Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
05. juuni 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-52691
Tsiviilasi
RR`i avaldus OÜ WCpankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Võlausaldaja: RR (isikukood XXX, elukoht XXX); Võlausaldaja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Martin Pärn (Advokaadibüroo Nielson & Pärn, asukoht XXX); Võlgnik: OÜ WC(registrikood XXX, asukoht XXX); juhatuse liige AL(isikukood XXX, elukoht XXX); Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Eve Selberg (IK XXX Advokaadibüroo Selberg ja Ko asukoht XXX). 19. mai 2008. a
Lõpetada OÜ WC(registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Likvideerida OÜ WCja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ WClikvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Eve Selbergile. Vabastada ajutine pankrotihaldur Eve Selberg pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast OÜ WC kustutamist äriregistrist. Määrata OÜ WC dokumentide hoidjaks AL(isikukood XXX, elukoht XXX). Määrata ajutisele pankrotihaldurile Eve Selbergile ajutise halduri tasu 5 263 (viis tuhat kakssada kuuskümmend kolm krooni), millest kuuluvad kinnipidamisele füüsilise isiku tulumaks, kogumispension ja millele lisandub sotsiaalmaks 1 737 ( üks tuhat seitsesada kolmkümmend seitse) krooni. Kohtute Raamatupidamiskeskusel välja maksta Eve Selbergile (IK XXX arveldusarve XXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas) Rahandusministeeriumi tagatistekontole RR’i poolt 16.01.2008. a ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt brutosumma 5 812 (viis tuhat kaheksasada kaksteist) krooni.
Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada RR’ile (IK XXX arveldusarve XXXXXXXXXXXXX) 16.01.2008. a makstud tagatisest pärast ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks väljamakse tegemist järelejääv summa, s.o. 1 188 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa) krooni. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus Võlausaldaja RR esitas 19.12.2007.a kohtule avalduse OÜ WC pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli võlausaldaja RR`i ja võlgniku OÜ WC vahel 15.12.2004.a sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 7/151204, mille esemeks oli elamu ehitamine aadressil XXX. Võlgnikupoolsest lepingu rikkumisest tulenevalt andis võlausaldaja võlgnikule 18.11.2005.a kirjaga täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Seejärel ütles võlausaldaja lepingu 20.01.2006.a ülesütlemisavaldusega üles ja esitas ühtlasi ka lepingust tuleneva leppetrahvi tasumise nõude. Võlgnetava leppetrahvi suurus on lepingu lõpetamise seisuga 20.01.2006.a 70 400,00 krooni. Täiendavalt võlgneb võlgnik võlausaldajale tagastamata ettemaksu näol 176 150,00 krooni. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist 20.01.2006.a ja võlausaldaja on teda 27.10.2007 kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. OÜ WC võlgneb RR`ile leppetrahvina 70 400,00 krooni ja tagastamata ettemaksu näol 176 150 krooni, kokku 246 550,00 krooni. Ajutise halduri aruanne OÜ WC on kantud äriregistrisse 22.12.2003.a. osakapitali suurusega 40 000 krooni, ainuosanikuks on ALt. Võlgnik teostas erinevaid ehitus- ja remonditöid, olulisemad tellijad olid OÜ S , OÜ R ja mitmed eraisikud. ALgaranteeris ka isiklikult mitmeid ehituslepingutest tulenevate kohustuste täitmisi. Võlgniku tegevjuht oli AL. 2004.a. ja 2005.a. esimesel poolel ilmnes võlgniku poolt teostatud töödes puudusi, tellijatega tekkis lahkarvamusi teostatud tööde kvaliteedi osas, mille tõttu jäid vormistama tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning tellijad lõpetasid ühepoolselt lepingud. Võlgnik tellijatele nõudeid ei esitanud, käesolevaks ajaks on tehingust tulenevad nõuded aegunud. Võlgniku 31.08.2005.a. bilansis kajastuvad käesolevaks ajaks aegunud nõuded summas 617 454 krooni, nõuete alusdokumendid puuduvad, uue bilansi koostamisel tuleks need maha kanda. Võlgnikul oli 31.08.2008.a. bilansi järgi põhivara maksumusega 254 410 krooni, võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt sealhulgas 2 AS-ilt HL liisitud autot, millised on 2006.a. liisinguandjale tagastatud, samuti kontorisisustus ja tööriistad. Kontorisisutus jäi üürileandjale AS-ile E üürivõla katteks, tööriistad on ehitusobjektilt XXX varastatud. Võlgnik laenutas tööks vajalikke tööriistu ja soojakuid RK E OÜ-lt ja R OÜ-lt. Võlgnik tegutses esialgu OÜ-lt RK üüritud kontoriruumis asukohaga XXX, hiljem AS-ilt E üüritud kontoriruumis aadressil XXX Tallinnas, AS E ütles üürilepingu üles augustis 2005.a., võlgniku majandustegevus lõppes täielikult 2005.a. novembris, kui OÜ S lõpetas ühepoolselt võlgnikuga sõlmitud ehituse tööettevõtulepingu Harjumaal XXX asuvale kinnistule ridaelamu ehitamiseks põhjusel, et võlgnik jäi oluliselt maha tööde teostamise graafikust. Saldo Võlgniku arvelduskontol nr XXXXXXXXX AS Hansapangas on 0 krooni ( AS Hansapank 09.05.2008.a. kiri lisatud ettekandele lisana nr 1). Saldo Võlgniku arvelduskontol nr
XXXXXXXXXXX AS Hansapangas on 11,05 krooni Eesti Riikliku Autoregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid ega muud vara liiklusregistris registreeritud ei ole (ARK 12.05.2008 kiri lisatud ettekandele lisana nr 2). Võlgniku juhatuse liige AL kinnitas 13.05.2008.a. kohtumisel pankrotihalduriga, et vara võlgnikul käesoleval ajal puudub. Vara puudumist võlgnikul kinnitava ajutise halduri päringud riiklikesse registritesse. Seega on Võlgnikul vara 11,05 krooni. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse andmetel on Võlgniku maksuvõlgnevusi kokku 103 888 krooni, sellest põhivõlg 66 470 krooni ning intress 37 418. Võlgniku poolt on koostatud ligikaudne võlgnevuste nimekiri seisuga 14.05.2008, mille kohaselt on võlgnikul kohustusi ilma maksuvõlata 1 546 378 krooni ( Võlgniku poolt 14.05.2008 koostatud ostuvõlgnevuste aruanne lisatud ettekandele lisana nr 4). Võlgnevuste hulgas on kajastatud ka RP`i töötasunõue Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni 25.10.2005.a. töövaidluskomisjoni otsuse alusel. Võlgnevus koos maksuvõlaga on 1 650 266 krooni. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikul on kohustusi kokku 1 650 266 krooni. Võlgniku esindaja on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas halb koostööpartnerite valik, käibevahendite puudus ning vaidlused tellijatega ning tellijate poolne lepingute ühepoolne lõpetamine. Ajutine pankrotihaldur nõustub, et üheks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt väljatoodud asjaolud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et Võlgniku maksejõuetus põhjustatud ka äriühingu juhataja halvast käitumisest, ei otsitud uusi väljundeid majandustegevuse arendamiseks ja jätkamiseks ning loobuti tegutsemisest. Võlgniku juhatus on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses, mis on käsitletav raske juhtimisveana pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku juhatuse liige on kasutanud sularaha, kassa arvestust ei ole esitatud, perioodi 2005 august kuni november kohta on olemas vaid suures koguses raamatupidamisest läbikandmata arveid ja tšekke. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud raamatupidamise korraldamise nõudeid, mis võib kaasa tuua vastutuse KarS § 381 1 järgi. Võlgnikule on tehtud 07.03.2007.a. hoiatusmäärus äriregistrist kustutamiseks põhjusel, et majandusaasta aruanne on esitamata. Ajutine pankrotihaldur leiab, et juhatuse liikme A L suhtes võiks kohaldamisele kuuluda juhatuse liikme vastutus äriseadustiku § 187 järgi, kuna ta ei täitnud juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. See kohustus sätestab ka seda, et juhatuse liige peaks olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas juhatuse liikme AL poolne hoolsuskohustuse rikkumine, äripartnerite halb valik ja nõuete õigeaegne esitamata jätmine tellijatele, mis on käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, mis võin kaasa tuua vastutuse KarS § 385 1 järgi. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. Kohtuistung Kohtuistungil 19.05.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrot on võimalik välja kuulutada juhul kui võlausaldaja tasub pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi. Võlgausaldaja esindaja nõustub kandma ajutise halduri tasu ja kulutused, kuid ei ole nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti Harju Maakohtu tagatiste kontole. Võlgnik kohtusse ei ilmunud. Kohtumääruse põhjendused
Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindajad ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku pangakontodel on rahalisi vahendeid kokku 11.05 krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustuvad 1 650 266 krooni. Võlgnik on maksevõimetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus lõppes täielikult 2005.a. novembris. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas lisaks võlgniku poolt märgitud käibevahendite puudusele ning vaidlustele tellijatega ja tellijate poolne lepingute ühepoolne lõpetamine, ka juhatuse liikme AL poolne hoolsuskohustuse rikkumine, äripartnerite halb valik ja nõuete õigeaegne esitamata jätmine tellijatele. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust kohtule ei esitanud. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku juhatuse liige on kasutanud sularaha, kassa arvestust ei ole aga esitatud perioodi 2005 august kuni november kohta, olemas on vaid suures koguses raamatupidamisest läbikandmata arveid ja tšekke. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatus jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses, mis on käsitletav raske juhtimisveana pankrotiseaduse tähenduses. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et AL on alates 2005. a keskpaigast äriühingu majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamata jätmisega, samuti 2005. a lõpus pankrotiavalduse esitamata jätmisega juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlikult, kuna iga mõistlik inimene taolises ametis oleks aru saanud makseraskuste ilmnemisel vajadusest käituda korraliku ettevõtja hoolsusega ning kooskõlas äriseadustikus sätestatuga. Võlgniku juhatuse liige seda teinud ei ole. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldaja ei nõustu tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 4,048 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu brutosumma 5 263 krooni. Võlausaldaja on nõustunud pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et
kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 9 alusel kuulub ajutisele haldurile väljamaksmisele 5 263 krooni, millest kuulub kinnipidamisele kogumispension 105 krooni ja tulumaks 1 083 krooni ning millele lisandub sotsiaalmaks 1 737 krooni Harju Maakohtu tagatistekontole võlausaldaja poolt makstud 7 000 krooni arvelt. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule AL’ele.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.