Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Teadaannetes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile.

ASJAOLUD

27.03.2008 esitas AS YI (edaspidi võlgnik) pankrotiavalduse enda pankroti algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli hoone süsteemi läbipääsuja turvasüsteem ning näidikute kauglugemine. Süsteemi arendus nõudis rohkem raha kui algselt planeeritud oli ning omanikel puuduvad hetkel vahendid tegevuse täiendavaks finantseerimiseks. Täiendavalt ei õnnestunud ka kapitali kaasata. Ei aita ka olukorda lahendada omandivormi ümbervormistamine aktsiaseltsist osaühinguks. 19.03.2008 seisuga on võlgnikul varasid kogusummas 8 540 794 krooni ja kohustusi 11 934 999 krooni. seega omakapital on – 3 734 345.89 krooni ning omanikel puuduvad võimalused selle viimiseks seadusega kooskõlla. Vastavalt Äriseadustikule on juhatus kohustatud sellises olukorras esitama ettevõtte pankrotiavalduse, mille on võlgnik esitanud. Ajutise pankrotihalduri aruanne, milles ajutine haldur tegi kindlaks alljärgneva: Võlgnik asutati 27.04.2000.a. ärinimega OÜ E 4 füüsilise isiku poolt, juhatajaks valiti P V. 28.06.2000.a. sai ärinimeks OÜ M , 19,05.2004.a. OÜ E, 28.09.2005.a. OÜ YI ning 20.01.2006.a. kujundati äriühing ümber aktsiaseltsiks. Alates 13.12.2004.a. kuni käesoleva ajani on juhatuse liikmeks R R. 6.04.2006.a. kuni 24.04.2007.a. oli juhatuse liikmeks ka N T (xxx). Kuna esimestel tegevusaastatel midagi märkimisväärset ei realiseeritud, vaid tegeleti esialgu e-maksete süsteemide arendamisega, siis majandusaastad lõppesid kahjumiga ning 2002.a. lõpuks oli vara ainult 440.- krooni. Esimestel aastatel palgalisi töötajaid ei olnud, juhatus püüdis erinevatest fondidest toote arenduseks raha saada, mis aga ei õnnestunud. Edaspidi leiti siiski investoreid ja 2006.a. tasus uus aktsionär H I OÜ aktsiakapitali laiendamisel aktsiate eest juba 4 693 980 krooni. 2006.a. oli võlgnikul keskmiselt 15 töötajat ja läbipääsusüsteemide ning e-makse lahenduste müügist toimus ka ca 900 000 krooni ulatuses laekumisi. Majandusaasta lõppes siiski 3 613 695 krooni suuruse kahjumiga ning tegevus jätkus suures osas tänu aktsionäride antud ja teistele laenudele. 2007.a. realiseerimise netokäive küll oluliselt, üle 3 korra kasvas ja ulatus 3,46 miljoni kroonini, kuid kulud olid ikkagi suuremad ning aasta lõpetati 2,4 miljoni kroonise kahjumiga. Kuna omakapital on 3,7 miljoni krooniga negatiivne ja omanikud ei suuda ligi 12 miljoni kroonini ulatuvaid võlgasid

tasuda ning omakapitali äriseadustiku nõuetele vastavaks viia, esitas juhatus pankrotiavalduse. 04.aprilli 2008.a. määrusega algatas Harju Maakohus ka võlgniku emaettevõtja OÜ Estomatic Grupp, kes varem oli võlgniku tegevust materiaalselt toetanud, pankrotimenetluse. Võlgniku varaline seisund Juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile esitatud 2006.a. majandusaasta aruande (Lisa 1) bilansi kohaselt oli 31.12.2006.a. seisuga võlgnikul vara kokku 5 189 726 krooni eest, millest põhivara moodustas 5 077 991 krooni ja käibevara ainult 111 735 krooni. Lühiajalisi kohustusi oli samal ajal 3 296 116 krooni eest ehk ca 30 korda suuremas summas, kui nende täitmiseks vajalikke käibevahendeid. Kohustusi kokku oli 5,86 miljoni krooni eest. Arvestades, et ka põhivara koosnes peamiselt (4,9 miljoni krooni ulatuses) immateriaalsest varast ja see omakorda suures osas arenguväljaminekutest, mida on raske ja aeganõudev realiseerida, s t see vara pole likviidne, siis oli tegemist maksevõimetu ettevõtjaga. 2007.a. majandusaasta aruannet ei ole koostatud, kuid võlgniku poolt esitatud 2007.a. bilansist nähtub, et ka see majandusaasta lõpetati suure kahjumiga (2,41 miljonit krooni) ja kuigi käibevara 1,2 miljoni krooni võrra kasvas, kasvasid lühiajalised kohustused veelgi rohkem - 6 miljoni krooni võrra ning ulatusid juba 9,3 miljoni kroonini (Lisa 2). Pankrotimenetluse algatamise päeva 17.04.2008.a. seisuga koostatud bilansi (Lisa 3) kohaselt on võlgnikul käibevara kokku 855 158 krooni eest, vara kokku 8,6 miljoni krooni eest, lühiajalisi kohustusi 10,38 miljonit krooni ja üldse kohustusi kokku 12,9 miljoni krooni eest ning omakapital on 4,33 miljoni krooniga negatiivne. Lühiajaliste kohustuste ja nende tasumiseks vajalike käibevahendite vahe on seega 9,5 miljonit krooni. Tegelikult on võlgniku majanduslik olukord veelgi halvem, sest tema raamatupidamine ei kajasta hankijate poolt võlgu olevatelt summadelt arvestatavaid viiviseid. Samuti on võlgniku vara hulgas kajastatud kaubamärk Yjääkmaksumusega 95 644 krooni, mis aga Patendiameti andmeil on registreeritud P Vi ja R R ́u nimele (Lisa 4). Üldse on võlgniku vara hulgas kajastatud kokku 7,7 miljoni krooni eest immateriaalset põhivara, s h 6,4 miljoni krooni eest nn arenguväljaminekuid, milline eraldivõetuna ei oma kolmandate isikute jaoks mitte mingit väärtust, mistõttu seda realiseerida ning selle arvelt siis võlgasid tasuda ei ole võimalik. Võlgnikul on konto Hansapangas, millel 22.04.2008.a. seisuga oli 8335 krooni (lisa 5). Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma (Lisad 6-9). 17.04.2008.a. bilansi kohaselt omab võlgnik debitoorseid nõudeid kokku 692 331 krooni eest, kuid seal hulgas on ka kokku summas 345 930 krooni nõudeid emafirma E G ja samasse gruppi kuuluva B T AS vastu, kelledele võlgnik omakorda võlgneb kokku 2 845 526 krooni. Seega võivad sissenõutavad olla ainult ostjatelt laekumata arved (bilansis 346 401 krooni), kuid milledest praktikas osa jäävad kätte saamata. Sissenõutavad võivad olla ka väljastatud laenud summas 55 000 krooni. Võlgnik käesoleval ajal Harju Maakohtu registriosakonna andmeil kinnisvara ega Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana (Lisa 10), ARK-i andmeil transpordivahendeid (Lisa 11) ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid (Lisa 12) ei oma. Materiaalse varana on tal ainult kasutatud kontorimööblit, 2 vananenud sülearvutit ning 3 serverit, milliste jääkväärtus kokku on 17.04.2008.a. bilansi kohaselt 33 325 krooni, kuid tegelik väärtus ei ületa ajutise halduri hinnangul 15 000 krooni. Võlgnik omab M TB OÜ osa nimiväärtusega 20 000 krooni, kes aga majandustegevust ei oma. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksevõimele Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad vähemalt 12,9 miljonit krooni, samal ajal kui likviidset vara nende tasumiseks on ainult kuni 500 000 krooni eest ehk käibevahendeid on puudu ca 12 miljonit krooni. Taolise suure käibevahendite puudujäägi tõttu ei suuda võlgnik enam tasuda töötasusid (17.04.2008.a. seisuga oli töötasuvõlgnevus töötajatele juba 1,515

miljonit krooni, Lisa 13) ja neilt ettenähtud maksusid, ruumide rendimakseid ja teisi tegevuse jätkamiseks ning raha teenimiseks hädavajalikke kulusid, mistõttu võlgnevused kiirelt kasvavad ja neile lisanduvad aina kasvavad intressi ning viivisvõlad. Nii näiteks oli 21.04.2008.a. seisuga maksude intressivõlg 143 451 krooni (Lisa 14), 25.04.2008.a. seisuga aga juba 146 712 krooni (Lisa 15) ehk 4 päevaga oli see kasvanud 3261 krooni võrra. Ka on võlgniku emafirma enda suhtes, kes võiks kõige enam olla huvitatud võlgniku tegevuse jätkamise toetamisest, algatatud pankrotimenetlus, kolmandad isikud ei ole aga taolises majanduslikus olukorras oleva ettevõtja toetamisest või laenu andmisest talle huvitatud. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuna võlgnikul on pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, siis puudub alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega PankS § 29 alusel. Seega tuleb võlgniku pankrot PankS § 31 alusel välja kuulutada. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku juhtkonna liigset optimismi ja ebapiisavat aktiivsust oma toote arendustegevuseks finantseeringute ja sellele ostjate leidmisel, mistõttu toodet, mida edukalt müüa, ei ole hoolimata aastatepikkusest arendustööst käesoleva ajani olemas. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kooskõlas PankS § 23 ja justiitsministri määrusega 18.12.2003.a. nr 71 ning vastavalt aruandele lisatud kalkulatsioonile taotleb ajutine haldur:

Kohus leiab, et ülaltooduga on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega tuleb välja kuulutada AS YI pankrot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Juhindudes justiitsministri määruse nr 71, 18.12.2003 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” ning Eesti Pankrotihaldurite Koja seisukohast ja väljakujunenud kohtupraktikast, ajutine haldur Kalle Mõtsnik taotleb kohtul otsuse tegemise korral välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutuste katteks (arvestusega 1200 krooni tunni kohta, kokku 15 tundi kulutatud) 18 000 krooni (kaheksateist tuhat) krooni ning 1 305 (üks tuhat kolmsada viis) krooni tehtud kulutuste hüvitamiseks. 29.04.2008 toimunud kohtuistungil Võlgniku esindaja nõustub ajutise halduri tasu ja kulutuste summaga, vastuväiteid ei ole. Kohus leiab, juhindudes Justiitsministri 18.12. 2003.a. määrusest nr 71, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 18 000 krooni ja kulutuste katteks 1 305 krooni. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.