Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-22173

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud Aktsiaselts SEB xxx (edaspidi AS xxx) on esitanud Harju Maakohtule avalduse osaühing xxx (edaspidi OÜ xxx) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 24.01.2005 ja 29.03.2005 rendilepingud nr L05100550 ja nr L05102277, mille alusel võlausaldaja andis võlgniku kasutusse kaks mootorsõidukit ja võlgnik kohustus maksma tasu maksegraafikus toodud suuruses ning määratud tähtpäevadel. Võlgnik kohustusi lepingukohaselt ei täitnud, mistõttu võlausaldaja lõpetas lepingud 19.07.2006 ühepoolselt. Kokku on seisuga 08.06.2007 võlausaldaja nõue võlgniku vastu 210 948.26 krooni. Sellest põhivõlgnevus on 122 860.25 krooni ja viivis 88 088.01 krooni. 22.11.2007 Harju Maakohtu määrusega algatas kohus OÜ xxx pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahas’e. Kuna võlgnik ei asu registrijärgses asukohas ja võlgniku seadusliku esindaja juhatuse liikme asukoha kohta puudusid kohtul andmed, siis ei olnud võlgnikule võimalik kohtukutset kätte toimetada. Võlgnik tunnistas 13.11.2007 toimunud eelistungil võlausaldaja nõuet tema vastu summas 42 000 krooni. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige selgitas, et võlgnikul puuduvad vahendid võlgnevuste tasumiseks ning tunnistas, et on alust võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud menetluse kestel vahearuande, ajutise halduri aruande ja aruande täpsustuse. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgniku peamiseks tegevusalaks üldehitustööd– ja remonditööd. Ajutine pankrotihaldur on teinud järelpärimise krediidiasutustele, millest nähtub, et võlgniku kontol aktsiaseltsis xxx on rahalisi vahendeid summas 8.04 krooni. xxx kontol on 44.66 krooni ja xxx kontol 55 krooni. Muu hulgas kuulub võlgnikule omandiõiguse alusel haagis Tiki Treiler. Võlgniku seadusliku esindaja sõnul on haagis olemas ning tema on vastutav haagise säilimise eest. Haagise võimalikuks turuväärtuseks on umbes 5 000 krooni. Võlgniku vara väärtuseks seega kokku on 5 107.70 krooni. Võlgnevusi on OÜ-l xxx kokku summas 967 058.31 krooni. Kohustused võivad suureneda juhul kui võlgnikul on lõpetamata töölepingud töötajatega.

2-07-22173 Ajutise halduri hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse ehituse töövõtulepingu täitmise käigus tekkinud erimeelsused tellijaga, mida ei suudetud võlgniku jaoks tulemuslikult lahendada. Sellest tulenevalt ei tasutud võlgnikule tehtud töö eest esialgselt lubatud summasid ning võlgnikule ei olnud omakorda võimalik täita kohustusi oma võlausaldajate ees. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksevõimetu, sest puuduvad ettevõtet teenindavad rahavood ning ettevõtet tegevusega ei ole võimalik katta kohustuste summat.

III Kohtuistung 27.02.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku seaduslik juhatuse liige tunnistas võlausaldaja nõuet ja ka võlgniku maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu

2-07-22173 seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlausaldaja AS xxx on esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 24.01.2005 ja 29.03.2005 rendilepingud nr L05100550 ja nr L05102277, mille alusel võlausaldaja andis võlgniku kasutusse kaks mootorsõidukit ja võlgnik kohustus maksma tasu maksegraafikus toodud suuruses ning määratud tähtpäevadel. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ning saneerimiseks. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; teatis maksuvõlgnevuste kohta; võlgniku pangakonto väljavõte – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006.a. Võlgniku vara väärtuseks on 107.70 krooni, mis koosneb pangakontol asuvast rahast, kohustusi on võlgnikul kokku 1 766 010.19 krooni. Võlgniku ettevõtte tervendamiseks ei esine võimalusi, kuna võlgnik on maksejõuetu ja tal puudub vara majandustegevuse jätkamiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku makseraskused on tekkinud 2006.a ning need on muutunud alaliseks 07.08.2007. võlgniku juhatuse liikme ütluste kohaselt on võlgniku makseraskuste põhjuseks ehituse töövõtulepingu täitmise käigus tekkinud erimeelsused tellijatega, mida ei suudetud võlgniku jaoks tulemuslikult lahendada. Seetõttu ei laekunud võlgnikule tehtud tööde eest tasu ning võlgnikul ei olnud omakorda võimalik oma kohustusi täita. Oluliselt mõjutas äriühingu tegevust võlgniku juhatuse liikme xxx ja tema isa xxx vahel tekkinud konfliktid ja erimeelsused ettevõtte arengusuundade ja igapäevase tegevjuhtimise tasandil, mille tõttu xxx otsustas võlgniku juhatusest välja astuda ning hakata tegelema ettevõtlusega eraldiseisva äriühingu kaudu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgnik ei ole täitnud raamatupidamisaruannete koostamise ja esitamise nõuet nõuetekohaselt, seega puuduvad andmed võlgniku raamatupidamisaruannete kohta. Võlgniku suhtes 07.05.2007 algatatud täitemenetluses on ilmnenud, et kolme kuu jooksul ei ole olnud

2-07-22173 võimalik võlgniku vara arvelt täita maksunõuet summas 50 225.45 krooni (tl 139). Järelikult on võlgnik alates 07.08.2007 olnud maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Kuigi võlgniku faktiline majandustegevus lõppes 2006.a detsembris, on 2007.a võlgniku alluvuses tööle asunud xxx välja makstud töötasuna 30 000 krooni. Samuti on 13.06.2006 makstud võlgniku arvelt osaühingule xxx välja arve nr 1 alusel 97 000 krooni, väljamaksmise aluseks olnud arve kohta puuduvad võlgniku raamatupidamises andmed. Eeltoodust tulenevalt võivad esineda võimalused võlgniku vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 30 000 krooni. Nimetatud isikud ei ole avaldanud soovi maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l xxx ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.