÜ Fortuline näol on tegemist firmaga, mille asutamise eesmärgiks ei ole teostada iseseisvat majandustegevust, vaid tema kaudu näilikke tehinguid tehes on võimalik käibemaksu tagastamist taotleda. Seoses nimetatud tehinguga on võlgnikule määratud tasuda tulumaksu summas 347 805.- krooni ja kogu võlgniku kahju sellest tehingust moodustab seega 1 527 805.- krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et taolise fiktiivse tehingu tegemine ja sellega enam kui 1,5 miljoni kroonise kahju tekitamine võlgnikule on käsitletav raske juhtimisveana, mis on võlgniku üheks pankrotistumise põhjuseks ja mille hüvitamist on

Kohtuasi nr 2-08-4519

juhatuse liikmetelt võimalik nõuda. Tuleb märkida, et ka võlgnik ise oma kohtule esitatud pankrotiavalduses viitab majandusraskuste tekkimise põhjendamisel kõigepealt just siinkäsitletud Maksu- ja Tolliameti 17.10.2007.a. maksuotsusele. Lisaks eeltoodud põhjustele on ajutise halduri arvates võlgniku maksevõimet oluliselt vähendanud ka asjaolu, et võlgniku osanikud ja ühtlasi juhatuse liikmed on ettevõtja rahalisi vahendeid suurtes summades kasutanud isiklike kulude kandmiseks. Nii nähtub võlgniku pangakonto väljavõttest, et sealt on igapäevaselt tasutud toidukauplustes, restoranides, ööklubides, pubides, kohvikutes, riide- ja jalanõudekauplustes, apteekides sooritatud ja muude võlgniku majandustegevuseks ilmselgelt mittevajalike ostude eest. Ka on juhatuse liikmed nii pangakaardiga pangaautomaatidest kui pangakontorites võlgniku pangakontolt välja võtnud suurtes summades sularaha (näit 16.05.2006.a. 95 000.- krooni, 18.05.2006.a. 55 000.- krooni jne), mille kasutamisotstarve ei ole teada. Samuti nähtub pangakonto väljavõttest, et 28.11.2006.a. on tasutud 2107 EUR ́i ehk 33 024,06 krooni puhkusereisi eest Hispaanias ning alates 28.12.2006.a. kuni 09.01.2007.a. on Hispaanias Kanaari saartel tasutud võlgniku kontolt kaupade ja teenuste eest ning võetud sealt välja sularaha kokku enam kui 90 000 krooni eest ehk kokku on puhkusereisiks kulutatud üle 123 000 krooni võlgniku raha. Lisaks sellele on vahetult enne reisi 27.12. – 28.12.2006.a. laeval Rosella ja Helsingi kauplustes, restoranides ja hotellis tasutud võlgniku kontolt märkimisväärseid summasid (näit. kaupluses Kenkafriiki 3326.- krooni, kaupluses Kaarina K Boutique 7531 krooni, jne). Ajutine haldur leiab, et pankrotti ei saa välja kuulutada, kuna võlgniku vara ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Antud menetluses puuduvad ka tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri tasuna palub välja mõista 6700,00 kr. 12.03.2008.a. teatas Põhja Tolli- ja Maksukeskuse esindaja H.Murdmets, et maksuamet ei soovi maksta võlgniku pankrotikuludeks kohtudeposiiti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri ning tutvunud toimiku materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega. Pankrotiseaduse § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohus leiab, et OÜ XX pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele PankrS § 29 lg 2 alusel. Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Kuna võlgniku suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet Põhja Maksu- ja Tollikeskuse kaudu ei soovi kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb menetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

Kohtuasi nr 2-08-4519

Pankrotiseaduse § 130 lg 4 kohaselt kuulub võlgnik likvideerimisele ajutise halduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003.a. määrusest nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvutamise kord” § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud, praktiliselt puudub, siis tuleb ajutise halduri tasu summas 6700 krooni välja mõista riigilt. OÜ XX dokumentatsioon jätta hoiule võlgniku juhatajale Vladimir Šeripov (xxx). Võlgniku juhatuse raske juhtimisviga PankrS § 28 järgi kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, ning leiab, et võlgniku juhatuse poolt 17.10.2007.a. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse poolt võlgniku suhtes tehtud Maksuotsuses nr 12-5/648 tuvastatud rikkumisi tuleb käsitleda kui juhatuse raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel võlgnik muutuski maksejõuetuks. Tegemist on juhatuse liikmete tahtliku tegevusega, millega tekitati võlgnikule kahju 1 527 805.- krooni ulatuses.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.