Infonet DC OÜ hagi Ideab Group Ideab Project OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8.4.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Ideab Group OÜ ja Ideab Project OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
147 190 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Infonet DC OÜ (registrikood 12501440), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev
OÜ
ja
Kostja I Ideab Group OÜ (registrikood 14450089), lepingulised esindajad Jelena Aru ja Tatjana Kostrõkina Kostja II Ideab Project OÜ (registrikood 12790941), lepingulised esindajad Jelena Aru ja Tatjana Kostrõkina Menetluse liik
Asja läbivaatamine 22.11.2022 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 8.4.2022 otsus tühistada.
2.Teha uus otsus, millega jätta Infonet DC OÜ hagi Ideab Group OÜ ja Ideab Project OÜ vastu rahuldamata.
3.Ideab Group OÜ ja Ideab Project OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Infonet DC OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-21-3372 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Infonet DC OÜ (hageja) esitas 3.3.2021 Harju Maakohtule hagi ja selle täpsustuse Ideab Group OÜ (kostja I) ja Ideab Project OÜ (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 147 190 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja Harju Maakohtule hagi Ideab Project Eesti Aktsiaseltsi (pankrotis) (võlgnik) vastu müügilepingust tuleneva võla nõudes. Harju Maakohus rahuldas 25.2.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-15205 hagi (tagaseljaotsus) ja mõistis võlgnikult hageja kasuks välja 147 190 eurot, s.o enam tasutud müügihinna 144 585 eurot ja menetluskulud 2605 eurot. Võlgnik ei täitnud tagaseljaotsust. Samuti ei õnnestunud hagejal tagaseljaotsusest tulenevat nõuet täita võlgniku vastu algatatud täitemenetluses. 29.7.2019 esitas hageja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. 18.10.2019 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti. Vastavalt pankrotihalduri 15.1.2020 ettekandele on võlgnik võõrandanud oma vara 2015. a algusest.
3.Võlgnik on oma ettevõtte andnud varjatult üle kostjatele. Võlgnik jätkas tegevust kostja I ja kostja II nime all (kostja I on asutatud 16.3.2018, kostja II on asutatud 29.1.2015). Võlgniku endine osanik GN, tegutsedes koos oma laste JK ja NN-ga, jagas ettevõtte varjatult kaheks ja andis kostjatele üle.
kostjad hakkasid tegutsema 2015. aastast ehk aastast, millal võlgnik hakkas oma vara peitma ning 2017. aastast ehk aastast, millal GN müüs võlgniku kui äriühingu variisikule AP-le, keda ei ole võlgniku pankrotimenetluses õnnestunud tabada; võlgnikul ja kostjatel on sarnased kontaktandmed (sama e-post, kodulehekülg ja asukoht); kostjad tegutsevad võlgnikuga sarnase ärinime all (võlgnik Ideab Project Eesti Aktsiaselts (pankrotis), kostjad Ideab Project OÜ ja Ideab Group OÜ) ning sama kaubamärgi (Ideab) all; kostjad tegutsevad võlgnikuga samal tegevusalal (ehitus ja projekteerimine); kostjate ja võlgnikuga seotud isikud ja töötajad kattuvad.
5.Arvestades eeltoodud kattuvusi on ilmne, et tegemist on ettevõtte üleminekuga. Seega vastutavad kostjad võlaõigusseaduse (VÕS) § 182 lg 2 ja § 183 lg 1 alusel solidaarselt võlgnikuga tagaseljaotsusest tulenevate kohustuste eest.
2-21-3372 Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Võlgnik ei ole pärast pankrotti säilitanud kostjate kaudu oma identiteeti ega jätkanud tegutsemist sama majandusüksuse ja ressurssidega ning eesmärgiga tegeleda sama majandustegevusega, millega tegeles võlgnik. Kostjad ja võlgnik tegutsevad erinevatel tegevusaladel, mida näitavad ka erinevad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodid. Ainuüksi sarnane nimi ei võimalda teha järeldust ettevõtte ülemineku kohta. Kostjad kasutavad sõna „Ideab“ traditsiooniliselt enda nime osana edasi, kuigi nende tegevusala on oluliselt muutunud. Kui sõnal „Ideab“ oleks olnud väärtus, oleks võlgniku pankrotihaldur selle ära müünud, kuid seda ei ole tehtud. Sõna „Ideab“ pole kaubamärk ega nii väärtuslik, et pankrotihaldur oleks selle müünud. Sõna „Ideab“ jäi vabaks. Pärast võlgniku pankrotti ei saa enam rääkida ka selle ärinimega kaasnevast positiivsest efektist ja kasust.
8.Kostja I on asutatud 2018. a ja ajaline seos võlgniku varade võõrandamisega puudub. Kostja II on asutatud 2015. a, kuid tema 2016. a majandusaasta aruandest nähtub, et kostja II alustas konsultatsioonitegevust alles 2016. a lõpus. Kostja II põhitegevuseks on konsultatsiooni teenuse osutamine. Kostja II esimene sissetulek tekkis alles 2017. a jaanuaris.
9.Võlgniku veebilehe aadress oli www.ideabpro.ee, mitte www.ideabgroup.com. 13.01.2017 loodud domeeni www.ideabgroup.com kasutasid mitmed ettevõtted ja sellest ka nimetuses sõna „group“ ehk grupp. Ajas aga huvid ja eelistused muutusid – osa ettevõtteid lõpetas, lahkus, osa pankrotistus, mõni muutis tegevusvaldkonda või lõi endale oma domeeni. Grupi liikmed ei saa samastada. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 8.4.2022 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 147 190 eurot. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 3677,50 eurot.
11.Maakohus tuvastas kostjate omaksvõtu alusel, et hagejal on võlgniku vastu nõue 147 190 eurot, nõue on täitmata ja 18.10.2019 kuulutas kohus välja võlgniku pankroti.
12.Ettevõtte üleminekut reguleeriva Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ „Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitstavate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta“ (direktiiv 2001/23/EÜ) mõttes on ettevõtte üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb majandusüksus, mis säilitab oma identiteedi, st ressursside organiseeritud grupeeringu, mille eesmärk on tegeleda majandustegevusega, sõltumata sellest, kas see on tema pea- või kõrvaltegevus. Ettevõtte varjatud üleminekut tõendavateks asjaoludeks on VÕS § 182 lg 2 tähenduses kattuvused äriühingute järgnevates aspektides: (a) ettevõtte või äriühingu liik; (b) kas äriühingu kinnis- ja vallasvara on üle läinud; (c) üleläinud vara väärtus ülemineku ajal; (d) ülevõetud töötajate arv; (e) ülevõetud kliendi- ja ärisuhete arv; (f) majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut; (g) majandustegevuse peatumise aeg ülemineku perioodil [...] juhtorganite liikmete kattuvus.
13.Maakohtu hinnangul läks võlgniku ettevõte kostjatele üle.
14.Kostja II on asutatud 29.1.2015 (tl 18) ja kostja I 16.3.2018 (tl 17). Seega on kostja II asutatud ajaliselt täpselt sel ajal, mil hageja alustas varade võõrandamisega (pankrotihalduri aruannete kohaselt 2015. a jaanuar–aprill). Kostja I on asutatud kolm aastat hiljem, kuid samuti enam kui aasta enne pankrotiavalduse esitamist ja ei saa välistada, et osa ettevõttest on ka kostjale II üle läinud.
2-21-3372
15.Kostjad kasutavad võlgnikuga osaliselt kattuvat ärinime „Ideab“, mille järgi võlgnikku varem turul üldisemalt ja ka klientide seas tunti. Kuigi ainuüksi sama sõna kasutamine ei tähenda ettevõtte üleminekut, võimaldab selline nimekasutus ettevõtte üleandja varasematel klientidel eeldada, et kostjad, kes sama nime kasutavad, on algse võlgnikuga seotud või tema õigusjärglased. Klient samastab ilmselt kõiki „Ideab“ nime kandvaid äriühinguid ja ei pruugi märgata, et äriühingute nimedes on võlgniku ja kostjate puhul ühe-kahesõnalised vaevumärgatavad erinevused. Sarnase nime kasutamine viitab selgelt ettevõtte üleminekule võlgnikult kostjatele.
16.Võlgnikul ja kostjatel on ka sarnased kontaktandmed (sama e-post, kodulehekülg ja asukoht), mis samuti viitab ettevõtte üleminekule.
17.Võlgnikule kuulunud Tallinnas Nõmme tee 96 asuv kinnisasi (kinnisasi), mille võlgnik võõrandas 2015. aasta alguses Mini-Lux Project OÜ-le, on nii kostja I kui kostja II registrisse kantud asukohaks (vt tl 17 ja 18). GN oli Mini-Lux Project OÜ juhatuse liige kuni 28.1.2015 (kinnistu müüdi üks päev pärast juhatuse liikme kande muutmist äriregistris, s.o 29.1.2015) ning osanik kuni 23.1.2015 (vt äriregistri väljavõte tl 40, 41). Lisaks on kostja I ja kostja II GN tütre ja pojaga seotud äriühingud. Seega on olemas ka võlgniku ja kostjate vaheline ruumiline seos äriühingute ja nende tegevuskoha näol. See, et kostjate väitel on kinnisasi asukohaks kokku kümnekonnale äriühingule, ei muuda asjaolu, et see seob omavahel võlgnikku ja kostjaid.
18.Võlgniku ja kostja I e-posti aadress kattub – s.o [email protected] (vt tl 17 pöördel ja tl 21). Samuti kasutab GN telefoninumbrit XXX XXXX, mis on äriregistris märgitud nii võlgniku kui ka kostja I kontakttelefonina.
19.Kostja I ja kostja II kasutavad veebiaadressi www.ideabgroup.com. Domeen ideabgroup.com on mõlema kostja kasutuses – lehekülje kohaselt kuulub autoriõigus (maakohtu otsuses märgitud kui copyright – ringkonnakohtu märkus) kostjale I ning kontakttelefoniks on märgitud XXX, mis on kostja II juhatuse liikme NN number (vt tl 43). Ettevõtte aadressina on märgitud kinnisasja aadress, mis varem kuulus võlgnikule ja mis on nüüd kostjate tegutsemis- ja asukohaks. Domeeni ideabgroup.com omanikuks on NN. Alates 13.1.2017 on domeen ideabgroup.com seotud kostjaga II (tl 52). NN on võlgniku endise omaniku ja juhatuse liikme GN poeg ja kostja II ainuosanik ja juhataja (vt tl 18–19). Kostjad möönavad ka ise, et domeen ideabgroup.com oli kogu kontserni ehk grupi kasutuses, millest osa firmasid on pankrotistunud (ilmselt on silmas peetud võlgnikku) ning osad jätkavad (kostja I ja kostja II). Seega möönavad kostjad, et võlgnik ja kostja moodustasid vähemalt sama kontserni ja omasid sama veebilehte.
20.Kostjad samastavad end võlgnikuga. Vaadates veebilehte ja sellel esitatud referentsobjekte luuakse keskmisele mõistlikule isikule mulje, et kostjad on võlgniku õigusjärglased. Veebilehel eksponeeritakse selle sisu, sh teostatud töid viisil, mis viib vaatajad arusaamani, et kostjad on edukad ja kogenud ettevõtted, mis tegutsevad ehitusturul rohkem kui kümme aastat ja kelle portfoolios on keerulised ja tuntud ehitusobjektid. Sealjuures on viidatud objektidele, mis on tehtud enne kostja I ja kostja II asutamist.
21.Võlgniku põhitegevusalaks oli alates 2.12.2008 hoonestusprojektide arendus (41101/EMTAK 2008) ning 28.6.2012–26.6.2015 oli lisategevusalaks muude ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük (47529/ EMTAK 2008). Kostja II põhitegevusalaks oli 28.1.2015–17.3.2018 hoonestusprojektide arendus (41101/EMTAK 2008) (tl 18), hiljem on olnud tegevusalaks ka arhitektitegevused (71111/EMTAK 2008) ja ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine (71121/EMTAK 2008). Kostja I on enda põhitegevusalana märkinud muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused (62091/EMTAK 2008) (tl 7 pöördel). Kuigi võlgniku ja kostja II tegevusalad ei kattu täies ulatuses, on tegu sama
2-21-3372 valdkonnaga (ehituslik inseneeria, projekteerimine, ehitusmaterjalide vahendus, ehituslik ja projekteerimisalane nõustamine). Selline seos viitab koos teiste tuvastatud seostega ettevõtte üleminekule. Võlgniku ja kostja I ametlikud tegevusalad ei kattu, mis aga muude eelduste täitmisel ei välista ettevõtte üleminekut.
22.Nii võlgniku kui ka kostjate omanike ja juhtorganite liikmete hulgas on mitmeid kattuvusi ja läbipõimumisi. Sealjuures on suhted seotud ka läbi suguluse – GN on JK ja NN ema. Ka selline seotud isikute kattuvus viitab võimalikule ettevõtte üleminekule. Samuti kattuvad osaliselt kostjate ja võlgniku töötajad. Majandustegevuse registrist nähtuvalt (tl 42) on kostjale II väljastatud neljast tegevusloast kolmel pädeva isikuna märgitud VP, kes on varem töötanud ka võlgniku juures (vt tl 13 pöördel). Samuti on NN (kes on nüüd kostja II ainuosanik ja juhatuse liige) olnud varasemalt võlgniku töötaja. Asjaolu, et VP ja NN töötasid nii võlgniku kui kostja II juures, viitab ettevõtte üleminekule.
23.Kuivõrd kohus tuvastas nii võlgniku võlgnevuse hageja ees kui võlgniku ettevõtte ülemineku kostjatele, leidis kohus VÕS § 182 lg 2 ja § 183 lg 1 alusel, et kostjad vastutavad võlgniku võlgnevuse eest ja võlgnevus tuleb neilt välja mõista. Kuivõrd seoseid on nii kostjaga I kui ka kostjaga II ning suhted ja tegevused on väga tihedalt läbi põimunud, ei ole võimalik eristada kostja I ja kostja II vastutust. Seetõttu vastutavad kostjad võlgnevuse tasumise eest solidaarselt.
24.Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määras vastavalt menetluskulude jaotusele kostjate solidaarselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3677,50 eurot. Apellatsioonkaebus
25.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada Harju Maakohtu 8.4.2022 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja jätnud arvestamata direktiivis 2001/23/EÜ toodud ettevõtte ülemineku olulised kriteeriumid. Direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh: -
eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüp; seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte; immateriaalse vara väärtus ülemineku ajal; kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte; kas toimus klientide üleminek või mitte; tegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut; seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua.
27.Kõigile eeltoodud seitsmele kriteeriumile saavad kostjad vastata eitavalt. Kostjatele ei ole üle antud võlgniku vara, raha, lepinguid, asju, õigusi, majandamist puudutavat, kliente, töötajaid, oskusteavet jms. Kuna võlgnikul ei olnud pärast välismaal ebaõnnestunud kohtuvaidlusi enam vara, siis polnud ka ressursse, mida oleks olnud võimalik Eestis hiljem kostjatele üle anda. Kostjatel ei ole ega ole olnud vara, mida kinnitavad majandusaasta aruanded. Majandusüksus pole seega kostjatele üle läinud, ammugi pole säilinud võlgniku identiteet, s.o ressursside organiseeritud grupeering, mis tegeleks edasi sama
2-21-3372 majandustegevusega. Kostjatel on võlgnikust erinev majandustegevus, mida kinnitavad ka EMTAK-i koodid. Kostjatel ei ole võlgnikuga seotud esmaseid ega kõrvaltegevusi.
28.Mini-Lux Project OÜ ostis kinnisasja võlgnikult õiguspäraselt lepingu alusel ja vastavalt Kinnisvarabüroo Arco Vara hindamisaktile nr TAH 384/B, tehing tõestati notariaalselt ning müügist saadud tulu kanti võlgniku pangakontole. Võlgniku sõidukid müüdi turuhinnaga ja nende eest tasuti samuti võlgniku pangakontole. Kostjaid pankrotihalduri aruandes ei mainita, mis kinnitab samuti võlgniku ja kostjate vahelise seose puudumist.
29.Tõele ei vasta väide, et „Ideab“ oli võlgniku kaubamärk. „Ideab“ ei ole kunagi olnud kaubamärkide registris registreeritud ja ei ole seega kaubamärk. On olemas mitmeid teisi kostjatega mitteseotud ettevõtteid, kes kasutavad sama nimekuju „Ideab“. Väide, et nimes sisalduv fraas „Ideab“ võib klienti kostjate kasuks eksitada, on vähetõenäoline. Lepinguid sõlmides kontrollib klient alati registris olevaid ettevõtte andmeid. Ehitust puudutavate tegevuslubade puudumist kostjatel on võimalik internetis kontrollida.
30.Kostja I e-posti aadress on alates 16.3.2018 [email protected], 13.8.2018– 3.9.2020 [email protected] ja alles alates 4.9.2020 [email protected]. Võlgniku e-posti aadress on praegu [email protected]. 2019. aastal lõpetas võlgnik seoses pankrotiga e-posti aadressi [email protected] kasutamise. Kuna keegi pärast võlgniku pankrotti enam eelmise e-posti aadressi vastu huvi ei tundnud, registreeris kostja I selle 2020. aastal endale. Kasutusperioodil alates 2020. a kuni praeguseni ei ole e-posti aadressi [email protected] kasutamine kostjale I kasu toonud, mis nähtub ka majandusaasta aruannetest. Kostja II e-posti aadress [email protected] erineb võlgniku omast oluliselt.
31.Kostjate ja võlgniku vahel puudub ka ruumiline seos. Kostjad kasutavad äriseadustiku nõude tõttu vaid nn virtuaalset või variaadressi. Kostjatel ei ole personali ega vajadust kontori järele. Kostjad tegutsevad kaugtööna interneti vahendusel. Veebileht www.ideabgroup.com loodi ressursiportaalina partneritele, kes soovivad sinna oma objekte paigutada ja oma kompetentsi näidata. Kui nende poolt sinna piltide paigutamine on ettevõtte üleminek, siis tulnuks hagejal esitada hagi hoopis nende vastu. Veebileht www.ideabgroup.com on NN isiklik vara, mitte kostjate oma. Vastustaja seisukoht
32.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi mõlema kostja vastu rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatele on üle läinud võlgniku ettevõte. Kui ettevõte on kostjatele üle läinud, võivad kostjad VÕS § 183 kohaselt solidaarselt võlgnikuga vastutada võlgnikul enne ettevõtte üleminekut hageja ees tekkinud kohustuste eest.
35.Hagi kohaselt läks kostjatele üle võlgniku ettevõte, mida hageja sisustab järgmiste asjaoludega (tl 2–3 pöördel, p 17): 1) võlgnikul ja kostjatel on sarnased kontaktandmed (sama e-post, kodulehekülg ja asukoht); 2) kostjad tegutsevad võlgnikuga sarnase ärinime all (võlgnik – Ideab Project Eesti Aktsiaselts (pankrotis), kostja I – Ideab Project OÜ, kostja II Ideab Group OÜ) ning sama kaubamärgi „Ideab“ all; 3) kostjad tegutsevad võlgnikuga samal tegevusalal (ehitus ja projekteerimine); 4) samuti kattuvad kostjate ja võlgnikuga seotud isikud ja töötajad.
2-21-3372 Lisaks on ajaline seos selle vahel, millal kostjad tegutsema hakkasid (s.o 2015. a) ja võlgnik hakkas oma vara peitma (s.o 2017. a). Hageja väitel müüs GN võlgniku kui äriühingu 2017. aastal variisikule APle (tl 2, p 16).
36.Ringkonnakohus tuvastab järgmised olulised asjaolud: -
-
-
Harju Maakohtu 25.2.2019 tagaseljaotsusega mõisteti võlgnikult hageja kasuks välja 144 585 eurot ja menetluskulud 2605 eurot koos lisanduva viivisega (tl 6, resolutsiooni p-d 2, 5 ja 6); 18.10.2019 kuulutati välja võlgniku pankrot (tl 8, pt II „Andmed pankrotimenetluse kohta); võlgniku omandist on välja läinud kinnisasi ja sõidukid (tl 12 pöördel, p-d 3.1.1.2 ja 3.1.1.4 ning tl 14–15); hageja on esitanud nõude võlgniku pankrotimenetluses (tl 9, pt V „Ülevaade esitatud võlanõuetest“); kostja I on asutatud 16.3.2018 (tl 17); kostja II on asutatud 29.1.2015 (tl 18); võlgniku, kostja I ja kostja II nimes sisaldub sõna „Ideab“ (tl 17–20); kostja I ja kostja II registrisse kantud asukohaks on Tallinn, Nõmme tee 96 (tl 17 ja 18); võlgnik võõrandas kinnisasja 2015. a alguses Mini-Lux Project OÜ-le (tl 8 pöördel, kolmas lõik); GN oli Mini-Lux Project OÜ juhatuse liige kuni 28.1.2015 ja osanik kuni 23.1.2015 (tl 40 ja 41); võlgnikul ja kostjal I on sama e-posti aadress, s.o [email protected] (tl 17 pöördel ja 21); GN telefoninumber XXX XXXX oli võlgniku ja kostja I telefoni numbriks (tl 17 pöördel ja 138 kolmas lõik); kostja I ja kostja II kasutasid veebiaadressi www.ideabgroup.com; GN oli võlgniku endine aktsionär ja juhatuse liige ning kostja II juhatuse liige (tl 18 pöördel ja 21 pöördel); GN on kostja I juhatuse liige (tl 17 pöördel); GN on JK ja NN ema (tl 84 viies lõik); JK oli võlgniku nõukogu liige ja on kostja I osanik (tl 17 pöördel ja 21 pöördel;); NN oli võlgniku töötaja (tl 43) ning on kostja II ainuosanik ja juhataja (tl 18–19 ja 84 viies lõik); VP on märgitud majandustegevuse registris kostjale II väljastatud neljast tegevusloast kolmel pädeva isikuna (tl 42); võlgniku põhitegevusalaks oli alates 2.12.2008 hoonestusprojektide arendus (41101/EMTAK 2008) ning 28.6.2012–26.6.2015 oli lisategevusalaks muude ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük (47529/ EMTAK 2008); kostja I põhitegevusala on infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused (62091/EMTAK 2008) (tl 7 pöördel); kostja II põhitegevusalaks oli 28.1.2015–17.3.2018 hoonestusprojektide arendus (41101/EMTAK 2008) (tl 18), hiljem on olnud tegevusalaks ka arhitektitegevused (71111/EMTAK 2008) ja ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine (71121/EMTAK 2008) (vt samas).
37.Asjaolud, et kostjad tegutsevad samas asukohas või kasutavad samu sidevahendeid, et nende juhatuses on sama või seotud isik, neil on sama osanik või osanik, kes on seotud äriühingu osanik, mõlema ärinimes sisaldub tähis „Ideab“ või et kostjad on tuginenud võlgniku referentsidele, viitavad ringkonnakohtu hinnangul sellele, et võlgnik ja kostjad on omavahel
2-21-3372 seotud isikud. Ettevõtte üleminek eeldab aga majandustegevusega seonduva põhilise vara kostjatele ülemineku tuvastamist ning seda hagis esiletoodud asjaoludest ei tulene (vt ka Riigikohtu 4.1.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 11 kolmas lõik: „Ainuüksi selle tuvastamine, et kostja IV kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui kostja III, et kostjate töötajad kattuvad osaliselt, kostjate ärinimed on sarnased ning kostjad on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 kohaldamiseks.“).
38.Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661). Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud (VÕS § 180 lg 2). Hageja väidab küll, et võlgniku ettevõte jagati varjatult kaheks ning anti üle kostjale I ja kostjale II, kuid ei ole esile toonud, mis need võlgnikule kuulunud ettevõtte majandamisega seotud asjad, õigused ja kohustused olid, mis väidetavalt kostjatele üle anti. Ettevõttena TsÜS § 661 mõttes ei ole võimalik käsitada varakogumit, mis ei osale majandustegevuses1. Hagis toodud asjaolude kogum (kontaktandmed, kattuvad juhatuse liikmed ja osanikud, sarnane ärinimi ja kaubamärk ning registreeritud on sarnane tegevusala) ei moodusta ettevõtet. Ettevõte on oma olemuselt vara ja rääkida ei saa ettevõttest kui õigusobjektist. Hageja esile toodud asjaolude kogum võib olla argumentideks, mis toetavad käsitlust ettevõtte üleminekust (vt ka Riigikohtu 12.6.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 14.1 ja seal viidatud kohtupraktika), kuid see eeldab, et võlgnik oleks kostjatele andnud üle ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused (VÕS § 180 lg 2). Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis. TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud (vt Riigikohtu 12.6.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 11.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ettevõtte üleminekut kostjatele.
39.Hageja tõi hagis esile, et võlgnik alustas oma vara võõrandamisega 2015. a alguses, kuid vara ei võõrandatud kostjatele. Võlgnik võõrandas kinnisasja Mini-Lux Project OÜ-le. Sõidukid võõrandas võlgnik samuti kolmandatele isikutele, mitte kostjatele (tl 1 pöördel, p 5). Ringkonnakohtu hinnangul ei oma siinses asjas tähendust, kas võlgnik sai kolmandatelt isikutelt vara võõrandamise eest tasu, kas vara võõrandamise tehingud on kehtivad või kas isikud, kellele võlgniku vara võõrandati, on seotud võlgniku ja/või kostjatega. Hagi aluseks olevatest asjaoludest ei nähtu, et võlgnikul oleks olnud toimiv ettevõte, mida üle anda. Hageja tõi esile üksnes selle, et võlgnik on pankrotis.
40.Hageja ei ole väitnud, et võlgniku tegevus oleks tuginenud põhiliselt tööjõule. Seetõttu ei saa ka võlgniku kahe töötaja (VP ja NN) hilisemat kostja II juures töötamist või juhatuse liikmena tegutsemist käsitada ettevõtte üleminekuna.
41.Seega ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et võlgnik andis kostjatele üle majandusüksuse, mis säilitas oma identiteedi. Üksus tähendab inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Riigikohtu 12.6.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 12 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika). Hageja ei ole tõendanud võlgniku vara käsutamist ja selle üleminekut kostjatele, millel võlgniku majandustegevus varem põhines. Ringkonnakohus rõhutab, et ettevõtte ülemineku normistiku seadusesse lisamise eesmärkidena on nähtud ettevõttena käsitatava õiguste ja kohustuste kogumi üleandmise lihtsuse tagamist. Samuti võlausaldajate kaitsmist olukorra vastu, kus ettevõtja võõrandaks vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid
P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 877, p 4.2.
2-21-3372 kohustusi (vt Riigikohtu 12.6.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 11.1 ja seal viidatud õiguskirjandus ja kohtupraktika).
42.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul võimalik tugineda ka kostja eelmise lepingulise esindaja Riho Viigi maakohtu istungil antud selgitusele: „Ega me ei eita seda ju. Funktsionaalne tegevus läks ühest firmast teise ressurssidena üle“ (tl 141, esimene lõik). Esindaja vastas kohtu küsimustele, kas võlgnikul oli seoseid objektide ehitamisega, millele kostjad tuginesid referentsobjektina (tl 140 pöördel). Ettevõtte üleandmine ja õigusjärgluse tekkimine eeldab asjaolude tuvastamist, milline vara üle kostjatele üle anti, ning õiguslikku hinnangut asjaoludele. Lepingulise esindaja selgitus ei asenda asjaolude tuvastamise vajadust, sest kostjad vaidlesid hagile vastu. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et võlgniku referentsidele tuginemine kostjate poolt ei tähenda võlgniku ettevõtte üleminekut kostjatele.
43.Eeltoodust tulenevalt kohaldas maakohus ebaõigesti TsÜS §-i 661, VÕS § 180 lg-t 2, § 182 lg-t 2 ja § 183 lg-t 1, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada. Ülaltoodust tulenevalt ei vastuta kostjad võlgniku kohustuste eest VÕS § 183 lg 1 järgi.
44.Kuigi see ei oma praegusel juhul asja lahendamisele mõju, märgib ringkonnakohus siiski, et ettevõtte üleminekul tuleb täiendavalt tuvastada, kuidas ettevõte omandajate vahel jagunes. Piisav ei ole viide sellele, et kuna seosed isikute vahel ning suhted ja tegevused on läbi põimunud, ei ole võimalik eristada ettevõtte omandajate vastutust ja seetõttu vastutavad nad ettevõtte üleandja kohustuste eest solidaarselt.
45.Tõendid, mida ringkonnakohus otsuses ei käsitlenud, ei omanud asja lahendamisel tähtsust. Sealhulgas ei oma tähtsust kostjate majandusaasta aruanded, sest hageja ei ole esile toonud ettevõtet, mille võlgnik väidetavalt kostjatele üle andis.
46.Kokkuvõtvalt rahuldab ringkonnakohus kostjate apellatsioonkaebuse ja jätab hageja hagi nii kostja I kui ka kostja II vastu rahuldamata.
47.Ringkonnakohus ei arvesta apellatsioonkaebuse lahendamisel kostjate 8.12.2022 e-kirjas tooduga. Tähtaeg apellatsioonkaebuse muutmiseks või täiendamiseks on möödunud (TsMS § 634 lg 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi mõlema kostja suhtes rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20.4.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.