Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määruse peale pankrotiavalduse tegemise osas võib esitada erikaebuse Viru Ringkonnakohtule Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

OÜ Boonuskaubandus (likvideerimisel) esitas Viru Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sundlõpetati 09.01.2008 OÜ Boonuskaubandus (likvideerimisel). Sundlõpetamise aluseks oli asjaolu, et avaldaja ei esitanud registriosakonnale 2004 majandusaasta aruannet. Kohtu poolt on likvideerijaks määratud Txxx Kxxx. Likvideerijal ei ole õnnestunud likvideerimisperioodi jooksul ühendust saada võlgniku esindajaga, mistõttu puudub likvideerijal äriühingu raamatupidamist puudutav dokumentatsiooni. Äriregistrile on võlgnik esitanud 2003 aasta majandusaasta aruande. Pärast 2005 aastat pole esitatud ka deklaratsioone. Võlgnikul puudub majandustegevus. Võlgnikule ei kuulu materiaalset vara, mis oleks registreeritud registrisse. Kinnisvara võlgnikul ei ole. OÜ Boonuskaubandus omab kontot SEB Pangas, mille saldo on null krooni. Hansapanga konto jääk on -130,50 krooni, mille tõttu on tekkinud viivis summas 299 krooni. Likvideerijale on teatanud võlanõudest: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu seisuga 28.01.2008 kokku 225 463 krooni, millest põhivõlg moodustab 107662 krooni ja intressivõlgnevus 117 801 krooni. Likvideerija leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku tegevus on ilmselt lõppenud ja tulu oodata ei ole, käesoleval ajal kohustused kasvavad viiviste näol. Avaldaja palub välja kuulutada OÜ Boonuskaubandus (likvideerimisel) pankrot. Viru Maakohus algatas 21. aprillil 2008 pankrotimenetluse. Pankrotihalduri aruanne I Andmed võlgniku vara kohta:

1.5 VARUD

2003.a. majandusaasta aruandes on varudena arvel 308 783 krooni (ostetud kaubad müügiks). Maksu-ja Tolliameti suulise selgituse kohaselt ei ole võlgnik deklareerinud 2004 müügikäivet, seega on käesolevaks ajaks 2003 arvel olnud kaup rohkem kui 5 aastat vana. Ajutise halduri hinnangul ei saa käesolevat vara käsitleda likviidse varana. Seega ajutise haldurile teadaolevalt puudub äriühingul käibevara.

MAKSEVÕIMETUSE

PÕHJUSTEST

Antud olukorra kirjeldamisel on ajutise halduri poolt aluseks võetud kolmandatel osapooltelt saadud andmed (eelkõige Ida Maksu ja Tollikeskuse vastus) ning äriregistrile esitatud osaühingu 2002 ja 2003 aasta majandusaasta aruanded. Osaühingu põhitegevusalaks oli viimistlustööd. Äriühingu müügikäive oli ajas kahanev 2002 käive 704 514.- krooni; 2003 käive 138 849.- krooni Äriühing müüs kaupu ning kaupade kulu käibes oli 2002 aastal 332 479 .- krooni ning puhaskasum 176 056.- krooni 2003 aastal 82 901.- krooni ning kahjum 62 908.- krooni Võlgniku kasumiaruandes ei ole kululiikide lõikes välja toodud ning on kulud sätestatud ühel real. 2002 aasta kulud 544 737 krooni, 2003 aasta kulud 204 189 Võlgnik on 2003 tegevusaasta lõpetanud kahjumiga summas 62 908,00 krooni 2004 aasta kohta ei ole võlgnik esitanud majandusaasta aruannet äriregistrile. Ajutine haldur analüüsis ettevõtte Hansa- ja Ühispanga arveldusarvetel toimunut. Hansapanga ja Ühispanga arveldusarvele on 2004 aasta jooksul kokku laekunud 148 692,15 krooni. Kahe panga arveldusarvelt on välja võetud sularaha kassasse 104 010 krooni ning tagasi on kassast panka pandud 1 800 krooni. Ajutisel halduril puuduvad andmed kuidas ettevõte on kasutanud äriühingu pangast võetud raha ja mis kulusid on selle eest tehtud. Pangaarvetel nähtub ühele töötajale üks töötasu väljamaks, kuid töötasu osakaal on ettevõttel väike, samas on maksuametile deklareeritud töötasude makse vaid jaanuaris 2004.a. bruto 19 497.- krooni, millest tuleb lahutada 26% 3 (6)

tulumaks. Seega ei saanud töötasude osakaal sularahas olla suurem kui ca 14 000.- krooni (neto), ülejäänud sularaha kulutused on kaetud kuludokumentidega.

MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED

Ajutine haldur leiab, et juhatus ei ole jälginud rahavoogude kasumlikkust, ehk müügitulu ei ole katnud ettevõtte kulu. Ka on suur sularahaga arveldamise osakaal. Ilmselgelt on 2004 aastal võlgniku juhatuse liige eelistanud üht võlausaldajat teistele ning jätnud maksuametile ainsana maksmata võlad. Maksu- ja Tolliametile maksti viimast korda novembris 2002.a. Kordagi 2004 aasta jooksul ei maksta maksuvõlga, vaid deklareeritakse maksukohustust juurde. Võlgnik lõpetas tegevuse 2004 aasta lõpul.

NETOVARA

Ajutine haldur koostas olemasolevate majandusuaasta aruannete põhjal aegread. Tabel 1 Korrigeeritud

Raha ja pank 31 001 154 192 112 301

Ostjatelt laekumata arved 23 105 124 470 74 576 Varud 162 065 235 402 308 783 Käibevara kokku 216 171 514 064 495 660

Materiaalne põhivara 67 421 25 448 Vara Kokku 283 592 539 512 495 660

Kohustused Võlad hankijatele Maksuvõlad Võlad töötajatele Muud viitvõlad Kohustused kokku Eelmiste per.kasum Aruandeaasta kasum Netovara

219 228 11 215 9 985 3 157 243 585

-

40 007

226 526 69 318 24 448 3 157 323 449

197 612 122 238 19 498 3 157 342 505

197 612 122 238 19 498 3 157 342 505

176 063 176 063 176 056 - 62 908 - 558 311 216 063

153 155

- 342 248

Ajutine haldur korrigeeris 2003.a. bilansiridasid järgmiselt: Raha ja pank: olemasolev raha jääk pangaarvetel; Ostjatelt laekumata arved: kuna tänase päevani ei ole ühtegi arvet laekunud, siis järelikult oli tegemist lootusetute nõuetega ja antud summa oleks pidanud olema 0 krooni. Varud: kuna antud varude jääki ei õnnestunud 2004.a. jooksul realiseerida, siis ei saa antud vara kajastada antud suuruses, vaid oleks pidanud olema 0 krooni. Analüüsides antud võlgniku enda poolt koostatud bilansiridasid, siis oli äriühingu netovara positiivne, kuid ajutise halduri korrigeerimise tulemusena on tegemist negatiivse netovaraga 2003..a lõpus.

Äriühing on lõpetanud tegevuse 2004 aastal. Äriühing ei ole alates 01.01.2004 kordagi tasunud riigi maksuvõlgasid, kuigi on veel 2004 aasta jooksul maksukohustust juurde deklareerinud. Isegi juhul kui võlgnik eeldas, et 2004 aasta jooksul õnnestub tal raskustest välja tulla, oleks ta pidanud esitama hiljemalt 2004 aasta keskpaigas pankrotiavalduse. Veel enamgi võlgnik oma tegevusetusega on põhjustanud maksuvõla suurenemise intresside osas summas 124 197.- krooni. Juhul kui võlgnik oleks õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse ei oleks maksuameti ees 124 197.- kroonist võlgnevust. Kui võlgnik oleks esitanud õigeaegselt pankrotiavalduse, oleksid pankroti väljakuulutamisega intressid peatunud. Juhatuse liige oleks pidanud hiljemalt juunis 2004 esitama pankrotiavalduse, sest rohkem kui poolteist aasta ei olnud tasutud maksuvõlga. Maksuvõla osakaal ettevõtte kogu aasta käibes oli juba 80%. Mõeldamatu oleks, et ettevõte oleks suutnud tasuda maksuvõlga sellise käibe juures. Samas lõpetati igasugune tegevus novembris 2004 (viimased enammakstud käibemaksuga käibedeklaratsioonid), viimased liikumised olid pangaarvetel mais 2003.a. ning võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud pankrotiavaldust kuni käesoleva ajani lastes muudkui maksuvõlal kasvada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 kohaselt (lg 1) kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks ettenähtud summat ( lg 2). Kohus leiab, et OÜ Boonuskaubandus (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb raugemise tõttu lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri tasu Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 p 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise pankrotihalduri taotuse kohaselt on ajutine haldur teinud tööd 9,5 tundi (tunnitasu 1000 krooni; sisaldab tulumaksu). Pankrotimenetluse teenindamise kulud on 1000 krooni. Ajutine pankrotihaldur palub välja maksta 9 500 krooni töötasuks ning menetluses tehtud kulutuste katteks 1000 krooni, millele lisandub käibemaks 180 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning ajutise pankrotihalduri andmed, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmisele kulunud aega, vastavad tegelikkusele.

Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.