Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

-komisjoni 23.05.2007 otsuses kirjeldatakse ainult juhi õigusi mitte aga kohustusi, mille juht töölepingut allkirjastades endale võttis. Ühe lepingupoole kohustuste täitmata jätmine takistab teisel lepingupoolel oma kohustusi täita. Juhi omadus tööülesandeid mitte delegeerida, vaid püüd ise teha, tekitasid pingeid. Raskendatud oli tööalase teabe saamine ja puudus töö tegemiseks hädavajalik informatsioon, sealhulgas töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaardid jne. Töötaja töölepingu lõpetamise peamist põhjust teab tööandja esindaja P –R K . Sotsiaalabikeskuse direktor K K ei korraldanud konkurssi juhiabi ametikohale. Tulenevalt TLS § 113 lg.3 rikkus tööandja K K hagejat konkursita tööle võttes tema töölevõtmise eeskirju. Vältimaks TLS § 113 lg.3 järgset hüvituse maksmist V K tema kolme kuu keskmise palga ulatuses, tuli leida eksimuse korrigeerimiseks teine põhjus. Teine põhjus ongi see, mida hageja vaidlustab- TLS § 86 p.5 alusel toimunud vallandamine. Protseduurireeglid on kõik seadusega kooskõlas, aga seaduses ettenähtud alust ei ole. Peale selle, kui hagejal tõesti puuduvad suhtlemisoskused, siis kostja töötaja abistab isikuid, kellel on raskusi suhtlemisega, lähtudes Rakvere Sotsiaalabikeskuse põhimääruse punkt 5 alapunktist 5.5. Hagile lisatud tõenditeks on arhiivi ohuplaan, ametijuhend, tööajagraafikud, Eesti Haigekassa Viru osakonna korraldus, esmaabiandjate nimekiri, tööplaan, avalduse mustand direktorile, võtme üleandmise- vastuvõtmise akti mustand, õppemaksu tasumise arved. Hagihinna jätab hageja kohtu otsustada. Hagihinnana käsitletud 33 tuhat eesti krooni on esitatud vastuväitena komisjoni 23.05.2007 otsuses märgitule, et avaldaja ei ole tõendanud tööandja süül avaldajale kahju tekitamist. Kahju seisneb selles, et hageja peab ebatõenäoliseks alustatud õpingute jätkamist. Suveperioodi töötasu oli mõeldud õppemaksu kogumiseks ja elektrienergia tasumiseks. Eespool mainitud summale lisanduvad kulutused ravimitele, topelt kulutused elektrienergiale, kommunaalmaksetele, transpordile jne. Kõige suurem kahju seisneb selles, et hageja oli sunnitud oma vanaduspäevadeks mõeldud kodu töö leidmise eesmärgil maha jätma, kohanema uue loodus- ja kultuurikeskkonnaga ja keerukat vaimset pingutust nõudva tööga ja seda riskigruppi kuuluva pensionieelikuna. Viru Maakohtu 15.08.2007 määrusega võeti hagi menetlusse ja hageja nõueteks loeti komisjoni toimiku põhjal: 1) lugeda ebaseaduslikuks 20.11.2006 sõlmitud töölepingu nr. 25 lõpetamine; 2) tööandjal kanda hageja pangakontole temale tekitatud osaline kahju 50 000 krooni, pärast täpsustamist uue summana 49 720.80 krooni. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses leiab, et hagi on esitatud aegumisega. Komisjoni otsuses on märgitud üheselt ja sõnaselgelt, et hagiavaldus tuleb esitada otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast arvates Viru Maakohtusse. AS Eesti Posti Rakvere postkontori poolt väljastatud kanderaamatu väljavõttest nähtub, et hageja on otsuse ärakirja saanud 30.05.2007. Viru Maakohtule esitas hageja avalduse 01.08.2007. Hagi on esitatud aegunult. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista järgmistel asjaoludel: - kostja direktor K K ja hageja sõlmisid 20.11.2006 töölepingu nr. 25, mille alusel hageja asus tööle juhiabi ametikohale. TLS § 33 lg.1 kohaselt võib töölepingus ette näha katseaja töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks. Tööleping nr. 25 p.s.1.3 lepiti kokku katseajas neli kuud. TLS § 34 lg.1 kohaselt katseaja tulemused

määrab kindlaks tööandja. Töövaidluskomisjon tuvastas, et poolte vahel tekkisid erimeelsused juba töölepingu sõlmimisel, milliseid ei suudetud lahendada töötaja soovi järgi, paari esimese kuu jooksul tekkisid lahkhelid ka mitmesuguste tööülesannete täitmise ajas ja täitmise viisis. Hageja, allkirjastades töölepingu, võttis endale kohustuse alluda tööandja juhtimisele ja kontrollile. TLS § 102 lg.1 alusel on tööandjal õigus lõpetada TLS § 86 p.5 ettenähtud alusel tööleping, kui katseaja tulemused osutuvad ebarahuldavaks. Juhiabi allub vahetult direktorile, kes leidis, et katseaja ebarahuldav tulemus väljendus hageja suhtlemisalases sobimatuses. 22.01.2007 andis kostja välja käskkirja hagejaga töölepingu lõpetamiseks 26.01.2007. Kostja ka põhjendas hagejale, mis asjaoludel ta hageja katseaja tulemused luges ebarahuldavaks. Kuna hageja töösuhe oli peatunud 25.01.2007 kuni 05.04.2007, seoses töövõimetusega, siis toimus töölepingu lõpetamine 10.04.2007. Ka direktori asendaja on komisjoni otsuses tuvastatu kohaselt selgitanud hagejale töölepingu lõpetamisel põhjuseid, millest tulenevalt tööleping kuulus lõpetamisele. Hageja allkirjastas kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks, mis on töötajapoolse tahteavalduse vabatahtlik väljendus. 10.04.2007 maksti hagejale välja lõpparve ja hüvitis kasutamata jäänud puhkusepäevade eest ning anti kätte tööraamat. - Kostja ei pea põhjendatuks ka esitatud kahju nõuet. Hageja pidi katseaja olemusest ja võimalusest, et see võib lõppeda ka katseja tulemuste ebarahuldavaks tunnistamisega, teadlik olema juba töölepingu sõlmimisel. Hageja väide, et talle on tekitatud kahju, kuna ta on pidanud minema teise paikkonda, kus keskkonnatingimused on tervisele ohtlikud, elukvaliteet on halvenenud, lisandunud on täiendavad kulutused korterile jne, on paljasõnaline ja ei ole ühelgi viisil tõendatud. Hageja poolt esitatud õppemaksu arved tõendavad, et õpinguid on alustatud enne kostja juurde tööle asumist. Seega võttis hageja teadlikult ja sõltumata juhiabi töötasu olemasolust endale varalisi kohustusi, mille täitmise võimatuses ei saa olla kostja vastutav. Kostja tunnistab, et hageja ravikindlustus jäi sõlmimata seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kuid see eksimus ei toonud hagejale kaasa kahju tekkimist, kuna tööandja hüvitas saamata jäänud hüvitise 5 kalendripäeva jooksul summas 1494 krooni. Hageja väide, et ta haigestus kostja juures raskesse haigusesse, mille tagajärjeks on pidev ravimite võtmine, ei ole samuti ühelgi viisil tõendatud. Tekitatud kahjust ja selle hüvitamisest saab rääkida juhul kui tervisekahjustus on tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel, mille tõttu töötajal on tuvastatud püsiv töövõimetus ning tervisekahjustus on tekkinud tööandja süü läbi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata Kohtu poolt tuvastatud asjalolud, kohaldatud seadused, uuritud tõendid ja järeldused. Asjaolud Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt oli poolte vahel 20.11.2006 sõlmitud määramata ajaks tööleping nr. 25 tööle asumise kohta 20.11.2006 katseajaga 4 kuud. Kostja 22.01.2007 käskkirjaga nr. 2 otsustati hageja tööleping lõpetada. Seoses hageja haigestumisega toimus töölepingu lõpetamine 10.04.2007. Töötaja vaidlustas temaga töölepingu lõpetamise ning töövaidluskomisjon oma 23.05.2007 otsuses leidis, et nõue tuleb jätta rahuldamata.

Hageja sai komisjoni otsuse kätte 30.05.2007 ja selle vaidlustamiseks postitas kaebuse Tartu Halduskohtule 30.06.2007. Kaebus on registreeritud Tartu Halduskohtus 02.07.2007 ja on 04.07.2007 kaebajale tagastatud halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale on hageja 20.07.2007 esitanud hagi töövaidluskomisjoni vastu nõudega üle vaadata komisjoni otsus ja taotlusega välja mõista talle õiglane hüvitis kohtu äranägemisel koos taotlusega ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg. Kohus on 23.07.2007 määrusega keeldunud hagi menetlusse võtmisest ja palunud hagejal kõrvaldada puudused- nõue on ebaselge, põhjendada tuleb kostja valikut ja tasuda vajadusel riigilõiv Vastuseks puuduste kõrvaldamise määrusele on hageja 01.08.2007 kohtule esitanud hagiavalduse Rakvere Sotsiaalabikeskuse vastu nõudega „tunnistada hageja avaldus õigeks“. 03.12.2007 saabunud hagi täpsustuse kohaselt on hageja nõudeks tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning välja mõista TLS § 117 alusel hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses; hageja loobub kahju hüvitamise nõudest. Kostja oma 17.09.2007 esitatud kirjalikus vastuses leiab, et hagi on esitatud hilinenult ning palub kohaldada aegumist. Samas esitas kostja ka sisulised vastuväited hagile.

Järeldus Kohus leiab, et hagi on esitatud aegunult ja seega kuulub rahuldamisele kostja taotlus aegumise kohaldamiseks. Töövaidluskomisjoni 23.05.2008 otsuse kohaselt on nimetatud otsuse vaidlustamiseks aega 1 kuu otsuse kättesaamisele järgnevast päevast ning vaidlustamiseks tuleb esitada hagiavaldus Viru Maakohtule. Hageja on otsuse kätte saanud toimikus lk.81 oleva tähitud posti nimekirja kohaselt allkirja vastu 30.05.2007. ITLS § 7 lg.2 kohaselt lõppevad aastates, kuudes või nädalates arvutatavad tähtajad viimase aasta kuu või nädala vastaval päeval. Seega kui hageja sai komisjoni otsuse kätte 30.05.2007, lõppes tema jaoks otsuse vaidlustamise aeg 30.06.2007. Otsuse kohaselt tuli vaidlustamiseks esitada hagi /mitte kaebus/ Viru Maakohtusse /mitte Tartu Halduskohtusse/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 362 lg.1 kohaselt loetakse hagiavaldus esitatuks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud. TsMS § 69 lg.1 kohaselt kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 62 lg.2 kohaselt loetakse dokument tähtaegselt esitatuks mitte selle postitamise kuupäevast sõltuvalt, vaid dokumendi reaalselt kohtusse saabumise kuupäevast sõltuvalt ehk et postiteenuse osutamise käigus n.ö. kaduma minevate päevade risk jääb postitaja kanda.

TsMS § 65 kohaselt kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt. Kohus leiab, et selle sätte alusel saanuks mööndusena lugeda hageja pool esitatud hagi /mitte kaebusena vormistatud avaldust/ lugeda tähtaegselt esitatuks juhul, kui komisjoni otsuses olnuks märgitud üksnes, et „hagi tuleb esitada kohtusse“ ja juhul, kui halduskohus saatnuks avalduse edasi pädevale tsiviilkohtule. Antud juhul aga oli komisjoni otsuses märgitud konkreetne kohus Viru Maakohtu näol ja ka halduskohus ei saatnud materjale mitte edasi pädevale kohtule, vaid tagastas need sel hetkel kaebaja staatuses olnud hagejale. Kohtu arvates puudub põhjendus ja selgitus, miks isik ei saanud tähtaegu järgides esitada komisjoni otsuse vaidlustamiseks asjakohast hagiavaldust pädevale kohtule. Asjaolu, kas isikul olid või ei olnud selleks vajalikud õigusteadmised, ei mõjuta antud juhul aegumise kohaldamise taotluse lahendamist, sest 1- kuuline otsuse vaidlustamiseks ettenähtud ajavahemik on piisav, leidmaks endale asjatundlikku ja pädevat nõustajat/esindajat. Hageja poolt esialgses hagis esitatud taotlust- ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg- ei saa kohus arvestada, sest ITLS § 24 lg.1 viidatud tähtaeg on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järi ei ole võimalik ( vt. Riigikohtu 11.01.2008 otsus nr. 3-2-1127-07 p.8). Ja sellest tulenevalt ei saa ka arvestada hageja poolt ennistamise põhistamiseks esitatud ( kohtu hinnangul seejuures ka põhistamata ja tõendamata) asjaoludega. Ennistamise taotlust põhistab hageja: 1) materjali esitamisega Tartu Halduskohtusse- kohus leiab, et selleks puudus igasugune vajadus, sest komisjoni otsuses on selgelt määratletud otsuse vaidlustamise viisina hagi esitamine Viru Maakohtusse; 2) tööstressist põhjustatud tervise halvenemine- ei ole tõendatud ei tööstress ega sellest tulenev tervise halvenemine; 3) mure kohustuslike maksude tasumise, ravimite ostmise ja uue töökoha leidmise pärast- ei ole tõendatud nimetatud toimingud ega ka see, milles väljendus mure nende toimingute tegemisel; 4) uues paikkonnas sisseseadmisega seonduv- ei ole tõendatud ega põhistatud, et hageja on asunud uude paikkonda ja mis sellega seondub, 5) uue tööga (projektipõhine) seonduv vajadus omandada uut- ei ole tõendatud, et hagejal on uus projektipõhine töö ja et sellega kaasneb vajadus omandada uut, 6) pinged seos projekti lõppemisegaei ole tõendatud, et mingi projekt on lõppenud ja ei ole tõendatud, et projekti lõppemine on toonud kaasa pingeid.

Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et kuna kohus võttis asja menetlusse ja on seda istungil arutanud, siis tuleks asjas arvestada ka esitatud ennistamise taotlust. Taotluse aegumise kohaldamiseks saab pool esitada alles pärast hagi menetlusse võtmist ja seega ei saa enne hagi menetlusse võtmist võtta seisukohta küsimuses, kas töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ITLS § 25 lg.1 esimese lause järgi ( vt. eelnevalt viidatud RK otsuse p. 9). Viidatud RK otsuse p.10 kohaselt hagi aegumise taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine ITLS § 25 lg.1 esimese lause järgi ja toob kaasa hagimenetluse lõpetamise TsMS § 371 lg.1 p.-ga 4 sõnastuse poolest sarnase sätte- TsMS § 428 lg.1 p.2 alusel. Kohus leiab, et hagejal puudus vajadus esitada komisjoni otsuse vaidlustamiseks kaebust halduskohtusse, sest komisjoni otsus sätestab sõnaselgelt, et otsuse vaidlustamise korraks on hagi esitamine maakohtusse. Hagi esitamise viimasel võimalikul päeval 30.06.2007 ei olnud kohtusse saabunud hageja haginõuet komisjoni otsuse vaidlustamiseks ja seega tuleb lugeda töövaidluskomisjoni 23.05.2007 otsus jõustunuks.

Töövaidluskomisjonile ja algselt kohtule esitatud nõudest- hüvitada talle tekitatud kahju- on hageja loobunud 03.12.2007 kohtusse saabunud hagi täpsustustes. Esitades samal kuupäeval nõude kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmiseks, on hageja ületanud vastava nõudega kohtusse pöördumise tähtaega ja seda nõuet ei ole ka võimalik sisuliselt läbi vaadata, kuna hüvitis kuuluks väljamõistmisele üksnes töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel, selle nõude osas on aga kohus kohaldanud aegumist ja lõpetanud menetluse. Kuna kohus kohaldab poole taotlusel aegumist ja lõpetab menetluse, siis asjas esitatud sisuliste väidete ja vastuväidete hindamiseks vajadus puudub. Kohaldatud seadused TLS § 143 lg.2- töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (edaspidi ITVL) § 6 lg.2- töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on 1 kuu. ITVL § 24 lg.1- töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtuse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVL § 25 lg.1- töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. TsMS § 428 lg.1 p. 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte avalduses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses. Tõendid Kuna vaidlust töösuhte lõppemise, nõude aluseks oleva keskmise palga alusandmete asjakohasuse ja töövaidluskomisjoni lahendite tegemise kuupäevade üle ei ole, puudub vajadus neid nõude asjaoludega seotud tõendeid kohtulahendi tegemisel analüüsida. Menetluskulud TsMS § 168 lg.2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagis menetlus lõpetatakse. Eeltoodu kohaselt jäävad hageja kanda nii tema enda kui ka kostja menetluskulud. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtulahendis. TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

M.Leimann I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 07. oktoobril Viru Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.