Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-12110
Tsiviilasi
OÜ NM(likvideerimisel) pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik: OÜ NM(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX); Võlgniku esindaja: likvideerija VL.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi aeg Istungil osalejad
29.04.2008 Võlgniku esindaja Kaidar Sultson Ajutine pankrotihaldur: Kalle Mõtsnik
Lõpetada OÜ NM(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankS § 29 lg 1. Kohustada pankrotihaldurit kustutama osaühing registrist 2 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Vabastada ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik (OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid, ) pankrotihalduri kohustustest peale äriühingu registrist kustutamist. Anda OÜ NM(likvideerimisel, registrikood XXX asukoht XXX) dokumendid hoiule VLile (ik XXX ). Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ NM(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega.
Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest.
Esitatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OÜ NM(likvideerimisel) pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku põhitegevusala on olnud spooni tootmine ja turustamine. Võlgnik tegutses aktsiaseltsina ja 31.12.2006 oli võlgniku aktsiakapital 1 321 600, ning kahjum 1 517 926 krooni ning seega omakapital negatiivne summas 196 326 krooni. Võlgniku ümberkujundamine kanti registrisse 08.02.2008. Enne võlgniku ümberkujundamist aktsiaseltsist osaühinguks koostas võlgnik majandusaasta vahearuande seisuga 31.05.2007. Paralleelselt ümberkujundamisega otsis võlgnik kogu 2007 aastal investorit ja uusi turge. Kinnistu, kus toimus võlgniku tootmistegevus, omanik nõudis kinnistu vabastamist. Kuna võlgnikul puudusid vahendid ümberkolimiseks ja kadus ka põhiline müügikanal, otsustas võlgniku ainuosanik 11.02.2008 võlgniku likvideerida. Likvideerijaks määrati juhatuse senine liige VL. 25.03.2008 seisuga , mil koostatud võlgniku vara ja võlgade nimekiri oli võlgnikul vara kokku 40 958.17 krooni, kohustusi 4 840 975.82 krooni, omakapital negatiivne summas 4 800 017.65 krooni. Tulenevalt ülaltoodust pankrotiavalduses on võlgnik seisukohal, et on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruanne Pankrotimenetlus algatati võlgniku enda 02.04.2008.a. avalduse alusel Harju Maakohtu 17.04.2008.a. määrusega tsiviilasjas 2-08-12110, ajutiseks halduriks määrati Kalle Mõtsnik (isikukood XXX). Avalduse kohaselt 2007.a. esimese 5 kuuga teeniti 1 335 881 krooni kahjumit, kuna toorme ja tööjõukulud olid kasvanud, valmistoodangu müügihind aga 2003.a. tasemele jäänud. 2007.a. teisel poolel nõudis ka kinnistu XXX omanik territooriumi vabastamist, kuid tootmise ümberkolimiseks võlgnikul vahendeid ei olnud. Samuti otsustati 2008.a. veebruaris võlgniku toodangu peamine ostja likvideerida. Selle kõige tulemusena oli võlgniku omakapital 25.03.2008.a. seisuga 4 800 017 krooniga negatiivne. Ajutisele haldurile tegi kohus ülesandeks selgitada välja võlgniku varad ja võlad ning anda hinnang võlgniku varalisele seisundile, samuti keelas võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks vestles korduvalt võlgniku esindajaga, tegi järelepärimised Maksu- ja Tolliametile, pankadesse, vararegistritesse (Harju Maakohtu registriosakond ja Kinnistusamet, Ehitusregister, ARK, Väärtpaberikeskus), justiitsministeeriumile ja kohtutäituritele, nõudis välja ja tutvus võlgniku äritoimikuga, raamatupidamisdokumentidega ning teiste võlgniku tegevust ja varalist seisundit puudutavate materjalidega, viibis võlgniku tegutsemiskohas, jne. Ajutine haldur tegi kindlaks alljärgneva: OÜ NM(võlgnik) on asutatud 04.06.1992.a. aktsiaseltsina, äriregistrisse kanti augustis 1996.a. Aktsionärideks olid esialgu 4 füüsilist isikut ja tegevusaladeks treispooni tootmine, töötajaid oli 35-40. Edaspidi said aktsionärideks võrdsetes osades AS T ja AB N W R . Praktiliselt kogu toodang (ca 95%) müüdi AS-le T (edaspidised ärinimed OÜ T P ja OÜ H F ).
Tootmistegevus toimus renditud ruumides Tallinnas XXX. Pikka aega teeniti väikest kasumit: 1997.a. 182 345 krooni, 1999.a. 38395 krooni, 2001.a. 28939 krooni, kuid 2005.a. lõpetati 748 804 krooni suuruse kahjumiga, 2006.a. kahjum oli juba 1 335 881 krooni. 08.05.2007.a. sai juhatuse liikmeks VL. 04.09.2007.a. reorganiseeriti võlgnik osaühinguks ja osa omanikuks sai OÜ AH I ..07.11.2007.a. antud arvamuses võlgniku 31.05.2007.a. vahebilansi kohta märgib OÜ EA audiitor Arvo Leppik, et aruandes ei ole näidatud kohustusi kuni 7 miljoni krooni ulatuses ning et firma ei ole jätkusuutlik. Tegutsemiskoha ruumide rendile andja lõpetas 2008.a. algul rendilepingu ja 11.02.2008.a. võetigi vastu otsus võlgnik likvideerida ning likvideerijaks määrati juhatuse liige V.L . Võlgniku varaline seisund Likvideerija poolt ajutisele haldurile esitatud 2006.a. bilansi kohaselt oli 31.12.2006.a. seisuga võlgnikul vara kokku 2 500 132 krooni eest, millest põhivara moodustas 1 204 662 krooni ja käibevara 1 295 470 krooni (Lisa 1). Lühiajalisi kohustusi oli samal ajal 2 696 458 krooni eest ehk üle 2 korra rohkem kui nende tasumiseks vajalikku käibevara. Seega oli juba siis tegemist äärmiselt raskes majanduslikus olukorras oleva ettevõtjaga. 2007.a. majandusaasta aruannet võlgnik ei ole koostanud. Likvideerija poolt ajutisele haldurile esitatud 31.03.2008.a. bilansi kohaselt on võlgnikul käibevara ainult 40 958 krooni, põhivara puudub ja lühiajalisi kohustusi on 4 840 975 krooni (Lisa 2). Käibevarast 2123,5 krooni moodustab OÜ B võlgnevus arve nr 97 6.08.2003.a. alusel, mille sissenõudmine on aga aegunud (Lisa 3). Käibevarast 23 257,8 krooni on arve nr 51 18.05.2007.a. alusel, mille väljastamisest on samuti juba ca 1 aasta möödunud, mistõttu selle laekumises ei saa kindel olla. Käibevarast 5016 krooni on ettevõtte tulumaksu ettemaks, kuid kuna võlgnikul on maksuvõlgnevus üle 1 miljoni krooni, siis reaalselt selle summa tagastamist nõuda ei saa. 10 560 krooni käibevarast moodustab kassas olev sularaha ja 0,79 krooni Norde Pank Plc Eesti filiaalis pangakontol olev raha (Lisa 4). Ajutise halduri andmeil omab küll võlgnik veel kontot SEB pangas, kus aga vahendid puuduvad (Lisa 5) teistes pankades võlgnik kontosid ei oma (Lisad 6-8). Samuti ei oma võlgnik käesoleval ajal Harju Maakohtu registriosakonna andmeil kinnisvara ega Ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana (Lisa 9), ARK-i andmeil transpordivahendeid (Lisa 10) ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid (Lisa 11). Maksu- ja Tolliameti andmeil on võlgnikul 25.04.2008.a. seisuga maksuvõlga kokku 1 101 526 krooni, millest põhivõlg on 987 647 krooni (Lisa 12). Suurimaks võlausaldajaks on aga endine emafirma ja peamine toodangu ostja H F OÜ (likvideerimisel) 365 000 krooni suuruse laenuga ja 1 882 420 krooni suuruse ettemaksuga kauba eest. Ülejäänud võlausaldajad on suuremas osas tooraine hankijateks olnud metsatööstusettevõtted kokku enam kui 1 miljoni krooniga ning töötajad ligi 300 000 krooniga. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksevõimele Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad vähemalt ligi 5 miljonit krooni, arvestades aga audiitori A.Leppiku eelviidatud seisukohta aruandluses mitte kõigi kohustuste kajastatuse kohta võivad võlad tegelikult veelgi suuremad olla. Samal ajal on võlgnikul reaalset vara ainult kassas olev 10 560 krooni. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.
Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur leidnud. Isegi juhul, kui õnnestuks debitoorsed nõuded (ostjate tasumata arved) kogu summas 25 381 krooni kätte saada, ei piisa sellest ja kassas olevast rahast pankrotimenetluse kulude katteks, sest ligikaudu pool sellest kulub juba ajutise halduri mõistlikuks töötasuks ja sellelt makstavateks maksudeks ära. Seetõttu on ajutine haldur kooskõlas PankS § 29 lg 1 seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku juhtkonna võimetust leida toodangule teisi turge lisaks emaettevõtjale, kus oleks seda saanud realiseerida kõiki tootmiskulusid katva ning tootmise edasiarendamiseks vajalikku kasumit sisaldava hinnaga. Ilmselgelt pöörati liiga vähe tähelepanu ka tööviljakuse tõstmisele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Halduri aruande kohaselt võlgniku võlad moodustavad vähemalt ligi 5 miljonit krooni, arvestades aga audiitori A.Leppiku eelviidatud seisukohta aruandluses mitte kõigi kohustuste kajastatuse kohta võivad võlad tegelikult veelgi suuremad olla. Samal ajal on võlgnikul reaalset vara ainult kassas olev 10 560 krooni. Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta, milleks peab ajutine haldur võlgniku juhtkonna võimetust leida toodangule teisi turge lisaks emaettevõtjale, kus oleks seda saanud realiseerida kõiki tootmiskulusid katva ning tootmise edasiarendamiseks vajalikku kasumit sisaldava hinnaga. Ilmselgelt pöörati liiga vähe tähelepanu ka tööviljakuse tõstmisele. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt.
Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb lõpetada OÜ NM pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist.
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.