lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-9440/7

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 06.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-9440/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2914
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Lukiina Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

06. juuni 2008.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-9440

Tsiviilasi

OÜ V pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik: OÜ V (reg kood xxx, asukoht xxx).

Menetlusosalised ja nende esindajad Istungi toimumise aeg Istungil osalejad

15.05.2008 võlgniku esindaja: Margus Lentsius ajutine pankrotihaldur: Kiur Põld

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ V (reg kood xxx, asukoht xxx) pankrotiavaldus. Lõpetada OÜ V (reg kood xxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankS § 29 lg 1. Kohustada pankrotihaldurit kustutama osaühing registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur Kiur Põld (Advokaadibüroo Advocatus, asukoht xxx) pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Anda OÜ V (reg kood xxx) dokumendid hoiule juhatuse liikmele JAVsünd XXX. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ V (reg kood xxx) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Esitatud asjaolud Kohtule on esitatud OÜ V pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on OÜ V asutatud novembris 2002.a. Põhikirjaliseks tegevusalaks on ehitustööde tegemine Soomes ja ehitustööjõu vahendus. Kogu firma tegevust on korraldanud juhatuse liige JAV ja majandustulemused on olnud enamuse tegevuse ajast positiivsed. OÜ V majandustegevus peatus 2007.a. lõpus, kui tekkis veendumus, et firma võlgnikelt raha saamine maksuvõla kustutamiseks on lootusetu. Samuti on tõenäoline, et antud laenu ei ole võimalik tagasi saada, kuna Soome firma on maksejõuetu ja varsti algatatakse selle pankrotimenetlus. Võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees on kasvanud üle 1 800 000 krooni. Kuna firmal ei ole raha maksuvõla tasumiseks, siis intresside osas maksuvõlg igapäevaselt suureneb. Ettevõttel on võlgu 2 486 403 krooni, vara on summas 5 985 696,5 krooni. Tegelikkuses ei ole OÜ-l V muud raha kui arvelduskonto jääk, sest nõuded tellijate ja laenusaajate vastu on ebareaalselt laekuvad. OÜ-l V ei ole kinnisvara ega muud vara. OÜ V palub algatada võlgniku pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruanne Võlgniku pankrotiavaldusest nähtub, et võlgniku põhitegevuseks on olnud ehitustööde tegemine Soomes ja ehitustööjõu vahendus. Äriregistri andmetel oli võlgniku tegevusalaks laevaehitus ja -remont (2006. a. majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala); laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehitus (2005. a. majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala); ehitiste üldehitustööd (2004. a. majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala); laevade, ujuvplatvormide ja ujuvvahendite ümberehitus, remont ja hooldus (2003. a. majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala). Võlgniku selgituse kohaselt on tema majandustegevus lõppenud 2007. aasta lõpus. Võlgniku väitel on OÜ-s V töötanud 32 töötajat ning kõigi töötajatega on lõpetatud töölepingud 2007. aasta lõpul poolte kokkuleppel. Maksu- ja Tolliametilt saadud info kohaselt on võlgnik viimati deklareerinud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt toimunud tulumaksu kinnipidamise ja sotsiaalmaksu tasumise kohustuse kohta 2007. aasta detsembri kohta (lisa 17). Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt juhatuse liikmele tasu ei makstud. Märkimist väärib asjaolu, et võlgniku 2006. ja 2007. aasta pangakonto väljavõttelt on näha olulisi väljamakseid J. A. V (vt koond – lisa 18).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

KÄIVE, KASUM, KAHJUM

Ajutine haldur on koostanud talle üle antud võlgniku majandusaasta aruannete (2003.–2006. majandusaasta aruanded), ning seisuga 31.12.2007 ja 2.04.2008 koosatud bilansi põhjal koondi (lisa 19). Sellest nähtub, et võlgniku müügikäive esimese pooleteise aasta jooksul oli 2 451 854 krooni, 2004.–2006. aastal oli see aga keskmiselt suurusjärgus 5 500 000 krooni. Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt on võlgniku müügitulu jagunenud tegevusalade lõikes järgmiselt: -

2003: laevade remont Soomes

-

2004: laevade remont Soomes

-

2005: ehitustööd Soomes 5 696 698 kr ja muu müük Eestis 26 520 kr

-

2006: ehitustööd Soomes

Kõigil nimetatud majandusaastatel teenis võlgnik kasumit, seejuures 2004. ja 2006. aastal märkimisväärses määras (vastavalt 2 051 576 kr ja 1 296 999 kr). 2007. aastal teeniti esmakordselt kahjumit. Ka omakapitali nõue ei ole ühegi majandusaasta aruande kohaselt olnud täitmata, seda isegi seisuga 2.04.2008, kui võlgnik enda arvates on maksejõuetu. Seisuga 2.04.2008 on võlgniku jaotamata kasum 2 840 372 krooni. See on võimalik põhjusel, et võlgnik ei ole enda poolt ebareaalselt laekuvaks peetavaid nõudeid bilansist maha kandnud.

VÄLJA SELGITATUD VARA

Kassa ja pank Võlgnikult ja krediidiasutustelt saadud andmete kohaselt on võlgnikul arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas, mille saldo seisuga 08.04.2008 on 61,83 krooni (lisa 20). Võlgniku 2006. ja 2007. aasta pangakonto väljavõtete põhjal võib väita, et võlgnik kasutas pangaarvet tööjõukulude (sh riigimaksude) ja raamatupidamisteenuse eest tasumiseks. Muid kulusid pangaarve vahendusel sisuliselt ei tasutud. Võrdluseks: 2006. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli firmal „Muid kulusid“ 1 505 508 krooni. Seega on võimalik, et oli võlgnikul ka muid pangaarveid (sh mõnes teises riigis) või arveldati suures ulatuses kassa vahendusel. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud kassaraamatut, millest saaks jälgida kassaraha kulutamist ja kassajäägi olemasolu. Võlgniku väitel tal kassajääk puudub. Põhivara Võlgniku väitel tal põhivara pankrotimenetluse alustamise päeva seisuga puudub. Vararegistritest on ajutine haldur kontrollinud registreerimisele kuuluv põhivara olemasolu. Vararegistrite andmetel võlgnikul selline vara puudub (lisa 21). Võlgnikule kuulunud põhivara

1.Võlgniku selgituse kohaselt on talle põhivarana kuulunud puidutöötlemisseadmed. Seadmed osteti D OY-lt 2.12.2004 hinnaga 693 678 krooni. Seadmete müüja esitas ostjale arve (lisa 22); võlgniku väitel kirjalikku lepingut poolte vahel ei sõlmitud. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt tagastas võlgnik seadmed D OY-le, kuna võlgnik ei tasunud osamaksete graafikut. Ajutisel halduril puuduvad tõendid selle kohta, et osapooled mingis graafikus kokku leppisid. Esitatud arvest nähtuvalt oli arve väljastamise ajaks tasutud käsiraha 20% seadme hinnast ja ülejäänud müügihind tuli tasuda 22.12.2004. Seetõttu on huvitav asjaolu, et võlgniku bilansis seisuga 31.12.2007 on algsaldona (s.o seisuga 1.01.2007) kajastatud võlgniku kohustust D OY ees summas 693 678 krooni, seega täpselt samas summas, millega seadmed osteti, justkui polekski ostja arve esitamisel kinnitanud 20% käsiraha saamist. Võlgnik ei teatanud ajutisele haldurile, kuna seadmed D OY-le tagastati. Bilansist seisuga 31.12.2007 järeldub, et kui väide seadme tagastamise kohta on õige, siis pidi tagastamine toimuma 2007. aastal. Isegi kui võlgnik ei oleks D OY-le müügihinda tasunud, siis puuduvad tõendid selle kohta, et müüja oleks säilitanud asja omandi kuni asja eest tasumiseni. Seega ei saa tegu olla seadmete

tagastamisega. Juhul kui võlgnik ei ole seadmeid võõrandanud, siis kuuluvad need jätkuvalt võlgnikule. Eraldi küsimus on, millisel otstarbel võlgnik puidutöötlemisseadmed soetas ja milleks seadmeid kasutas. Ostuarvelt ei ole võimalik aru saada, millised seadmed võlgnik selle alusel omandas. Tõenäoliselt ei ole tegemist siiski puidutöötlemise seadmetega. Nagu eespool märgitud, tegeles võlgnik ehitustegevusega Soomes (laevade remondiga); sellest koosnes sisuliselt kogu võlgniku müügitulu. Puidu töötlemisega ei tegeldud. Seadmete soetamise, kasutamise ja võõrandamisega seotud asjaolud vajavad täiendavat uurimist.

2.Võlgniku seletuste kohaselt on talle põhivarana kuulunud XXX(väljalaskeaasta 1988), mis müüdi Soomes lammutusse mootori rikke tõttu (hind võlgniku väitel 1000 eurot). Auto soetamise ja võõrandamise dokumente pole ajutisele haldurile esitatud, ka ei ole ajutist haldurit teavitatud auto soetamise tingimustest. Seega ei saa ajutine haldur anda hinnangut nendele tehingutele. Liiklusregistri andmetel pole võlgniku nimele kunagi sõidukeid registreeritud olnud.
3.Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtub, et võlgnikul oli 2004. aastal põhivara soetusväärtuses 1 037 684 krooni. Sellest 693 678 krooni moodustas eelnimetatud puidutöötlemisseadmete soetusväärtus. On vähetõenäoline, et ülejäänud osa põhivara soetusväärtusest (1 037 684 kr – 693 678 kr = 344 006 kr) moodustas 1988. aasta XXX soetusväärtus. Kui see oli nii, siis soetati sõiduk võlgnikule ilmselt kahjulikel tingimustel. Võlgnik ei ole ajutisele haldurile teatanud, millist põhivara võlgnik veel peale puidutöötlemisseadmete ja XXX omas. Majandusaasta aruannete põhjal võib väita, et kogu põhivara võõrandati või kanti maha 2007. aastal. Käibevara Võlgniku ei ole esitanud ajutisele haldurile andmeid käibevara kohta. Nõuded Võlgniku pankrotiavalduses on ära toodud isikud, kelle vastu võlgnikul on nõue, ning nõuete suurused. Pankrotiavaldusele lisatud 31.12.2007 bilansi kohaselt jagunevad nõuded järgmiselt: -

nõuded ostjate vastu (6 kohustatud isikut)

-

laenu tagastamise nõue

-

nõue maksuameti vastu

1 122 862 krooni

(1 kohustatud isik)

4 224 582 krooni

646 013 krooni

1.Ajutine haldur juhib tähelepanu asjaolule, et võlgniku pankrotiavaldus ja sellele lisatud bilanss seisuga 31.12.2007 on võlgniku nõuete osas vastuolulised. Bilansi kohaselt on võlgnikul ka nõue L OY vastu summas 193 013,63 krooni (pankrotiavalduses ei ole seda nõuet märgitud) ning nõue M OY vastu summas 7823,3 krooni (pankrotiavalduses 193 013,63 kr). Majandusaasta aruannetest ja bilanssidest nähtuvalt on nõuded ostjate vastu tekkinud valdavalt enne 2007. majandusaastat, v.a F OÜ, nõue kelle vastu on tekkinud 2007. aastal. Viimati nimetatud äriühing on ärinimele lisatud täiendist lähtuvalt Eesti ühing. Huvitav on aga asjaolu, et äriregistri Interneti andmebaasi kohaselt pole Eesti äriregistris sellist äriühingut ega ole ka kunagi olnud. Võlgniku arvates on ostjate nõuete laekumine ebareaalne, sest ostjad on maksejõuetud või on nende tegevus seiskunud. Ajutine haldur ei saa anda nõuete reaalsuse kohta arvamust, sest võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud nõuete alusdokumente (lepinguid, arveid jmt). Ka ei ole võlgnik esitanud ajutisele haldurile dokumente või teavet, mis kinnitaks võlgniku seisukohta, et tegemist on ebareaalselt laekuvate nõuetega. Puuduvad ka andmed selle kohta, kuna nõuded on tekkinud.

Ajutine haldur märgib, et kuuest võlgnikule võlgu jäänud ostjast kolm – Special Steel OY, L OY ja SOY – on osa oma esialgsest võlast 2007. aastal kustutanud (vt bilanss seisuga 31.12.2007). Seega ei pruugi nende majanduslik olukord olla nii halb, kui seda püüab näidata võlgnik.

2.Ajutisele haldurile ei ole teada, kuna andis võlgnik EOY-le laenu. Ajutisele haldurile ei ole esitatud laenulepingut ega laenu väljamaksmist tõendavaid dokumente. Ka ei ole ajutisele haldurile teada, mida on võlgnik teinud võla sissenõudmiseks (võlgniku vastuses ajutise halduri järelpärimisele märgib võlgnik, et „on Soome Vabariigis konsulteerinud juristidega ja kasutanud kõik võimalused maksimaalselt võlgade sissenõudmiseks“). Võlgnik ei ole teatanud, kas ja kuidas laenu tagasimaksmine tagati. Juhul kui laenu andmine leiab kinnitust ja laenu tagastamine ei olnud tagatud, on ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatus pannud toime raske juhtimisvea – andnud tagatiseta laenu summas, mis olles ligilähedane võlgniku aastase müügitulule ja ületades võlgniku jaotamata kasumit, on toimitud väljaspool mõistlikku äririski.
3.Võlgniku väitel on tal nõue Maksu- ja Tolliameti vastu summas 646 013 krooni. Maksu- ja Tolliameti vastusest ajutise halduri järelpärimisele selline nõue ei nähtu. Amet on 25.03.2008 pööranud sissenõude rahalisele nõudele summas 57 124 krooni; rohkem võlgniku nõudeid Ameti vastu ei nähtu ka isikukontoridadest.
4.Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile oma pangakonto väljatrüki ajavahemikust 1.01.2006– 30.06.2007. Sellest nähtub, et võlgnik on üpris aktiivselt tegelenud laenude andmisega. Pangaarve väljatrükist ei nähtu antud laenude tagasimaksmine summas 221 300 krooni (vt lisatud koond). Võlgniku kassaraamatu väljatrükist nähtuvalt on kolm koondis toodud võlga – 22.02.2006 M OY, 2.03.2006 S , apr 2006 SH – siiski tasutud. Isegi kui bilansi andmed on õiged, siis on laenu saajad võlgnikule võlgu 34 400 krooni. Laenude andmise ja nende tagastamisega seonduv vajab täiendavat uurimist. Varud Võlgniku ei ole esitanud ajutisele haldurile andmeid varude kohta. Majandusaasta aruannete kohaselt on võlgnikul alates 2004. majandusaastast varude all kajastatud müügiks ostetud metalli summas 131 356 krooni (aastaaruannete Lisa 4). 2007. aastal on laovaru likvideeritud. Mis varudega tehti, ei ole ajutisele haldurile teada. Kokkuvõte vara osas: 1) võlgnikul on raha summas 61,83 krooni; võlgnik on väitnud endal olevat nõudeõigusi summas 5 993 457 krooni (sh nõue Maksuja Tolliameti vastu 646 013 kr). Ajutises pankotimenetluses on kinnistust 2) leidnud, et võlgnikul ei ole nõuet Maksu- ja Tolliameti vastu, kuid samas võib võlgnikul olla muid, võlgniku pankrotiavalduses nimetamata nõudeid. Ebaselged on nõuete tekkimise asjaolud ja kohustatud isikute maksevõimelisus; 3) selgust ei ole saadud võlgnikule kuulunud materiaalse vara koosseisus ja selles, mis sellest varast on saanud.

VÄLJA SELGITATUD VÕLAD

Maksuvõlad Maksu- ja Tolliameti andmetel on seisuga 2.04.2008 võlgniku maksuvõla suurus 2 474 213 krooni (lisa 23). Töötasuvõlad

Võlgniku teatel tal töötajate ees töötasu võlgu pole. Ka ükski töötaja ei ole ajutisele haldurile teatanud oma nõudest võlgniku vastu. Muud kohustused

1.Võlgniku väitel on tal kohustus JAV ees summas 667 660,67 krooni. Seejuures on huvipakkuv asjaolu, et laen on antud enamasti sularahamaksetega kassasse ning ka enamik laenu tagastusi on toimunud sularahas. Arvestades summade suurusi on see ebatavaline. 2006. majandusaasta aruande kohaselt ei makstud juhatusele (s.o JAV) töötasu. Pangaväljavõtetest nähtub, et JAV maksti 2006. aastal võlgniku pangaarvelt välja 228 500 krooni selgitusega „Palk“ ja „Päevaraha“. Kuna 22.12.2000 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 453 kohaselt töölähetuse päevaraha alammäär on välislähetusel 350 krooni päevas, siis maksimaalne päevaraha suurus 2006. aasta eest oli välislähetuse puhul 126 000 krooni (350 x 30 x 12). Seega 102 500 krooni maksti JAV millegi muuna kui päevaraha. Kuna talle makstavat tasu ei saa majandusaasta aruande kohaselt pidada ka töötasuks, siis võib olla tegemist laenu tagastamisega.
2.Võlgniku väitel on tal kohustus TBW’i ees summas 4500 krooni. Pangaväljavõtetest nähtub, et TBW’ile maksti 2006. ja 2007 aastal võlgniku pangaarvelt välja kokku 650 000 krooni selgitusega „Palk“ ja „Päevaraha“. Ka siin vajab päevarahade ja palga arvestus kontrollimist, et selgitada välja, kas selliste selgituste all ei tasutud tegelikult ka muid kohustusi. Täitemenetluse registri andmetel pole võlgniku suhtes käimas täitemenetlusi. Kokkuvõte võlgade osas: 1) võlgnik võlgneb Maksu- ja Tolliametile 2 474 213 krooni; 2) teiste võlgade tekkimise ja võimaliku tasumise asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

HINNANG VÕLGNIKU

VÕIMALUSTELE

VARALISELE

SEISUNDILE

JA

TERVENDAMISE

Hinnang varalisele seisundile sõltub käesoleval juhul võlgniku nõuete, eelkõige laenu tagastamise nõude sissenõutavusest ja kohustatud isiku maksevõimest. Kui selgub, et kohustatud isik oma võlga tunnistab ja on maksevõimeline, ei ole võlgnik maksejõuetu. Kui kohustatud isik ei ole maksevõimeline või vaidleb nõudele põhjendatult vastu, siis on võlgnik maksejõuetu isegi juhul, kui nõuded ostjate vastu õnnestub sisse nõuda.

MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUS

Eeldusel, et kohustatud isik laenu ei tagasta, on maksejõuetuse põhjuseks tagatiseta laenu andmine EOY-le.

KURITEO TUNNUSTEGA TEOD

Olenevalt sellest, mis ajal võlgnik andis laenu EOY-le ja kuna oli laenu tagastamise tähtaeg, võis võlgnikul juba mõni aeg tagasi tekkida kohustus lugeda laenu tagastamine ebareaalseks. Ajast, mil laen osutus ebareaalseks laekuvaks, on võlgnik olnud maksejõuetu. Kui võlgnik ei esitanud pankrotiavaldust viivitamatult pärast seda, kui laen osutus ebareaalseks, siis ei esitanud võlgnik õigeaegselt pankrotiavaldust. Seega võib võlgniku juhatuse liikme tegevuses olla KarS § 3851 koosseis.

PANKROTIMENETLUSE KULUDE KATMISE VÕIMALUS

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid.

TAGASIVÕITMISE, TAGASINÕUDMISE JMT VÕIMALUSED

1.Nagu eespool märgitud, on võlgniku pangakonto väljatrükist nähtuvalt võlgnik ajavahemikul 1.01.2006–30.06.2007 tasunud oma pangaarvelt JAV’le 425 650 krooni ja TBW’ile 650 000 krooni (enamalt jaolt selgitusega „palk ja päevaraha“). Mõlemal juhul tekib küsimus, kas tegemist oli põhjendatud maksega. JAVkui juhatuse liikme puhul küsitav ka veel see, kas juhul, kui selline tasu oli töötasu, vastas see võlgniku majanduslikule olukorrale. Sellise nõude kehtestab ÄS § 1801 lg 2. Seega võib tõusetuda JAVkui osaniku vastutuse küsimus.
2.Võlgniku 2006. ja 2007. a kassaraamatu väljatrükist nähtub, et võlgnik on neil aastatel tagastanud JAVlaenu summas 817 389 krooni, sellest 112 389 krooni tagastati 31.12.2007 selliselt, et pärast laenu tagastamist võlgnikule enam raha jäänud. Tegu võib olla ühe võlausaldaja eelistamisega teisele. 22.04.2008 toimunud kohtuistungil ajutine haldur soovib istungi edasi lükkamist, et välja selgitada Soomes paiknevate võlgnikuga seotud äriühingute maksevõime. Haldur on seisukohal, et olemasoleva informatsiooni puhul võib arvata, et tegemist on raugemisega, kuid oma seisukohtade kinnitamiseks soovib haldur saada rohkem informatsiooni. 15.05.2008 kohtuistungil on ajutine haldur kokkuvõtvalt arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Seetõttu on ajutine haldur kooskõlas PankS § 29 lg 1 seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Võlgnikul vara puudub. Halduri aruande kohaselt ajutise halduri poolt võlgniku väljaselgitatud võlad moodustavad vähemalt Maksu- ja Tolliametile 2474 213 krooni krooni. Võlgniku väitel tal kassajääk puudub . Ajutise halduri aruande kohaselt põhivara pankrotimenetluse alustamise seisuga puudub. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Olemasoleva vara näol võlgadele kate puudub. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutisele haldurile on ebaselge maksejõuetuse tekkimise põhjused. Pärast ajutise halduri aruande esitamist kohtule halduri poolt kogutud täiendava informatsiooni kohaselt, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et käesolev menetlus tuleb lõpetada raugemisega. Kuna võlgnik on rahatu puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, seega ajutine haldur on

kokkuvõtvalt seisukohal, et menetlus lõpetada raugemisega. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb lõpetada OÜ V pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist.

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja