Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Viru Ringkonnakohtule.

Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 31.03.2008 võlgniku Fresno Grupp OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tootis äriühing plaatmaterjalist mööblit- köögid, garderoobid, kapid, riiulid. Kahjuks kujunes 2007.a. Eestis välja majanduslik olukord, milles arengule ja mahtude suurenemisele panustatud tootmisele ei leidunud enam piisavalt turgu ning rentaablus vähenes märgatavalt. Seega sõltumatult juhtkonna pingutustest ettevõtte jooksvate ja püsikulude vähendamiseks, vähenes müügimaht oluliselt, mistõttu jäi võlgnikul käibevahendite puuduse tõttu tasumata mitmed arved ja jooksvad maksud. Käesoleva seisuga on ainsateks varadeks nõuded ostjate vastu, mis on tekkima hakanud 2005.aastast ja mida siiani ei ole õnnestunud sisse nõuda. Kohustusi on kogusummas 1 738 849.04 krooni. Avalduses leiab võlgnik, et äriühing on maksejõuetu ja see olukord ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kõik juhatuse liikmed kinnitavad suuliselt istungil, et äriühingu majanduslikult halb olukord sai neile teatavaks juba 2007.a juulikuus, kuid mingil põhjusel loodeti veel uuesti turule siseneda ja jalad alla saada. Jaanuaris 2008 selgus, et mingit taaskäivitumist siiski loota ei ole mõtet. Ajutine haldur Ajutine haldur on esitanud võlgniku majandusliku olukorra kohta ettekande alljärgnevalt:

VÕLGNIKU VARAD

Järelpärimiste vastusest krediidiasutustelt on võlgnikul konto AS-s Hansapank 221021809072, mille jääk on 92.- krooni, kuid panga teenustasude võlg on 90 kr. Võlgniku andmetel on tal kassajääk 3 132,65 krooni. Kokku raha jääk 3 224,65 krooni.

NÕUDED KOLMANDATE ISIKUTE VASTU

Võlgniku andmetel on ostjatelt laekumata 16 597 krooni, mis kõik on kantud ebatõenäoliselt laekuvateks arveteks. Tabel 1. OÜ Fresno Grupp poolt esitatud debitoorne võlg. Arve nr Kuupäev Tähtaeg Klient Summa 250235 25,08,05 30,08,05 Gordon Grupp OÜ 6 683,00

250206 260002 260042

01,08,05 06,08,05 Hardwoods PR OÜ 05,01,06 10,01,06 Hardwoods PR OÜ 15,03,06 29,03,06 TenTarEst OÜ Kokku

6 608,00 354,00 2 952,00 16 597,00

Tabelis 1 toodud arvete nimekirjast nähtub, et tegemist on juba mitmeaastaste võlgadega, mille sissenõudmine on eeldatavasti ebareaalne. Võlgniku selgituste kohaselt on sissenõudmisega korduvalt tegeletud, kuid see ei ole õnnestunud. Seega puuduvad äriühingul varana nõuded kolmandate isikute vastu.

PÕHIVARA

Võlgniku bilansis ei kajastu põhivara. Võlgniku kasutuses on olnud liisingvara ja võlgnik on olnud kahe sõiduki vastutav kasutaja. Äriühingul on olnud liisinglepingutega kaks sõidukit, kuid kuna tegemist on liisingfirmade varaga, siis ei saa antud sõidukeid käsitleda OÜ Frenso Grupp põhivarana. Õiguslikult aga ei kuulu liisingvara võlgnikule liisinglepingu ennetähtaegsel lõppemisel. Liisinglepingute lõpetamise ajal oli liisingule tasumata lepinguline kohustusvõrdne asjade jäägiga. Tabel 2. Liisitud sõidukid (ARK vastuse põhjal) ehitusvastutav Sõiduk number aasta Omanik kasutaja märkused Renault Master 304AVU 2005 Hansa Liising Eesti Fresno Grupp Mazda 6 846MFJ 2005 Nordea Finance Estonia Fresno Grupp esmane registreerimine KOKKU VARAD 3 224,65 krooni

VÕLGNIKU VÕLAD

Pandiga /hüpoteegiga tagatud nõuded: ei ole Muud nõuded: Võlad hankijatele: Kokku 769 381,07 krooni, mis jaguneb 34 võlausaldaja vahel (ajutise aruande lisa nr 3). Maksu-ja Tolliameti nõue seisuga 18.04.08 seisuga on 946 647 krooni, millest 849 616 krooni on põhivõlg ja 91 031 krooni on intressivõlg. Töötajate nõuded: 11 töötajaga on töölepingud lõpetamata. Töötajate nõue on summas 249 413.- krooni . Antud nõue moodustab vaid jaanuar, veebruar, märts tasumata töötasu nõudest. Nõudele lisanduvad menetluse käigus töölepingu lõpetamise hüvitised ja kasutamata puhkusehüvitis. Samas suureneb eelpool nimetatud nõuetega ka tulu- ja sotsiaalmaks. Lühiajalised laenud: 62 794,35 krooni. KOHUSTUSED KOKKU vähemalt 2 028 235,42 krooni VÕLGNIKU TEGEVUSEST, MAKSEVÕIMEST NING MAKSEVÕIMETUSE

PÕHJUSTEST

Antud olukorra kirjeldamisel on ajutise halduri poolt aluseks võetud võlgniku seletused ja võlgniku poolt esitatud aruanded ning osalised 2007 aasta kohta esitatud raamatupidamisalgdokumendid . OÜ Fresno Grupp peamiseks tegevusalaks oli puitmööbli valmistamine ja teenustööna puitmaterjali saagimine ja hööveldamine. Majandustegevus seiskus veebruaris 2008.a. Ajutine haldur analüüsis 2005 ja 2006 aasta varade ja kohustuste suhet ning võttis vaatluse alla ettevõtte müügikäibe ja ärikasumi ja kahjumi. Tabel 3. Vara, netovara , käive ja kasum . käibevara 518 661,00 1 316 087,00 põhivara

VARA KOKKU

337 531,00 856 192,00

43 000,00 1 359 087,00

kohustused s.h maksuvõlad netovara

407 272,00 172 340,00 448 920,00

1 145 259,00 431 486,00 213 828,00

4 184 101,00 261 989,00 -

5 044 004,00 209 426,00

müügikäive ärikasum

-

Tabel 3 näitab, et ettevõte on 2005 ja 2006 aasta lõpetanud enam vähem ühe suure kahjumiga, kuigi müügikäive on ligi 20% tõusnud 2006 aastal. Eeldatavalt müügikäibe suurenemisega toimus ka materjali mahtude kasv ning 20% müügikäibe suurenemine , ei toonud kaasa oodatud kasumit. 2005 ja 2006 aastal on ettevõtte netovara olnud positiivne. 2007 aastal vaadati kvartaalselt bilansi (vt. lisa 4 ) ja kasumiaruande (vt. lisa 5) aegridasid . 2007.a. äriühing majandustegevus oli kasumiaruande ridade põhjal rentaabel kuni juunikuuni, alates juunist langes ettevõte käive ning tekkis majandustegevusest kahjum, iga kuu ca sadakuni kakssada tuhat krooni. Äriühingul käive langes olulisel määral, samas ettevõtte kasumiga majandamiseks oleks olnud vaja tagada minimaalne kuu müügikäive ca 900 000 kr. Bilansi aegridadest selgub, et alates juulist igakuiselt kasvasid ettevõtte kohustused ning varad vähenesid, seega suurenes ka jooksev kahjum. Vaadates Maksu- ja Tolliameti isikukontokaarte, on näha, et kuni juunikuu tasus ettevõte deklareeritud maksud ning jooksvat maksuvõlga ei olnud. Maksuvõlg tekkis alates juulist 2007.a. Ajutine haldur koostas maksude määramise ja tasumise kohta tabeli (vt.lisa 7), millest on näha, et ettevõte ei suutnud enam tasuda jooksvaid maksuvõla kohustusi. Samas võib öelda, et kui ettevõte töötas, siis oli igakuina maksukohustus üle 200 000 krooni ning alates ettevõtte käibe langusega, vähenes ka igakuiselt tekkiv maksukohustus, olles siiski ca 120 000 kuni 150 000 kr kuus. Maksu- ja Tolliameti väljavõtte alusel (ajutise aruande lisa nr 8) on äriühingule määratud 2007.a. makse 2 159 229 krooni ja tasutud on antud maksudest 1 506 751 krooni ning tasumata maksudeks on maksud, mis on tekkinud peale juulit 2007.a. (lisa 9) Vaadates ettevõtte tegevusala, siis ole ka selge, et 2007 aastal ei olnud ettevõtte paindlik ümber korraldama hinna muutusi tootmis- ja turustusahelas. 2007 aasta kevadel toimus järsk puidu saematerjali hinna tõus. Seega oleks pidanud ettevõtte juhid/turustajad suurendama ka väljamüüdava toodangu hinda. Eeldatavalt seda ei tehtud ning seetõttu ettevõtte kahjum ka suurenes.

OÜ Fresno Grupp tegi peamiselt allhanget OÜ-le Enterior Partnerid. 2007.a. müügiarvete kogusumma 8 707 616 krooni, millest 7 540 611 krooni ehk 87% müügikäibest moodustasid arved OÜ-le Enterior Partnerid. OÜ Enterior Partnerid juhatuse liikmed ja osanikud on V K ja R M (antud isikud on ka võlgniku juhatuse liikmed), seega oli peamiseks müügikanaliks OÜ-ga Fresno Grupp seotud isik. OÜ Fresno Grupp osanikuks on OÜ HTFurniture. OÜ HTF Furniture juhatuse liikmeteks on olnud perioodil 25.08.2005 kuni 12.02.2008.a. V K, R V ja R M (samad isikud on ka võlgniku juhatuse liikmed) . OÜ -HTFurniture ja võlgniku vahelisi olulises mahus tehinguid ajutise halduri poolt ei tuvastatud ajutisele haldurile esitatud materjalide põhjal. Ajutine haldur võrdles 2006 aasta võlgniku ja OÜ Enterior Partnerid müügikäibeid ja kasumeid Tabelis 4. Tabel 4 . Võrdlus OÜ Enterior Partneri ja võlgniku andmete vahel. Enterior Partnerid Fresno Grupp müügikäive 7 976 906,00 5 044 004,00 ärikasum 681 886,00 209 426,00 Enterior Partnerid on töötanud kasumiga, sama ajal kui tema peatarnija on olnud kahjumis. Kuid ajutine haldur ei saa väita , et OÜ Enterior Partnerid kasum on tekkinud seetõttu, et ta on saanud odavamalt osta materjali võlgnikult, sest Enterior Partnerid müügikive on ligi 20 % kõrgem ning kasum võib tekkidagi 2 miljoni pealt. Selleks, et tõestada, kas OÜ Enterior Partneri kasum on tekkinud võlgnikult saadud kauba odavamast hinnast, on vajalik täiendavaid analüüse raamatupidamise kohta. Juurdepääsu on vaja ka OÜ Enterior Partnerid raamatupidamisele. (Võimalik vaid läbi eraldi oleva kohtuvaidluse ja dokumendinõude) Kuid ajutine haldur möönab, et kui on ka võimalik laiaulatuslik revisjon läbi viia, võib revisjoni tulemus olla negatiivne ehk et võlgniku tarnitud eeldatavalt odavam kaup OÜ Enterior Partnerid tootmis- ja turustusahelas ei taganud osaühingule kasumit.

TAGASIVÕITMISE JA –NÕUDMISE VÕIMALUSED

Äriühingu põhiline majandustegevus seiskus veebruaris 2008 aastal. Kolm kuud enne ajutise pankrotimenetluse algatamist ehk perioodil 03.01.08 kuni 03.04.08 teostas võlgnik väljamakseid, mis jagunesid järgnevalt: 1.Avansiaruannetega jooksvad kulud 35 316,24

Ajutise halduri oletused seoses OÜ –ga Enterior Partnerid on toodud eelmises alajaotuses. Tagasinõuded juhatuse liikme vastu. Juhatuse liige ei ole täitnud äriseadustiku olevaid nõudeid – pankrotiavalduse viivitamatu esitamine. Juhatus sai aru alates augustist 2007.a., ta ei suuda tasuda hankijatele ja maksuametile, kui ta ei lõpeta ettevõtte tegevust. Pärast juunit 2007 on võlgnikul kohustusi juurde tekkinud ca 400 000 krooni. Samas lubab Äriseadustiku § 180 lg. 51 juhatusel teha makseid, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ka maksejõuetuse situatsioonis . Põhjalikum analüüs, võib küll tuua välja juhatuse liikme tegevusetusest tingitud tagasivõitmise aegumisest tuleneva kahju. Kuid see eeldab samuti revisjoni ja ka antud revisjoni tulemus võib osutuda negatiivseks, ehk kahju ei esine. Ühingu netovarast OÜ Frenso Grupp netovara on muutunud negatiivseks 2007 aasta jooksul. Seisuga 01.07.2007 on vara –kohustused ehk 695 913 – 1273 627 = -577 714 .- krooni Eeldatavalt sai ka juhatus aru augustis, et ettevõte on maksejõuetu, ei tasutud ka enam makse, mida deklareeriti. Äriseadustikust tulenevad kohustused osanikele ja juhatusele Vastavalt Äriseadustiku § 176 – kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Samas on juhatuse kohustuseks tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 51 tulenevalt esitada pankrotivaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas lubab antud säte juhatusel teha makseid, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

RASKED JUHTIMISVEAD JA KURITEO TUNNUSTEGA TEOD

Netovara negatiivsus ja teatamiskohustus. Eelnevalt on ajutine haldur kirjeldanud äriühingu netovara negatiivsust ning näidanud, et juhatus/osanikud ei ole käitunud Äriseadustiku nõuetest tulenevalt. Osanik/juhatuse liige on jätnud täitamata Äriseadustiku § 176 p.3 ja § 180 lg. 5 tulenevad nõuded (äriühingu netovara on negatiivne suvest 2007). Pankrotiavalduse esitamata jätmine ning osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine on Karistusseadustiku § 380 ja 3851 järgi karistatav tegu.

AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED:

Seisuga 12.02.2008 on võlgniku kohustused 2 028 235,42 krooni ning võlgnik omab varana 3 224,65 krooni. Võlgnik on maksejõuetu, sest puuduvad ettevõtet teenindavad rahavood, ning ettevõtte tegevusega ei ole võimalik katta kohustuste summat. Ettevõte on tegevuse lõpetanud. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse katteks. Ei esine tagasivõitmise võimalusi, kuigi keeruka revisjoni tulemusel võivad esineda nõuded juhatuse liikmete vastu hoolsuskohustuse täitmata jätmisest . Võlgniku maksejõuetuse põhjused on nii välised kui sisemised. Välised: puiduhindade järsk tõus; sisemised: ei suudetud turustusahelas kujundada ümber müügihindasid.

Võlgnik on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse. Antud juhul oleks võlgik haldurile teadaolevate andmete põhjal pidanud esitama pankrotiavalduse juba juulis-augustis 2007.a.. Tegemist ei ole suure äriühinguga, mis eeldaks suurt tööd aasta bilansi kokkupanemisel Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuigi seaduses puudub norm, millal tuleb debitoorne võlgnevus kanda bilansis ebatõenäoliselt laekuvaks, peaks see olema kajastatud äriühingu raamatupidamise eeskirjades. Hea tava kohaselt oleks mõistlik kui debitoorne võlgnevus, mille sissenõudmise tähtaeg ületab 0,5 aastat ja selle sissenõudmisega on tegeldud, tuleks kanda ebatõenäoliselt laekuvaks, et esitatud bilanssi saaks pidada tõeseks. Antud juhul ei saa võlgniku esitatud bilansikirjeid pidada reaalseteks. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohtu kolleegium on seisukohal, et ...”ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja näinud ka kriminaalvastutuse” (RK tsiviilasi nr 3-2-1-137-04, 07.12.2004). Ajutine haldur on seisukohal, et Fresno Grupp OÜ juhtorgani tegevuses on oma kohustusi rikkunud raske hooletuse tõttu. isik, kes kuulub äriühingu juhtorganisse, ei saa tugineda seaduse mittetundmisele ehk ei saa eeldada, et isikul puuduvad vastavad teadmised osaühingu juhtimisest ja talle pole teada juhtorganitele pandud seadusjärgsed kohustused. Ajutises menetluses esitatud ja kogutud materjalide põhjal on ajutine haldur seisukohal, et Fresno Grupp OÜ on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Samuti on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi pankrotiavalduse mittetähtaegsel esitamisel ning on kohustuse jätnud täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Juhatuse liikmed oleks pidanud esitama õigeaegselt pankrotiavalduse, sest pankrotiseis pidi olema sisuliselt teada juba hiljemalt 2007.a. lõpuks. Ühingus olevat käibevahendite nappust 2007.a. seisuga kinnitavad juhatuse liikmed ka oma pankrotiavalduses PankrS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Õiguslik põhjendus PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagasivõitmise aluseid ei esine juba üksnes seetõttu, et viimased tehingud, mis üldse ehk tehti, on tänaseks seda võrd ammused, et nende alusel nõuete esitamine on välistatud aegumise tõttu ja seda saanuks vältida, kui võlgnik oleks seadusenõudeid täites esitanud ise õigeaegselt pankrotiavalduse. Miks ja kuidas sai üldse tegutseda sisuliselt varatu äriühing, on arusaamatu, kuid selline on faktiline olukord, mis toob kaasa selle, et pankrotimenetlust ei ole võimalik vahendite puudumise tõttu läbi viia. Võlgnikul puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige R V tema nõusolekul. Ajutise halduri tasu ja kulud on juhatuse liikmed hüivtanud tasu maksmisega otse ajutise halduri vastavale kontole ja selle toimumist on ajutine haldur kinnitanud 29.05.2008 saabunud meilis. Eraldi tuleb hinnata ja analüüsida ajutise halduri seisukohta, kas juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi pankrotiavalduse mittetähtaegsel esitamisel ning on kohustuse jätnud täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. TsÜS § 35 kohaselt peavad jurdiilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustui täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. TsÜS § 36 sätestab pankrotiavalduse esitamise kohustuse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Raske juhtimisvea olemasoluks peab süü esinema kas tahtluse või raske hooletuse vormis. VÕS § 104 lg.5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raske juhtimisvea korral on juhtorgani liige oma kohustust rikkunud ning rikkumine on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohtu 07.12.2004 määruses nr. 3-2-1-137-04 leiti, et netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja sellele järgnevalt pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võib olla käsitletav raske juhtmisveana. Kui võlgniku juhatuse liige on rikkunud ÄS § 171 lg.2 või § 180 lg.5-1 sätestatud kohustust, siis peab kohus hindama rikkumiste seost võlgniku maksejõuetuse tekkimisega. PankrS § 28 lg.1 tõlgendamise kohaselt peaks kohus juhtimisvea ära märkima vaid juhul, kui see tõesti põhjustas maksejõuetuse, kuid õiguskirjanduses ei ole sellist tõlgendust ka päris õigeks peetud ja on leitud, et kohtu argumentatsioon peaks siiski kajastama juhtimisvea olemasolu ka juhul, kui see ei ole otseselt maksejõuetuse põhjuseks olnud. Kohus leiab, et kui osaühingu juhatuse liige ei esita seaduses sätestatud aja jooksul alates maksejõuetuse tekkimisest kohtule pankrotiavaldust ega kutsu kokku osanike koosolekut, siis on tegemist juhatuse liikme kohustuse olulise rikkumisega, mille süü vorm on vähemalt raske hooletus. ÄS § 180 lg.5-1 kehtib alates 01.01.2006, kuid juba alates juulist 2001 kehtis põhimõtteliselt samasisuline norm ÄS § 171 lg.2 p.1 ja 176 tolleaegsetes redaktsioonides. Kui võlgniku majandustegevus on seiskunud küllalt kaua enne pankrotimenetluse algust, siis ei saa eitada, et juhatuse liige on rikkunud seadusega talle pandud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Küsimus sellest, kas selline seadusest tuleneva kohustuse rikkumine põhjustas kahju tekitamise äriühingu võlausaldajatele, on jaatav, sest ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik sisuliselt tegelenud võlausaldajate, sealhulgas ka maksuameti, nõuete rahuldamisega.

Kohus loeb antud juhul raskeks juhtimisveaks asjaolu, et juhatuse liikmed, kelle puhul äriühingu juhtimise kogemus on küllalt pikaaegne, ei ole ilmutanud suutlikkust ja soovi võtta õigeaegselt vastu ühingu lõpetamise või tegevuse ümberkorraldamise otsust. PankrS § 28 lg.2 kohaselt juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus selle ära lahendis, sealhulgas ka pankrotimenetlust raugemisega lõpetavas lahendis Maksejõuetuse põhjusteks antud kaasuses võib pidada: äriühingu juhtide suutmatust organiseerida äriühingu majandustegevust tulemuslikult, liigse äririski võtmist seoses lepingupartnerite valikuga (hiljem on partneritelt võlgade sissenõudmine väidetavalt osutunud lootusetuks), suutmatust investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda. Võlgnikust otseselt sõltumatute põhjustena võiks välja tuua turu arenguid, mis ei olnud võlgniku jaoks soodsad, samas võlgniku juhatuse liikmete suutmatus turu muutustele asjakohaselt ja adekvaatselt reageerida viitab samuti juhtimisveale, mis omakorda annab tõuke pankotisituatsiooni tekkimisele, millele tulnuks reageerida seaduse kohaselt õigeaegselt pankrotiavalduse esitamisega. Raske juhtimisviga, mis seisnes õigeaegselt pankrotiavalduse esitamisega reageerimata jätmises, on kohtu hinnangul tulenev juhatuse liikmete suutmatusest tagada äriühingu majandulikult kasumlikku tegutsemist läbi vastavate äriplaanide ja õigustatud äririskide ja on seeläbi põhjuslikus seoses maksejõuetuse tekkimisega. Käesolevas määruses esitatud ajutise halduri aruandes kajastatud informatsiooni põhjal ja tulenevalt kohtu järeldustest, tuleb käesolev määrus selle jõustmisel saata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks juhatuse liikmete suhtes. Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

L. Herne

Kohtumäärus jõustus 16. juunil 2008. a. Nooremreferent

L. Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.