Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei nõustunud hagiavalduse lisades esitatud mai kuni detsember 2006 ja jaanuar kuni mai 2007 arvetega, kuivõrd osa arveid erineb kostjale esitatutest ning arvetel olevate summade suurus on põhjendamata. Maja küttesüsteem on puudulik ja ebakvaliteetne ning maja on soojustatud osaliselt. Kostja korteris ei ole keskkütet. Kostja korteril ei ole ühtegi ühist seina maja köetud ruumidega. Küttetasu nõudmine on põhjendamatu. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Niina Ivanovalt korteriühistu Tutermaa Päike kasuks välja 11 395,21 krooni. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses kostja Niina Ivanova kanda. Korteriühistul on õigus nõuda kindlaks määratud maksete ja vahendatud teenuste eest korteriomanikult makseid. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel, 2. lõike kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. KOS § 13 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vaidlust ei ole, et korteriühistu Tutermaa Päike on moodustatud 10.05.2006 ja faktiline majandamine on ühistule üle antud. Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljavõttega on tõendatud, et kostja on korteri nr x omanik. Kostja vastuväited maksmisest keeldumise põhjenduste osas on alusetud. Hageja esitas arved hagetava perioodi maist 2006 maini 2007 kohta igakuiselt, arvetelt nähtuvad kõik kululiigid, mis on välja toodud teenuste nime all – hooldus 4 kr/m2, üldelekter 5,70 kr/m2, prügivedu 0,64 kr/m2, remont 15 kr/m2, vesi ja kanalisatsioon 28,14 kr/m2, küte 15,64 kr/m2, ning tariifid vastavalt teenuse hinnale. Tähtsust ei oma, et kostja ei ole põhikirja ega üldkoosoleku protokolle saanud, samuti, et küttesüsteem on väidetavalt osaliselt renoveeritud ja ebakvaliteetne ning puudub võimalus korteris küttetorusid kasutada. Kostja esitas kohtule mai ja juuni 2006 arved, mis kattuvad hageja esitatuga. EHA Kinnisvara OÜ arved ei ole asjassepuutuvad (periood eelneb vaidlusalusele ajale). Kostja ei ole õigustatud mitte tasuma kütte eest, vaatamata asjaolule, et tema korteri kütmine toimub elektrienergiaga. Korteriühistu põhikirja p 3.2.16 kohaselt toimub korteri elektri- või muuliigilisele küttele üleviimine juhatuse kirjalikul loal kui kütteliigi muutus ei kahjusta teisi kortereid, maja tervikuna ega üldkasutatavaid kommunikatsioone. Asjaolu, et kostjal oleks vastav nõusolek ja ühistul teave, ei tõendatud. Ühistu liikmena ja korteriomanikuna kohustub kostja ühistu põhikirja p-de 3.2.6 ja 3.2.7 kohaselt

2(5)

tasuma igakuiselt hoone majandamise jooksvate kulude ja kommunaalteenuste eest. Kostjal on õigus üldkoosoleku otsuseid vaidlustada eraldi menetluses iseseisva nõudega. Tasumata maksete õigustuseks ei saa olla väide, et kostjale ei esitatud meelepäraseid arveid. Apellatsioonkaebuse põhjendused Niina Ivanova palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. KÜ Tutermaa Päike arved ei vasta raamatupidamisseaduse § 7 nõuetele. Arvetel puuduvad allkirjad ja tariifid, summad ei vasta koguste korrutistele. Hageja ei saa nõuda arvete tasumist, sest ei ole kostjale arveid esitanud. Saadud teenuste eest on kostja igakuiselt tasunud. Kohus kirjeldas kostja seisukohti maja küttesüsteemi ja soojustuse osas ebatäpselt. Kostja korter on maja juurdeehitus, korter on ehitamisest alates keskkütteta ja oli ette nähtud elektriküttele – olid paigaldatud elektriradiaatorid. Seega üleviimist elektri- või muuliigilisele küttele ei toimunud. Hageja kostjale keskküttesüsteemiga ühinemist ei võimaldanud. Enne kütte eest tasu nõudmist tuleb kostja korteris keskküttesüsteem välja ehitada. Terves majas renoveeriti keskküttesüsteem, v.a kostja korteris, kostja osales rahaliselt keskküttesüsteemi renoveerimises. Kostja teavitas korteriühistut probleemist korduvalt, korteriühistu sellele ei reageerinud. Korterile telliti kütteprojekt, kus ainukeseks võimaluseks pakuti kütmist soojuspumba või vedelgaasiga. Enne korteriühistu moodustamist kostja korteri kütmise eest raha ei nõutud, mille tõendamiseks esitas kostja varasema haldaja EHA Kinnisvara OÜ kommunaalarved. Korteriühistu küttesüsteemiga ühinemine on võimatu. Küttevesi ei lähe oletatavasse korteri küttesüsteemi, mis peaks koosnema 9 radiaatorist ja vähemalt 35 meetrisest ühendusküttetorust, sest kütteveel on otsetee läbi koridori radiaatori, mille hüdrauliline takistus on rohkem kui 10 korda väiksem. Isegi kui sulgeda koridori radiaator, jääb küttevee energiasisaldus 5 korda väiksemaks kui on vaja kostja korteri kütmiseks, vastavad katsetused on läbi viidud. Kostja korteril on suurem välispind kui teistel korteritel ning soojustuse ja kütte kvaliteet peavad olema paremal tasemel, et saavutada võrdsed tingimused. Soojustus on osaline ja annab negatiivset efekti, kostja kulutab küttele rohkem kui teised KÜ liikmed. Korteriühistu kostjale lubatud teenust ei osuta. Küttesüsteemi renoveerimise eest tasus kostja teistega samadel alustel. Kostja peab saama teistega samadel alustel ka soojustus- ja kütteteenust. Kostja palus kuulata tunnistajana üle ehitusspetsialist Nils Steinbergi. Vastus apellatsioonkaebusele KÜ Tutermaa Päike ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Maakohus on ebaõigesti kostjalt välja mõistnud kogu hageja poolt nõutud summa. Uue otsusega tuleb hagi rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole, et hageja on moodustatud 10.05.2006 ja elamu majandamine on talle üle antud ning kostjale kuulub elamus x korteriomand nr xx. Kostja on tulenevalt KÜS § 5 lg-st 1 korteriühistu liige. Hageja põhikirja p 3.2.6 järgi on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus,

3(5)

hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks hoone majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, hoone ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteriomandi üldpinna osast maja korteriomandite kogupinnast. Põhikirja p 3.2.7 järgi on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks hoone ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sealhulgas vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Järelikult on kostja kui korteriühistu liige kohustatud hagejale tasuma majandamiskulude ja saadud teenuste eest. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostja võis keelduda majandamiskulude ja teenuste eest osalisest tasumisest. Hageja on elamut majandanud ja osutanud teenuseid. Osutatud teenuste ja elamu majandamise eest on hageja väljastanud kostjale arved. Kostja on tasunud osutatud teenuste eest osaliselt. Hageja on hagiavalduse kohaselt esitanud nõude ajavahemiku 2006 mai kuni 2007 mai eest summas 11 395,21 krooni. Arvete kättesaamist kostja poolt tõendab asjaolu, et kostja on osaliselt arvete alusel hagejale tasunud. Igal kostja maksekorraldusel on ära näidatud ajavahemik ja võlgnetav summa, mis kattub hageja arvetele kirjutatuga. Seega on kostja hageja arved kätte saanud ja apellandi väide arvete esitamata jätmise kohta ei ole õige. Apellant väitis, et vormivigade tõttu ei ole arved maksedokumendiks. Kolleegiumi arvates ei ole see aluseks, et keelduda tasumast. Ka kostja enda käitumine on vastuolus tema vastuväitega, kuna ta on osaliselt arvete alusel tasunud. Ebaõige on apellandi väide, et arvetel puuduvad tariifid. Arvele on märgitud makse arvutamise aluseks olev tariif. Õige on apellandi väide, et alati ei ole tariifi ja arvestuse aluseks oleva ühiku korrutis aritmeetiliselt õige, kuid nende teenuste osas, kus summa ei ole õige, on kostja teenuse eest tasunud ja selles osas ei ole vaidlust. Kostja ei nõustunud hagejale tasuma remondikulu 795 krooni kuus, väites, et elamu remondiks võetud laenu eest ei ole tema korterit remonditud. Kostja nõustub oma vastuses hagile, et remondikulu tagasimakse on otsustatud 2006 juunis toimunud üldkoosolekul (lk 59). Seega on kostja kohustatud põhikirja p. 3.2.6 järgi remondikulud 795 krooni kuus tasuma. Juhul, kui kostja peab ebapiisavaks remondikulude arvel tema korteriomandi välisseinte soojustuseks tehtut, on tal õigus pöörduda hageja poole vastavasisulise nõudega. Kostja on vaielnud ka kütte eest tasu maksmisele. Põhikirja p 3.2.7 järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale hoone ühiste kommunikatsioonide kaudu saadavate teenuste eest. Kostja on väitnud, et tema korteriomandit ei ole kunagi olnud võimalik keskkütte kaudu kütta, mistõttu ta kasutab elektrikütet. Korteri põhikütte projektist (tlk 94) selgub, et korterisse sissetulevad tsentraalkütte torud ei võimalda kütta kostja korterit ja projekt on koostatud korteri üleviimiseks soojuspumbaga kütmisele. Skeemi kohaselt tulevad kostja korteriomandisse ühiskoridorist maja küttesüsteemi kaks ühendustoru, kuid arvestades korteri suurust, ei ole võimalik korterit ainult neist tuleva sooja veega kütta. Asjaolule, et kostja korterit ei köetud elamu keskküttesüsteemi kaudu enne elamu üleandmist hagejale, viitavad eelmise haldaja EHA Kinnisvara OÜ arved, kus ei ole kütte eest tasu nõutud. Seda, et kostja oleks radiaatorid ilma vastava loata ise korterist maha monteerinud, mis on põhikirja p 3.2.16 järgi keelatud, ei ole hageja asja menetlemisel maakohtus väitnud. Arvestades kostja korteriomandi asukohta majas – korter paikneb eraldi hoone sissepääsu kohal (tlk 103-105) - ei saanud ta soojust ka läbi teiste korterite seinte. Kuna kostja ei saanud elamu küttesüsteemi kaudu soojust, ei ole ta kohustatud ka selle eest tasuma. Arvete järgi moodustab nõutav kütte võlg jaanuaris 828,92 krooni ja veebruaris 828,92 krooni, märtsis 540,60, aprillis 742 krooni, mais 471,70 krooni. Kokku 3 412,14 krooni, mida kostja ei ole kohustatud tasuma.

4(5)

Vastuses hagile vaidlustas kostja arvete alusel viivise väljamõistmise. Hageja väitis ringkonnakohtu istungil, et ta ei nõua viivise tasumist. Samas tema poolt esitatud arvetel, mille järgi hageja kostja võla on arvestanud, on välja toodud ka viivis, mille tasumist on nõutud. Viivise nõudmise õigus tuleneb põhikirja p-st 3.2.10, mille kohaselt kehtestab viivise suuruse juhatus. Kohtule otsust viivise suuruse määramise kohta esitatud ei ole ja ka arvetest ei tulene, kui suur on viivise määr. Kolleegium leiab, et viivise nõude aluseks olev arvestus peab olema kontrollitav. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda viivist, siis ei ole kostja kohustatud tasuma arvete alusel viivist. Nõutud viivis ajavahemikus 2006 mai kuni 2007 mai on oktoobris 88,78 krooni, novembris 217,65 krooni, detsembris 100,16 krooni, jaanuaris 224,91 krooni, veebruaris 155,87 krooni, märtsis 170,87 krooni, aprillis 225,38 krooni ja mais 246,01 krooni, kokku 1 429,63 krooni. Eeltoodud summas on kostja õigustatud viise tasumisest keelduma. Kokku on kostja õigustatud keelduma 4 841,77 krooni tasumisest. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6 553,44 krooni (11 395,21 – 4 841,77). Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Ande Tänav

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.