Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnik kinnitab, et ta on muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist ajutine. Võlgniku põhitegevus seisnes ventilatsiooni- ja elektripaigaldustööde teostamises alltöövõtu korras erinevatel objektidel. Lisaks põhitegevusele oli võlgniku viimaste aastate suuremaks projektiks ka Tallinnas XXX asuva korterelamu renoveerimine ja korterite müük antud elamus. XXX elamus on 8 korteriomandit.

Kinnisvaraarenduse kõrghetkel õnnestus osad korteriomanditest ka võõrandada, kuid kõigile korteritele ostjaid ei leitud, mistõttu jäi venima ka maja viimistlustööde lõpetamine. Käesoleval hetkel on korterid nn valge karbi staatuses, kuid maja välisviimistlus on lõpetamata. 2007.aasta jooksul tõusid hüppeliselt nii ehitusmaterjalide hinnad kui ka palgad ehitussektoris, mistõttu suurenesid oluliselt võlgniku tegevuskulud nii tööjõukulude kui ka materjalide sisseostukulude näol. XXX objekt ei valminud tähtaegselt ostjate mitteleidmise. Kuivõrd Eestis toimusid kinnisvaraturul arendaja jaoks negatiivsed arengud, otsustas võlgniku juhtkond laiendada oma tegevust Venemaale, kus tegevuskulud olid oluliselt madalamad. 2007.a algusest peeti läbirääkimisi agendiga, kes nõustus võlgniku tegevust Venemaal vahendama ja organiseerima esimese arendusprojekti jaoks vajalikud kooskõlastused ja load. Sõlmiti ka agendileping. Pärast 2007.a aprillirahutusi Eestis osutus aga Venemaa turule sisenemine oodatust keerulisemaks ning agent teatas, et koostööpartnerite leidmine venib. Siiski teostati elamukvartali arendamiseks Leningradi oblastis ettemaks, millest agent lubas organiseerida vajalike riiklike kooskõlastuste saamise ning korraldada lepingupartnerite leidmise. Edasi tekkisid poolte vahel arusaamatused, kuivõrd agent ei esitanud oma tegevuse kohta võlgniku jaoks piisavat ja usaldusväärset materjali. Käesolevaks hetkeks on agent saatnud võlgnikule pretensiooni ning avaldanud soovi leping üles öelda, mistõttu käsitleb võlgnik tasutud summat nõudena, mis kuulub võlgnikule tagastamisele. 2007.aasta lõpus ja 2008.a alguses tekkisid võlgnikul probleemid ka teistel objektidel, kus võlgnik alltöövõtu korras töid teostas. Tartus, Emajõe ärikeskuse objektil teostas võlgnik ventilatsioonisüsteemi paigaldustöid AS-iga Ysõlmitud lepingu alusel. AS Yjättis võlgnikule teostatud tööde eest tasumata ning keeldus põhjendamatult allkirjastamast teostatud tööde akte. Seetõttu tekkisid võlgnikul raskused töötajatele töötasu maksmisel. Võlgniku esindaja saatis 16.jaanuaril 2008.a Ykirjaliku pretensiooni ning nõude võlgnetavate summade tasumiseks, kuid Yon sellest keeldunud ning kohtuväliselt ei ole ilmselt võimalik võlgnevust sisse nõuda. Tulenevalt saadaoleva summa suurusest (ca 1,1 miljonit krooni) tekitas võlgnevuse mittetasumine võlgniku majandustegevuses olukorra, kus muutus raskendatuks töötajate nõuete ning muude jooksvate kohustuste täitmine. 22.jaanuaril 2008.a oli võlgnik sunnitud üles ütlema OÜ-ga Psõlmitud töövõtulepingu, mille alusel teostas võlgnik elektripaigaldustöid Madise kinnistul, Saue vallas asuvas laohoones. Kuivõrd tellija sulges antud objektile juurdepääsu ega kindlustanud tööfronti, muutus võimatuks töövõtja poolsete kohustuste täitmine ning võlgnik pidi lepingu üles ütlema. Mainitud lepingu alusel jäi võlgnikul saamata tasu tehtud tööde eest summas 174 ́000.- krooni. Kuivõrd ülalkirjeldatud pretensioonidele sai võlgnik eitavaid vastuseid ning tellijad ei maksnud teostatud tööde eest tasu, hakkasid töötajad tasu mittesaamise tõttu esitama töölepingu lõpetamise avaldusi ning võlgnikul puudusid ka töötajad, kelle abil täita veel olemasolevaid ja kehtivaid lepinguid. Seejärel sai ilmseks, et makseraskused ei ole enam ajutised ning võlgnik on sisuliselt pankrotiolukorras. Käesoleval ajal on võlgnikul vabastatud töötajaid 42 inimest, nende saamatajäänud töötasu moodustab kokku ca 2,9 miljonit krooni. Seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise korral koostada taotlus Töötukassale palkade ja hüvitiste kompenseerimiseks. Võlgnikul on 31.03.2008.a. bilansi järgi kohustusi kokku 27,3 miljonit krooni. Pankroti väljakuulutamisel võib kogu nõuete summa ulatuda 30-35 miljoni kroonini. Võlgnikul on varaks on korterid (5 tk) XXX. Korterid on pooleliolevad, kahel neist asetseb eelmärge omandajate kasuks. Kuna hetkel on kinnisvaraturg madalseisus, on hinnad suhteliselt madalad, puudub ka suurem ostuhuvi. Kinnisvaraportaal City 24 andmetel on analoogiliste

puumajade (valmis) korterite ruutmeetri hinnad Kalamaja piirkonnas 18-25000 krooni. Seega võib konservatiivse hinnangu kohaselt korterite eest laekuda kuni 5 miljonit krooni. Võlgnikul on säilitatud kontorisisustust ja inventari kokku 142 tuhande krooni eest. Suuremas osas võib seda pidada amortiseerunuks ja seega väärtusetuks. Oletatav realiseerimise väärtus võib olla kuni 50 tuhat krooni. Võlgnik on hinnanud reaalseteks (ehkki vaidlusalusteks) paar debitoorset nõuet: YIT vastu ehitusvaidlusest tulenev nõue summas 300 tuhat krooni; Pvastu ehitusvaidlusest tulenev nõue summas 174 tuhat krooni. Ajutise halduri arvates tuleb debitoorsete nõuete juures märkida nõuet Venemaa eraisik DTvastu summas 5,3 miljonit krooni, mis on talle kantud novembris 2007.a. agendilepingu alusel. Lepingu sisuks on märgitud võlgniku seletuses viidatud Venemaa arendusprojektiga seonduv. Samas tuleb nimetatud nõue lugeda äärmiselt ebaperspektiivikaks laekumiseks. Konservatiivse hinnangu järgi võiks laekumistest prognoosida saadavaks kuni 250 tuhat krooni. Kokku võiks varade väärtuseks hinnata kuni 5 miljonit krooni. Kokkuvõttes on võlgniku maksejõuetus kujunenud välja 2007.a. keskel. Kahjum 2007.a. lõpuks oli 3,5 miljonit krooni. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kohtuistung Kohtuistungil 12.05.2008. a jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri arvamusega, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AEOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja nõude aluseks on võlgniku juhatuse liikme poolt omakäeliselt kinnitatud saldo teatis, mille kohaselt võlgniku kohustus võlausaldaja ees on 201 907.55 krooni. Võlgnik oma kohustusi täitnud ei ole. Tasumata on arved 0718, 0819001 ja 0920. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlgnikul on 31.03.2008. a bilansi järgi kohustusi kokku 27,3 miljonit krooni. Võlgnikul on vara ajutise halduri hinnangul 5 miljoni krooni väärtuses. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse kujunes välja 2007. a keskel ja selle põhjuseks on kinnisvara tulu langus alates 2007. a keskpaigast, mis puudutas just väiksemaid äriühinguid, nagu seda on ka AEOÜ. Äriühingu juhatus tegi ka liigoptimistlikud äriplaanid ning investeeringud. Juhatuse tegevusele, mis seisnes Venemaale 5,3 miljoni krooni investeerimises,

tuleb pankrotimenetluse käigus anda hinnang. Kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutise menetluse käigus ilmnenud. Ajutine pankrotihaldur Maire Arm on esitanud tasunõude 21 töötunni eest kokku summas 13 500 krooni ja kulutuste katteks 2 714 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 13 500 krooni ja hüvitiseks tehtud kulutuste katteks 2 714 krooni. PankrS § 150 lg 2 alusel kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. OÜ-lt AEkuulub väljamõistmisele OÜ L kasuks menetluskulu (s.h. riigilõiv summas 1 600 krooni ja õigusabikulud) täies ulatuses.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.