Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Määruse tegemise aeg ja koht
03.06.2008, Rakvere kohtumaja, Võidu 2, 44311
Tsiviilasja number
2-07-30461
Tsiviilasi
OÜ Saclefor pankrotimenetluses
Menetlustoiming
lõpparuande kinnitamine ja pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised
OÜ Saclefor (reg.kood 10496769, pankrotis), Kalevipoja 3-7, Kadrina, Kadrina vald, 45201 LääneVirumaa, juhatuse liige - T T (isikukood xxxx), elukoht: xxxx Pankrotihaldur Tiia Kalaus – Tähe Õigusbüroo OÜ, Uus 11-33, 50603 Tartu linn
Kirjalikus menetluses
taotlus rahuldada.
Kinnitada OÜ Saclefor (pankrotis) (reg.kood 10496769) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus. Kinnitada pankrotimenetluse teenindamise kuluks (halduri tasu koos menetluskuludega) 20 000 krooni, millele lisandub käibemaks summas 18%, kokku 23 600 krooni /kakskümmend kolm tuhat kuussada/ krooni ning välja mõista see Tähe Õigusbüroo kasuks. Nimetada pankrotimenetluse lõppemisel dokumentide hoidjaks T T (isikukood xxxx, elukoht: xxxx) Vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus (halduritunnistus nr.141) pärast äriühingu registrist kustutamist halduri ülesannetest.
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse aluseks olevad asjaolud: Lõpparuanne on esitatud pankrotiseaduse § 163 lg 3 ja 65 alusel ja tuginedes võlgniku raamatupidamise dokumentatsioonile. OÜ Saclefor (reg.kood 10496769) oli registreeritud äriregistris 17.12.1998, viimane aadress – Kalevipoja 3-7, Kadrina alevik Kadrina vald Lääne-Virumaa, põhikirjaliseks tegevuseks oli põhiliselt toidukaupade jae- ja hulgikaubandus, kaubandustegevus toimus renditud pindadel - põhiliselt Rakveres, Tartu 1 asuvas kaupluses, samuti Laial tänaval asuvas toidubaaris „Oaas“, juhatuse liikmeks oli T T, osanikeks - T T ja A T.. Menetluse käik. 22.10.2007 Viru Maakohtu otsusega kuulutati välja OÜ Saclefor (reg.kood 10496769) pankrot. Sama otsusega nimetati pankrotihalduriks Tiia Kalaus. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus 15.11.2007. 11.01.2008 kinnitas kohus esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuse ettevõtte tegevuse lõpetamiseks ja võlgniku kui juriidilise isiku likvideerimiseks; pankrotihalduriks kinnitati samal koosolekul Tiia Kalaus. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab võlausaldajate üldkoosolek. Jaotusettepanek kinnitati kohtumäärusega 23.04.2008. T T on määruse kätte saanud 26.05.2008. 14.05.2008 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 06.05.2008; vastuväiteid sai esitada kuni 16.05.2008. Lõpparuandest nähtub, et seisuga 05.05.2008 on OÜ Saclefor pankrotimenetluses laekunud pankrotipessa kahju hüvitamiseks kokkuleppel T T 100 000 krooni; sellest 20 000 krooni tasus ta võlgniku eest kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Pankroti väljakuulutamise ajal olemas olnud materiaalne põhi- ja käibevara (bilansilise maksumusega 8 390 krooni) ei olnud realiseeritav vara täieliku amortiseerumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu. Pankrotimenetluses on tehtud väljamakseid PankrS § 146 lg 1 alusel menetluse läbiviimiseks summas 40 223 krooni (sellest: ajutise pankrotimenetluse kulud 12 579 krooni, menetlusaegsed maksud – 3 700 krooni, riigilõiv summas 300 krooni, panga teenustasud – 44 krooni; pankrotimenetluse teenindamine (s.h. halduritasu) 23 600 krooni, transpordikulu (kütus) – 696 krooni. Eraldi halduritasu nõuet ei esitata, kogu perioodi eest menetluskulu suuruseks palub haldur kinnitada 23 600 krooni (20 000 + käibemaks 18%), vastavalt menetluse teenindamiseks Tähe Õigusbüroo esitatud arvele. Jaotistena on tasutud II järgu nõudeid (PankrS § 153 lg 1 p 2) võlausaldajatele summas 59 000 krooni (s.h. tingimuslik nõue), s.o. kogu nõuete kogusummast 10,48%. Kokku on pankrotimenetluses tehtud väljamakseid summas 99 223 krooni. Rahaliste vahendite jääk on 81 krooni.
Panditud vara ei olnud, kogu vara on müüdud, teistelt isikutelt vara laekumas ei ole, kõik on laekunud. Halduri tegevusaruande kohaselt võttis ta pankrotivara valitsemisel seisukoha, et eelpool nimetatud bilansilise jääkmaksumusega vara ei ole selle täieliku amortiseerumise tõttu realiseeritav. Haldur teostas analüüsi võlgniku tegevusest ja tuvastas, et seoses pankrotiavalduse viivitamisega (01.01.2006-22.10.2007) oli võlausaldajate ees tekitatud kahju summas ca 232 870 krooni. Juhatuse liikme T T sõlmiti kokkulepe kahju hüvitamiseks summas 100 000 krooni, millest 20 000 krooni olid tasutud deposiiti menetluskulude katteks pankroti väljakuulutamisel. Maksegraafik sõlmiti kuni 15.12.2008, kuid T T poolt lõpetati see juba 25.04.2008 kogu võlgnevuse tasumisega. II järgu nõudeid (pankrS § 153 lg 1 p2) tunnustati kokku summas 562 586.40 krooni, sellest rahuldati 10,48% ehk 59 000 krooni; saamata jäänud jaotis (89,51%) moodustab kogusummas 503 586,40 krooni ning jaguneb järgmiselt: Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) summas 485 164.68 krooni (saamata jaotis 86,24 %); ja 1 073.26 krooni (saamata jaotis 0,19%); Reisona OÜ krooni summas 12 308 krooni (saamata jaotis 2,19%); AS Severi Kaubandus summas 1818.36 krooni (saamata jaotis 0,32 %), M P – saamata nõue – 3 222.46 krooni (saamata jaotis 0, 57%). Halduri poolt hagisid esitatud ei ole ja ei esitata. Tagasivõitmise võimaluste analüüsimisel asus haldur seisukohale, et kaubabussi võõrandamist tagasi võita ei ole otstarbekas, kuna sellega tasuti hankijate võlgu ning rahalisi vahendeid sellest ei saadud. Samuti oleks spetsiifilise kaubabussi müük pankrotimenetluses kõrgema hinna eest, kui seda võlgnik oli teinud, äärmiselt ebatõenäoline ning kohtumenetlusega seoses oleks ilmselt suurenenud menetluskulud. Võlgnik ei ole teinud makseid ühte võlausaldajat teisele eelistades. Maksejõuetus oli täielikult välja kujunenud juba 2005.aasta lõpuks, mistõttu 2006.aasta alguses oleks tulnud esitada pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamisel on tekkinud kahju eelkõige maksuhaldurile viiviste suurenemise tõttu. Võlgniku juhatuse liikme vabatahtliku soovi alusel sõlmiti kokkulepe kahju osaliseks hüvitamiseks 100 000 krooni ulatuses, mis moodustab ca 50 % tuvastatud kahjusummast ning on tavalises pankrotimenetluses üheks aastaks maksegraafiku sõlmimisega väga hea tulemus. Kokkulepitud summa on käesolevaks ajaks täielikult tasutud ning pankrotimenetlus on võimalik lõpule viia pool aastat enne prognoositud lõpetamist. Haldur on kompromissi saavutamisel arvestanud menetluse ökonoomsust, kuna kohtuvaidlustele kuluvat aega ja vahendeid arvestades ei oleks ilmselt saadud suuremat kasu kui saavutatud kompromissiga. Maksejõuetuse tekkimise algusajaks oli 2004.aasta lõpp, mis oli põhjustatud konkurentsi suurenemisest antud piirkonnas, teostatud remondikuludest ja ajutise tegevuse peatamisest tervisekaitseameti poolt. Pidev maksejõuetus kujune välja 2005.a. lõpuks. Pankrotiavalduse mitteõigeaegset esitamist hinnatakse raskeks juhtimisveaks, mis on tekitatud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Halduri arvates on antud asjas vastutav isik oma rikkumisest aru saanud ning teinud endas sõltuva, aidates kaasa kahju osalise hüvitamisega võlausaldajate nõuete kiiremaks rahuldamiseks ja on hoidnud seega ära ka täiendavate menetluskulude tekke.
Kohus leiab, et lõpparuanne kuulub kinnitamisele ning seoses pankrotimenetluse lõpetamisega kuulub haldur oma kohustustest ka vabastamisele. Kohus on tuvastanud, et võlgniku ja võlausaldajate õigusi pankrotimenetluses ei ole rikutud, halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning vastavuses pankrotivara haldamise seotud kulutustega. Esitatud aruanne vastab PankrS § 162 sätestatule ning selle võib kinnitada. Vastuväiteid lõpparuandes toodule ei ole haldurile ega kohtule esitatud. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid kaubanduse ja toitlustusega tegeleval väikeettevõttel tekkinud majandusraskused suurenenud konkurentsi tingimustes. Kohus leiab, et kuigi pankrotiavaldust ei ole esitatud õigeaegselt, puudub antud juhul alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Võlgniku juhatuse liige on esinenud rikkumisest aru saanud ja igati oma võimaluste kohaselt kaasa aidanud kahjude osaliseks hüvitamiseks ja pankrotimenetluse kiiremaks läbiviimiseks. Pankrotimenetlus on lõppenud ning ettevõte on likvideeritud. Haldur taotleb halduritasu väljamõistmist koos menetluse teenindamise kuludega Tähe Õigusbüroo poolt arve alusel summas 20 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Arvestades pankrotimenetluses laekunud vahendeid ja menetluse läbiviimise kiirust, on esitatud taotlus ka põhjendatud - haldurile töötasu eraldi määramata on võlausaldajate jaotiste väljamakseteks jääv protsent suurem. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Vajadus halduri poolt oma ülesannete täitmiseks pärast pankrotimenetluse lõpetamist antud menetluses puudub, kuna pankrotivarasse rohkem raha laekumas ei ole, samuti ei ole esitatud ega esitata hagisid. Eelnevast tulenevalt kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele ning haldur kohustustest vabastamisele. Vastavalt halduri ettepanekule tuleb dokumentide hoidjaks määrata endine juhatuse liige T T, kes on selleks andnud ka oma nõusoleku. Pankrotiseaduse § 164 lg 1 kohaselt võib määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, esitada võlgnik määruskaebuse. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt võib võlausaldaja esitada pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt § 161 lg 2 või 163 lg 2 vastuväite. Käesolevas asjas vastuväiteid ei ole esitatud. Kohus juhindus pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotiseaduse § 162-165 ja TsMS § 661 hagita menetluse kohta sätestatust. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 16. juunil 2008. a. Nooremreferent
/allkiri/
I. Külavee L. Herne L. Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.