5.Määrata ajutise pankrotihalduri T. V. tasu suuruseks xxx ja ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud xxx krooni.
6.Vabastada ajutine pankrotihaldur T. V. tema kohustustest AS Frend-Servis pankrotimenetluses pärast AS Frend-Servis likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.
7.Saata kohtumäärus Viru Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebe kord
Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Võlausaldaja võib esitada määruse peale määruskaebuse 10 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) esitas 22.11.2007. a Viru Maakohtule pankrotiavalduse AS Frend-Servis pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksuvõlgade suuruseks koos intressidega 19.11.2007. a seisuga kokku 320 924 krooni.
2.Maksuvõla sundsissenõudmine pangakontode arestimisel krediidiasutustes ja täitemenetluses tulemusi ei andnud. Võlausaldaja saatis võlgnikule 19.10.2007. a pankrotihoiatuse võlgniku registrijärgsele aadressile ja juhatuse liikme elukoha aadressile. Võlgnik võlga ei tasunud ega maksuhalduriga maksuvõla tasumise küsimuses ühendust ei võtnud. Võlausaldaja leidis, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine, tuginedes pankrotiavalduse esitamisel PankrS §-le 10 lg 2 p 1.
3.Viru Maakohus algatas 18. märtsi 2008. a määrusega pankrotimenetluse AS Frend-Servis suhtes ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks T. V..
4.Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule 05.05.2008. a aruande võlgniku majandustegevuse kohta.
5.Kohtuistungil 13.05.2008. a võlausaldaja esindaja, nõustudes ajutise pankrotihalduri aruandega, toetas viimase arvamust pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
6.Ajutine pankrotihaldur taotles võlgniku pankrotimenetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel.
7.Võlgniku esindaja selgitas, et makseraskused tekkisid siis, kui pank ütles ennetähtaegselt üles laenulepingu.
8.Võlgnik ega võlausaldaja ei tasunud deposiiti raha pankrotimenetluse läbiviimiseks.
9.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt:
9.1.Üldandmed: Võlgnik on äriregistris registreeritud 31.07.1997 a. Aktsiakapital 468 000 EEK. Ainuaktsionär-juhatuse liige H. L. Nõukogu liikmed: J.M., S.-V. V., P. P. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Võlgnik alustas tegevust sõiduautode jaekaubanduse ja remondiga 2003. aastal. Võlgniku põhitegevuseks oli sõiduautode remont ja müük. Tegevus toimus võlgniku omandis xxx asunud äripindadel. Võlgnik oli sunnitud novembrist 2005. aastal remonditeenuse osutamise ja autode müügi lõpetama, samal 2005. aastal võõrandati oma äripinnad. Nüüdseks võlgnikul puudub majandustegevus, kehtivad töösuhted puuduvad.
9.2.Andmed võlgniku vara kohta: Võlgnik omab pangaarveid – Sampo Pank (jääk 4 krooni), Hansapank (jääk 409 krooni, võlg 400 krooni), SEB Pank (jääk 100 krooni, teenustasuvõlgnevus 55 krooni). Kontodel on Maksu- ja Tolliameti inkassonõue. Kohustused pankadele puuduvad. Maksuameti nõue võlgniku vastu 30.04.2008. a. seisuga on 342 194 krooni (põhivõlg 217 482 krooni, millele lisanduvad intressid 124 711 krooni), nõue on sundtäitmisel. Vararegistrite andmetel ehitised ja kinnisasjad ning sõidukid puuduvad. Liisingfirmade andmetel kehtivad lepingud puuduvad, SEB Liising AS-l nõue 31 746 krooni + viivised. Viru Maakohtu registriosakonna andmetel kommertspant Sampo Pank kasuks summas 1 miljon krooni. Kohtutäituritel sundtäitmisel Maksu- ja Tolliameti nõue, OÜ Kapristar nõue (nõue täidetud, kuid täitemenetlus lõpetamata kuna tasumata kohtutäituri tasud), Viru MK registriosakonna trahvimäärus. Kohtus SEB Liising AS hagi summas 63 491 krooni. Halduri kogutud ja esitatud andmete kohaselt on äriühingul: pankades rahalisi vahendeid summas 515 krooni, raha kassas 123 krooni, nõuded 12 412 krooni. Nõuded on erinevad tasumata arved osutatud remonditeenuste eest erinevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, nõude summad on alla 4 000 krooni isiku kohta. Võlgniku juhatuse liikme selgitusel tehti klientide autodel remonditöid, enamikel juhtudel oli võetud ettemakse, kuid kui remondimaksumus ületas saadud ettemaksu, siis tehti remonditööd ikkagi ära, samas mitmed kliendid jätsid tasumata osa arvest. Ajutise halduri hinnangul nõuete väärtus 0 krooni, sest nõuete sissenõudmiskulud ületaks saadava tulemi. Registrites olev vara puudub. Võlgnikul varaks on veel materiaalse varana erinevad kasutuskõlbmatud seadmed-riiulid jne (raamatupidamise andmetel maha kantud), mida on võimalik müüa vanametallina, väärtus ca 1 000 krooni (vara asub United Motors AS territooriumil). Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on konservatiivselt hinnatuna varasid ca 1 638 EEK.
9.3.Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevate võlgade põhjal on suurimateks võlausaldajateks Maksu- ja Tolliamet 30.04.2008. a seisuga summas 342 194 krooni ja juhatuse liige-ainuaktsionär H. L. 200 000 krooni. Muid võlakohustustusi võlgnikul bilansiandmete kohaselt summas 88 328 krooni. Võlgniku vastu on kohtulikus menetluses SEB Liising hagi summas 63 491 krooni, millest võlgnik tunnistab ainult osa nõudest (s.o. 4 857 krooni). Ajutisele haldurile ei ole teada, kas SEB Liising AS nõue leiaks tõendamist, kuid hinnates konservatiivselt saadud andmeid, ajutine haldur arvestab nimetatud nõudega, samuti pankade teenustasu nõudega 455 krooni. Seega võlakohustusi on summas 689 156 krooni. Eeldatav võlakohustuse summa võib olla suurem ka viivisnõuete osas. Samas ükski võlausaldaja (peale EVK AS 3 170 krooni ja Viru MK registriosakond 1 350 kooni, SEB Liising AS 63 491 kr, EMTA 342 194 krooni) ei ole esitanud oma nõudeid kohtutäiturile või siis haginõudeid kohtusse. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda vähemat summas 687 973 EEK. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on selgelt negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.
9.4.Hinnang võlgniku maksevõimelisusele: Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud (arvestatavate intresside arvel). Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu.
9.5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest: Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles Järveküla tee 22 Kohtla-Järve asunud äripindadel autoremondiga ja ka uute sõidukite jaekaubandusega (esmalt müüdi Ford sõidukeid, hiljem Hyundai sõidukeid). Esmalt tegutseti üürpindadel, hiljem omandati üüripinnad. Järveküla tee 22 Kohtla-Järve asunud autode remonditöökoja ja automüügisalongi omandamiseks ja rekonstrueerimiseks oli võlgniku poolt 2003. aastal võetud suured laenud. Pankadest võeti mitmeid kordi laene (Sampo Pangalt, Hansapangalt). Laenudest finantseeriti investeeringuid põhivaradesse ja uute autode soetamisse. Kuid tegevuses saadav tulem ei olnud piisavaks, et teenindada pangalaene. Võlgnikul tekkisid sellest tingituna raskused maksedistsipliini järgmiseks. Võlgniku kassavoog oli negatiivne, majandustegevus oli
kahjumis. Võlgniku juhatuse kinnitusel kahjumi tekkimise tingisid asjaolud, et võlgnik oli sunnitud tegema suuri investeeringuid remondiseadmetesse, et pakkuda laia teenuste sortimenti, samuti müügisalongi, kuid samas puudus piisav maksevõimeline klientuur kes taganuks investeeringu tasuvuse (investeeringute nõue tulenes autotootjatelt, mis oli eelduseks uute autode müügiõiguse saamiseks). 2005. aastal ei olnud veel piisavalt uute autode ostjaid Ida-Virumaal, et olnuks võimalik toimida kasumlikult. Sellest tingituna oldi 2005. aastaks tõsistes makseraskustes, võlgnik ei suutnud tähtaegselt järgida oma maksekohustusi. Võlgniku juhatuse kinnitusel alates 2005. aasta suvest üritati võõrandada toimivat autode müügi- ja remondiüksust või kaasata täiendavat kapitali, kuid seda edutult. Sampo Panga poolt öeldi oktoobris 2005. aastal laenulepingud ennetähtaegselt ülesse (ühtlasi „sundides“ võlgniku kiiremas korras võõrandama oma vara). Seetõttu oldi ka sunnitud lõpetama tegevus. Alates november 2005. a lõpetati müügisalongi ja remonditöökoja tegevus, töösuhted lõpetati (kõikidele töötajatele said väljamaksed tehtud). Võlgnik võõrandas 22.12.2005. a. Järveküla tee 22 Kohtla-Järve asunud autode remonditöökoja ja automüügisalongi United Motors AS-le. Tegevuse lõpetamisel asusid võlausaldajad kiiremas korras tagasi nõudma oma tarnitud kaupa või arvete tasumist. Võlgniku poolt võõrandati remondiseadmeid erinevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kaup valdavas enamuses tagastati nende tarnijatele (kauba müügil oli kasutatud omandireservatsiooni). Põhivara ja kauba müügist sai tasutud enamus võlgu, tasumata jäid võlad millele võlgnik vaidles vastu, omaniku enda laen ja EMTA-le maksunõuded. Kuna United Motors AS-le tuli ruumid vabastada võlgniku varast, siis võlgniku varade müük toimus väga kiiresti. Varade kiirmüügi väärtus on alati madalam, kui selle tavamüügil. Samas ajutine haldur ei ole tuvastanud, et mingit vara oleks võõrandatud tunduvalt odavamalt selle eeldatavast väärtusest. Võlgniku hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks valearvestused äriplaanis. Oli planeeritust suurema investeeringute vajadus, oli ebapiisav algkapital, puudus piisav hulk maksevõimelisi kliente. Kõik see ei võimaldanud tegutseda ökonoomselt ja kasumlikult, võlgnik oli sunnitud kaasama suures ulatuses võõrvahendeid, mis omakorda tõi kaasa suured finantskulud. Makseraskuste tekkimisele järgnes usalduskriis koostööpartneritega, kes hakkasid nõudma ettemakseid. See omakorda põhjustas veel suuremat likviidsuskriisi. Ajutine haldur nõustub võlgniku seisukohaga maksejõuetuse põhjuste kohta. Kuna võlgniku omakapital oli väike, siis ei osutunud võimalikuks jätkata tegevust. Tegevuse lõpetamisega seoses toimunud tehingute osas ajutine haldur ei pea võimalikuks positiivse tulemiga vara tagasivõitmise nõuete esitamist. Samuti tehingutest on möödunud üle 1 aasta (tehingud 2005-2006 talv), samas pole tuvastanud tehinguid lähikondsetega. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasinõudmiste võimaluse olemasolu. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks ja/või tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Pankrotimenetluse ajutine haldur ei ole tuvastanud juhatuse liikmete tegevuses kuriteo tunnustega tegusid, samuti selgeid raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liikmele saaks esitada etteheidet seoses pankrotiavalduse esitamise viivitamisega. Kuid samas puudub põhjuslik seoses maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavalduse esitamise viivitamise vahel. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks
oleks 40 000 krooni, mis kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi.
Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri, võlausaldaja ja võlgniku seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja või muu isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutise halduri aruandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt ei jätku võlgnikul käesoleval ajal vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtule teadaolevalt ei soovi ükski isik tasuda kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et AS Frend-Servis pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
12.Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga maksejõuetuse põhjuste osas. Põhilisteks maksejõuetuks muutumise põhjusteks olid võlgniku valearvestused äriplaanis, likviidsuskriis ja turusituatsioon.
13.Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida AS Frend-Servis kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast AS Frend-Servis kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb AS FrendServis dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele H.L.
14.Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. PankrS § -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Võlausaldaja deposiiti raha maksnud ei ole.
15.Võlgniku ja võlausaldaja esindajad kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvituse taotlus tehtud kulutuste eest on põhjendatud ja vastavuses ajutise halduri poolt tehtud tööga ja taotlus kuulub rahuldamisele. Haldurile tuleb määrata tasuks xxx krooni, millelt tuleb tasuda seadusega ettenähtud maksud.
16.Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus AS Frend-Servis pankrotimenetluse raugemise tõttu.
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.