Asjaõigus › Omandiasjad

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 4-5) OÜ R. esitas hagi J.K. ja A.K. vastu omandi kaitseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale X tänavas kinnistu asukohaga 62 ja 66 (registriosa nr XXXXXXX ). Hagejal asub kinnistul külalistemaja koos juurde kuuluva vaba aja veetmiseks kujundatud aia ja kohvikuga. Kostjad kasutavad oma kinnistut eluasemena. Kostjatel on võimalus pääseda oma kinnistule mööda X 56 ja 58 asuvate kinnistute territooriumidel asuvat teed. Nendel kinnistutel asuvad korterelamud. Koostatud oli ka vastav detailplaneering, kus nende kinnistute omanikud olid nõus, et kostjad kasutaksid seda teed. Kostjad keelduvad seda teed kojupääsuks kasutamast ning kasutavad omavoliliselt juurdepääsuks hageja kinnistut ja seal asuvat aeda. Kostja sõidab külalistemaja ja kohviku vahelist ala, rikkudes sellega külaliste rahu ja ohutust ning hageja omandit. Hageja ja kostjate vahel on tekkinud hulgaliselt intsidente seoses hageja territooriumil tema külaliste liiklemisega. Hageja territoorium ei ole privaatne. Hageja on korduvalt pöördunud politsei poole, kuid seni tagajärjetult. Hageja taotleb AÕS §-de 80; 89 alusel tunnustada hageja õigust sulgeda temale kuuluv kinnistu X 62, 66, registriosa nr 292503, juurdepääsuks kinnistule X 64, registriosa nr XXXXXXX , ning kohustada kostjaid hoiduma hageja kinnistu kasutamisest juuredpääsuks oma kinnistule. Kostjate vastuväited ja vastuhagi (tl 24-25, 44-45)

Kostjad J.K. ja A.K. hagi ei tunnistanud ja esitasid vastuhagi, milles taotlesid juurdepääsu määramist avalikult kasutatavalt teelt neile kuuluvale kinnisasjale üle hageja kinnisasja. Vastuhagi kohaselt:

kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Kostjad ei ole tõendanud, et nende poolt taotletav juurdepääs läbi kinnistu X 62, 66 oleks avalik tee teeseaduse tähenduses, mistõttu ei ole kostjate viited AÕS §-le 155 lg 1 asjakohased, ja kostjatel pole õigust nõuda tee kasutamist AÕS § 155 lg 1 alusel. Nähtuvalt detailplaneeringu projektist (tl 14) ja 14.04.2008 paikvaatlusel (tl 105-107) tuvastatust ei piirne kostjate kinnisasi avaliku K. tänavaga, vaid teiste isikute kinnisasjadega ning kostjatel puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt X tänavalt neile kuuluvale kinnisasjale asukohaga X 64. Eeltoodud asjaolu üle pooled ka ei vaidle ning seega on kostjad õigustatud nõudma AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale. Riigikohus on otsustes nr 3-2-1-85-05 ja 3-2-1-33-04 leidnud, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-85-05 rõhutanud, et kohus peab juurdepääsuõiguse andmise lahendama poolte huvide kaalumise teel lähtudes õiglusest. Kaalumine tähendab kohtu diskretsiooniotsust, et ühe poole huvid kaaluvad üles teise poole huvid. Kohus leiab, et kostjate kinnistule on alternatiivne juurdepääs X 62 ja X 56 hoonete vahelt olemas, mis on AÕS § 155 lg 1 järgi aluseks vastuhagi rahuldamata jätmiseks. Kostjad on viidanud juurdepääsu nõudes üle X 62, 66 kinnistu tavale ja ka sellele, et on seda juurdepääsu senini kasutanud ning Tartu Linnavalitsuse 02.09.2000 korraldusele, millega kohustati maa omanikku muuhulgas tagama ka juurdepääsu hoonele X 64. Kohus leiab, et ehkki varasemat tava juurdepääsu kohta üle hageja kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16) ja ei kaalu üles hageja huvi vähem koormava juurdepääsu vastu. Kehtestamata K. tn 56-70 detailplaneeringul (tl 14) on näidatud viidatud maa-ala kollasega, kus on vajalik kehtestada teeservituut. Toimiku lk 40 on kinnistute X 62, 66 ja 56, 58 omanike kokkulepe, mille kohaselt X 56, 58 krundi valdajad on nõus kinnistu moodustamisel lubama seada teeservituut X 64 krundile juurdepääsuks. Hiljem on X 56, 58 omanikud nõusolekust taganenud. Juurdepääs kostjate kinnistule X 62 ja X 56 hoonete vahelt on maakorralduslikult võimalik. Nähtuvalt Tartu Linnavalitsuse vastusest (tl 41) ei näe arhitektuuri ja ehituse osakond takistusi juurdepääsu kulgemisel X krundile X 56 ja 58 kinnistu kaudu. Lõuna-Eesti Päästekeskuse vastusest (tl 42) nähtub, et X kinnistule on võimalik juurde pääseda mööda kinnistutel X 56 ja 58 asuvate elamute ja X 62, 66 kinnistu vahel asuvat teed mööda. Asjas pole tõendatud, et nimetatud juurdepääs oleks ebamõistlikum ja koormavam X 56, 58 kinnisasjade omanikele kui juurdepääsu talumine oma kinnistu keskel X 62, 66 omaniku poolt. X 56 ja X 62 vahele jääv juurdepääsuala kuulub osaliselt X 62, 66 kinnistu omanikule – hagejale - ja osaliselt X 56, 58 korteriomandite omanikele - kolmandatele isikutele - ning suubub otse kostjate kinnistu piirile. Teeala ise jääb X 62 ja X 56 hoonete nn tummade majaseinte vahele. X 64 kinnistut, millele juurdepääsu taotletakse, kasutab üks pere. Seega ei saa viidatud juurdepääs häirida X 56, 58 korteriomandite omanike privaatsust märkimisväärselt. Juurdepääsutee on sama pikk kui oleks hageja kinnistu kaudu, ainult selle vahega, et suubub kostjate kinnistu vasakpoolsesse nurka mitte elamu trepi ette. AÕS § 156 eesmärk on tagada juurdepääs eelkõige kinnisasjale. Juurdepääsutee vajaks tasandamist ja soovi korral katte paigaldamist, mida oleks aga tarvis teha ka üle hageja kinnistu kulgeva juurdepääsu puhul. 14.04.2008 toimunud paikvaatlusel teostatud mõõtmise põhjal oli vahemaa laius 3.20 meetrit. Ala on kaetud muruga ja sellel paiknevad maaalused kommunikatsioonikaevud ja kõnniteeplaatidega jalgtee, mis suundub X 56 elamu taha. AS Tartu Veevärk teatisest (tl 112) nähtub, et X 56 ja 62 vahel asuvatest kanalisatsioonikaevudest vajaks asfalteerimise jaoks korrastamist tänava poolt lugedes 3. kaev.

Ülejäänud kaevud on heas korras. Hageja on kinnitanud käesolevas menetluses, et on nõus lubama kostjatel liigelda oma kinnistu äärest, s.o kohvikuhoone X 62 ja X 56 elumaja vahelt ja on nõus kostjatele lubama sõidukitega manööverdamiseks juurde maa-ala oma krundi nurgast (tl 119), mis võimaldaks sõidukitega juurdepääsu kostjate krundile ja isegi seal parkimist. Nähtuvalt (tl 41, 118) asuvatest tõenditest on kostja alustanud oma krundil ebaseaduslike ehitustööde teostamist. Kui kostjate hoone vasakul küljel ebaseaduslikku juurdeehitust poleks, jääks kostjatel soovi korral oma krundile sõidukitega manööverdamiseks piisavalt ruumi. Hageja on viidanud veel sellele, et soovib X 66 hoonet taastada esialgsel kujul, milleks on esitanud Tartu Linnavalitsusele vastava projekteerimistingimuste taotluse ning Tartu Linnavalitsus on arhitektuursed ja ehituslikud tingimused hoone rekonstrueerimisprojekti koostamiseks väljastanud (tl 54-57). Projekteerimistingimuste kohaselt tuleb hoone juurdeehitus taastada endisel kujul, s.t juurde ehitada 1/3 hoonest, misjärel ulatuks juurdeehitus kasutatava autoväravani. Õuealaks, mida hageja külalistemaja külalised ja hageja ise oma otstarbeks saaksid sellisel juhul kasutada, jääks kostjate poolt taotletav juurdepääsuala (nähtuvalt toimiku lk 53 katastriüksuse asendiplaanilt hoonetevaheline kaugus 6,5 m × 6,5 m). Seega oleks takistatud hageja enda majandustegevus. Kostjad taotlevad juurdepääsu eelkõige oma kinnisasja teenindamiseks. Paikvaatlusel nähtus aga asjaolu, et sõites sõidukiga läbi hageja kinnistu kostjate kinnisasjal asuva elamu trepini, kostjatel sõidukiga ruumi manööverdamiseks oma kinnisasjale enam ei jää. Juurdepääsutee võimaldamisega ei kaasne õigust n.ö püsivale parkimiskohale. See saab toimuda üksnes kokkuleppel kinnisasja omanikuga ja põhineda heanaaberlikel suhetel. Antud asjas on kohtule esitatud aga tõendid (tl 6, 7, 8, 92), millest nähtub, et hageja ja kostjate vahelised suhted on eriti teravad, viinud välja kaklusteni ja hageja töötajate ja klientide häirimiseni. Arvestades pooltevahelisi konfliktseid suhteid ei ole otstarbekas juurdepääsu määramine üle hageja kinnisasja ka sel põhjusel. Kostjate poolt viidatud oma elamu teenindamine on vajalikus ulatuses tagatud seadustega. Nt AÕS § 147 võimaldab kostjatel kasutada hageja kinnisasja oma hoone remontimiseks. Päästesõidukitele on tagatud juurdepääs kostjate hoone juurde üle hageja kinnisasja PäästeS § 16 lg 1 p 3 kohaselt. Hädaseisundis tagab hageja kinnisasja kasutamise ka TsÜS § 141. Jättes kostjate vastuhagi rahuldamata, rahuldab kohus hagi. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Eeltoodu alusel tuleb tunnustada OÜ R. õigust kinnisasja X 62, 66 sulgemiseks läbipääsuks J.K. ja A.K. kinnisasjale X 64. Kohus on tuvastanud kostjatel alternatiivse juurdepääsu olemasolu oma kinnisasjale ning leiab, et nimetatud hageja omandi kaitse abinõu rakendamine on piisav selleks, et kostjad ei kasutaks hageja kinnisasja juurdepääsuks oma kinnisasjale. Kohus on eelpool viidanud seadusjärgsetele kinnisomandi kitsendustele, millisteks eelduste olemasolu korral on kostjatel õigus hageja kinnisasja kasutada ja hageja on kohustatud seda taluma. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi ja jättes vastuhagi rahuldamata, jätab OÜ R. menetluskulud solidaarselt J.K. ja A.K. kanda. Iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud jätab kohus TsMS § 167 lg 2 alusel iseseisva nõudeta kolmandate isikute endi kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.